26.6.09

SOOMAA

Pühapäev, 21.06 oli meil Erikuga järjekordne Eesti avastamise päev: sedapuhku seiklesime ringi Soomaa Rahvuspargi aladel, kus kumbki ilmselt varem käinud ei olnud.
 

Esimeseks külastatavaks oli Hüpassaare matkarada, mille pikkuseks on 5km ning läbimiseks kulub väidetavalt 2,5-3 tundi (meie kella ei vaadanud, seega ei oska kindlalt öelda...).
Hüpassaare matkarada viib läbi rabastuva m
etsa Kuresoo rabasse. Laudtee möödub omapärastest piklikest laugastest, mille kaldale on ehitatud jalapuhkamiseks ja rabavaikuse nautimiseks platvorm. Laudtee möödub peale laugaste ja maaliliste rabavaadete ka rabasaarest, kus on võimalik jälgida varesepere töid ja tegemisi ning väikesest puisniidust. Raja lõpus asub ka helilooja Mart Saare majamuuseum ning laagriplats.
"Ära matka rekordite pärast, matka kultuuri, looduse ja sellest saadud elamuse pärast, ära kiirusta, vaid süvene!" Mart Saar, Sookuningas
Järgmiseks peatuspaigaks oli Tori, täpsemalt Tori põrgu maastikukaitseala. Tori põrgu kaitseala on loodud kesk-devoni liivakivipaljandite ning koobaste kaitseks. Valkjaskollasest liivakivist kaldajärsaku pikkus on ca 400m, kõrgus kuni 8,25m. Paljandis on kolm allikate õõnestustöö tulemusena tekkinud ning inimkäte poolt laiendatud koobast, millest suurim kannab Tori põrgu nime.

Mul ei olnud õrna aimugi, et see Tori vallas asuv väike alevik võib nii ilus olla! Siiamaani olin kuulnud vaid Tori Hobusekasvandusest, kuid mitte midagi ei Tori Põrgust ega ka Tori keskmes asuvast ainulaadsest sõjameestele pühendatud Tori Püha Jüri kirikust.
Kohalikku A&O kauplust külastades nägime ära ka nii-ö
elda local parmud, kes minu mäletamist mööda poes õlle järel käisid. Sellised tüübid on vist küll enam-vähem igas asulas!
(Torist lahkudes õnnestus mul teha üks oma andekamaid fotosid Erikust ja mu Saabist...)


Seejärel oli peatumiskohaks Riisa rabarada, mis asub 7km kaugusel Rahvuspargist Jõesuu poole. 5km pikkune Riisa raba tutvustav laudtee kulgeb läbi metsatukkade piki Navesti jõe kallast, möödub mitmest väikesest laukast kuni uab ilusa suure laugastikuni.

Sellel rajal matkates oli päike tõeliselt võimas ning kuum, minu jaoks aga täielik märk suvest! Kõndida mööda laudteed rabas, kõrvetav päike samal ajal pea kohal säramas, selja taga üks Eriku nime kandev meessoost isik...
 

Siiski ei saa ma mainimata jätta ühte kurvemat seika seoses Riisa raba ja sealse laudteega... Nimelt märkasin seal ühte kollakat väikest päevakoera laadset ussikest, kellest sain ka superhäid pilte, kuid pärast meie lahkumist tuli üks meessoost kodanik (vastassuunas õigele liikumise suunale) ja lihtsalt mõrvas ussikese talle peale astumisega. Mul oli nii kahju ja kurb, et selline loll sinna rajale üldse tuli, sest ei ole ju raske ette vaadata kas või natukene!
Praegu neid ussikesest tehtud fotosid vaadates hak
kab samamoodi kurb ning peale selle trampis see mees ka raja kõrval, kuigi jalajälje kadumine rabast võtab umbes 7 aastat.

Igatahes viimaseks objektiks oli Koprarada, mis algab Soomaa Rahvuspargi külastuskeskuse juurest ning viib metsa, koprakuhilate ja -tammide juurde. Kogu raja ulatuses on võimalik näha kobraste elutegevuse jälgi - nende langetatud puid ja ehitisi. Raja pikkuseks on 2km.
Õnnestus ära näha ka Šoti mägiveised, kelle olemasolust sain teada tänu Karmenile. Väga kihvtid ja omapärased loomad Eestimaa lood
uses nägemiseks!

Kokkuvõttes oligi üks põnev ja samas ka piisavalt hariv ning ainult veidi väsitav pühapäev. (siiski jalgsi läbitud ligikaudu 12 km!)
Uute kohtade avastamine on alati rahuldustpakkuv ja mõnus tegevus, eriti veel kui ka ilm nii ideaalseks osutub!

0 opinion(s):

Post a Comment