25.5.09

The Midnight Meat Train (2008)

Midnight Meat Train on kriitikute poolt heakskiidetud 2008. a. õudusfilm, mis põhineb Clive Barkeri samanimelisel 1984. a. lühijutul, mida võib leida Barkeri kogumiku Books of Blood esimesest osast. Film jälgib fotograafi, kes proovib vahele võtta sarimõrtsukat nimega "Subway Butcher" ning avastab linnatänavatel rohkemat kui tahtnud oleks. Filmi lavastajaks on jaapanlane Ryuhei Kitamura ja kandvates rollides Bradley Cooper (Wedding Crashers), Leslie Bibb (Confessions of A Shopaholic), Vinnie Jones (Gone in 60 Seconds), Brooke Shields (Lipstick Jungle) ning Quinton "Rampage" Jackson. Tegevus toimub Los Angeleses, kus fotograaf Leon (Cooper) elab koos ettekandjast tüdruksõbra Mayaga (Bibb) ja ootab oma võimalust saada suurde fotograafiaärisse. Maya kontakteerub nende ühise sõbra Jurgisega, kes lepib Leonile kokku kohtumise eduka galeriiomaniku Susan Hoffiga (Shields). Naine vaatab Leoni tööd üle ja nõuab mehelt fotode täiustamist. Öösel lähebki kergelt ärritunud Leon tänavatele luusima ning pildistama, järgnedes metroojaamas kolmele pätile, kes ründavad noort naist. Leon kaitseb neiut ja seejärel lahkub. Järgmisel hommikul avastab mees, et öösel kohatud naine on kadunud. Leon läheb politseisse, kuid uurija Lynn Hadley ei pööra mehe ütlustele erilist tähelepanu. Seetõttu saab Leoni kinnisideeks uurida välja, mis võõra naisega juhtus ning jälgida metroojaama. Kui Leon näeb elegantset lihunikku Mahoganyt (Jones), usub ta, et viimane võib olla mõrvar ja jälitab teda igal pool, alustades oma teekonda süngesse pimedusse. Film on noppinud ka auhinnarindelt üht koma teist: * 2008. a. III koht Fant-Asia filmifestivalilt Ryuhei Kitamurale parima Euroopa/Põhja-Lõuna-Ameerika filmi eest; * 2009. a. Gerardmer´ filmifestivalilt publikuauhind ning SCI FI žürii auhind Ryuhei Kitamurale. Midnight Meat Train suutis mind üllatada ning seda nii positiivses mõttes kui ka mõneti negatiivsetes toonides. Alustuseks siis negatiivsest: mulle ei meeldinud filmi lõpplahendus, mis oli kuidagi liiga sürrealistlik. Samas olnuks ka nii-öelda happy ending liiga tüüpiline ja kulunud. Positiivne on aga see, et põnevust jagus ning mitu korda sain hinge kinni hoides oodata, mis edasi juhtuma hakkab. Cooperi ja Bibbi tegelaskujud olid üpris tobeda käitumisega ning mitte eriti põnevad, kuid Vinnie Jones mõjus küll paeluvamalt ja oli päris omapärane tüüp. Tapatalgud metroovagunites olid õõvastavad ning ootuspäraselt rõvedad. Ainuke, mis võinuks olla kuidagi muud moodi lahendatud, oligi filmi lõpp. Verised mõrvad ja kosmoseelukad ei käi minu silmis sugugi kokku ning üdini hea tegelaskuju ei tohiks pöörata järsku mõrtsukaks. Vaatamata kõigele üks parimaid ja jubedamaid õudusfilme, mida nimetada oskan. 8/10 Seoses Leslie Bibbiga tärkas mul huvi filmi Trick ´r Treat vastu, mis on võitnud 2008. a. Screamfesti publikuauhinna. Tegemist on Michael Dougherty üllitisega, kus teevad kaasa peale Leslie veel Quinn Lord, Brian Cox, Anna Paquin jpt. Poison, Drowning, Claw, Or Knife. So Many Ways to Take A Life.

0 opinion(s):

Post a Comment