28.6.09

Juuni viimane laupäev

Laupäev, 27.06 sai taaskord natuke liiga varajase alguse. Positiivse küljena sain tänu sellele tegeleda oma blogiga ning igasugused kirjutamisvõlad kustutada. Samuti jõudsin käia vanaisa juures ja ühe väikese töö ära teha. Edasi ootas ees Tartu linn... umbes kell kolm paningi oma Saabile hääled sisse ja suundusin Tartu poole. Sain Erikuga kokku ja läksime tema autoga kesklinna, kus esimeseks peatuskohaks kujunes Tasku keskus. Seekord avastasin enda jaoks poe nimega Mango, kust ma varem mitte kui midagi soetanud ei olnud. Ma olin seal küll ringi jalutanud, kuid ostudeni jõudnud ei olnud. Esimese asjana märkasingi ühte ka varem silmatud heleroosat toppi kihvtide hõbedavärvi lisanditega ning järgmiseks tumesinist konservatiivsemat pluusikest, mida tööl käimiseks sobivana nägin. Need kaks eset ma endale soetasingi. Edasi ootas ees Cinamon ja The Haunting in Connecticut, mida käisid meiega samal ajal vaatamas ka Henri, Edgar ja Kix. Mõnus filmielamus ja meeldiv kinokülastus, kuna seekord ei olnud kinos lolle, kes seal mokalaata pidanuks. Filmi lõppedes ootas juba ees Kaubamaja, kuna ma pidin soetama kaks asja, mille pärast üldse tegelikult Tartusse sõitsin (...peale musi ja kino). Sollikreemiga läks õnneks kiiresti ning ka ripsmetušiga väga suuri raskusi ei tekkinud, kuna suutsin end siiski tagasi hoida ja ainult tuši osta (valida oli ka igasuguste tušši ja muid vidinaid sisaldavate Clinique´i komplektide vahel). Mind jäid aga mõningal määral piinama kaks asja, mida ära ei ostnud: üks pruun Guessi pluus ja Tamarise rihmikud. On kaks varianti: kas unustan need või soetan siiski... loodetavasti osutub valituks variant üks, kuid mine sa tea. Kaubamajast tulles ostis Erik mulle ühe tädikese käest viis roosat roosi, mis superhästi lõhnavad! Sain kätte ka 97 pilti, mis kunagi ilmutusse viidud said. Kaasa antud kupongiga on mulle üks 21x30cm A4 foto tasuta. Edasi võtsime mäkist söögipoolist, sõime skeitpargi juures ja läksime sumpamehe kodu juurde rulatama. Ise ka imestan, kuidas alguses võimatuna tundunud asi tegelikult päris hästi juba edeneb. Mulle täitsa meeldib! Mõnda aega rulatanud, hakkasin ma Jõgeva poole sättima, kui algas tõsine paduvihm. Kohati oli vihm nii tugev, et mööduvate autode tulesid ei olnud isegi näha. Müristas ka ning taevas sähvisid äikeselöögid. Minu suureks imestuseks oli Jõgevale jõudes ilm vägagi normaalne, isegi ei sadanud. Tavaliselt on just Jõgeva see koht, kus on kõige koledamad ilmad.

0 opinion(s):

Post a Comment