25.6.09

19.06 ja 20.06 sündmused

Reede, 19.06 hommikul istusin rongile, mis suundus Tartusse. (enne seda jõudsin veel ära tuua Halensist tellitud kauaoodatud paki, mille kohta kunagi ka sissekande tegin) Tartu jaamas juhtus üks küllaltki õõvastav lugu, mis õnneks küll õnneliku lõpu leidis. Nimelt rongilt maha tulles üks naine komistas, süles oli tal aga väike tüdruk. Mõlemad kukkusid jubeda mütsatuse saatel asfaldile ning rahvas ümberringi ehmus kõvasti. Õnneks ei hakanud laps nutmagi, kuid ehmatus oli kindlasti mõlemil tohutu, sest selline asi võinuks ikka väga traagiliselt lõppeda. See selleks. Minule tuli rongi vastu Erik ning edasi suundusime tema nooremale õele Pilleryle bussi vastu ning seejärel käisime juba Taskus ja Kaubamajas, ostsime ära ka kinopiletid laupäevaks (Drag Me to Hell). Kella 2 ajal algas Eriku vanema õe Elery põhikooli lõpuaktus, mille alguse ehk lõpetajate sissemarssimise me küll ära nägime, kuid siis suundusime autosse ja ootasime seal aktuse lõppemist. Aja sisustamiseks tegime lollusi, lahendasime ristsõnu, kuulasime muusikat jne. Lõpuks oligi aeg nii kaugel, et sain teistele fotograafiks olla ja sündmuse jäädvustada. Õhtu poole toimus aga maja juures väike koosviibimine koos grilli ja šampusega (Erik oli "õnnelik" kaine sang). Meie väsisime üpris kiiresti ning suundusimegi koos Eriku tädilastega ja noorema õega korterisse, et magama sättida. Laupäev, 20.06 oli üpris kodune päev. Mina leidsin endale uue sõbra väikese Karli näol, kes muga pidevalt juttu puhuda viitsis. Tema on näide sellest, et kõik väikesed lapsed ei olegi tüütud ja kisendavad olevused. Sõime pannkooke maasikatoormoosiga ja oligi aeg kinno kiirustada, sest Lohista mind põrgusse ootas juba. Muide, pean ära mainima, et paljudel inimestel kinokultuur puudub! Head näited: mustlasnaised, kes põhimõtteliselt kogu filmi ulatuses LIIGA valjult vatrasid. Mina küll lihtsalt ignoreerisin neid alates mingist hetkest, kuid paljud olid väga häiritud. Samuti olid kinos tatikad, kes itsitasid ja tagusid üksteist ning kondasid ühe koha pealt teise peale. No mis seal ikka, igaüks ei saagi asjalikult ja mõistlikult käituda. Igatahes varsti suundusime Jõgevale ning rõõmustasime Jennyt, kes oli üksinda koju jäetud.

0 opinion(s):

Post a Comment