17.6.09

SuveTripp, III päev

III päev - esmaspäev, 08.06 -
esimene katse ärkamiseks kella 7 paiku, teine ja lõplik katse umbes kell 9. Hommikusöögiks jogurt maisihelvestega ja suitsusingileib ning apelsinimahl.
Hommik oli päikeseline ja pigem soe. Tegime mere ääres hambapesu- ja niisama sättimise peatuse. Seejärel hakkasime liikuma vaatamisväärsuste suunas.
Käina lahe ääres asuv linnuvaatlustorn: eriti hästi jäi silma kormoranide saar - laastatud puud, mitte mingeid lehti. Läbisime ka Orjaku matkaraja Roostikuringi laudtee (700 m), kus oli näha hulludes kogustes erinevate metsloomade jälgi ja ka väljaheiteid :D


* Uuejärve neeluauk - hea näide karstinähtuste (kurisu) seletamiseks. Karstinähtuse põhjustab mitme teguri koosmõju, tähtsaim neist on aluspõhjakivimi suhteliselt hea lahustuvus vees. Eestis esinevad karstinähtused peamiselt aladel, kus aluspõhjaks on dolomiitsed lubjakivid ja lubjakad dolomiidid. Vees lahustunud kivimist jäänud tühikute kaudu neeldub pinnavesi maasse. Eriti ilmekad on karstilehtrid(alad) kevadise suurvee ajal. Teatud tingimuste kokkulangemisel võib suurem kogus lumesulamisvett üsna kiiresti karstilehtrist neelduda. See on ka põhjuseks, miks vanarahvas nimetas karstinähtust "kurjaks suuks" ehk kurisuks: näis, nagu oleks kellegi kuri suu augu põhjas vee neelanud. Mõnedes legendides on juttu sellest, kuidas kurisusse neelduv vesi viib kaasa mõne eseme, looma või isegi inimese. Tihtipeale seostatakse siis neeldumise kohta mingi teise kohaga tükk maad eemal, kus vesi jälle maa peale voolab.


* Ristna tuletorn - on küll esmaspäeviti suletud, kuid väljast sai siiski nähtud ja jäädvustatud.
* Kõpu tuletorn - 20-kroonise pileti eest saime tuletorni tippu ronida ja sealset vaadet nautida (mina küll sinna väljapoole kaldu olevale äärele ronida ei soovinud...). Torni sees oli näha ka selle ehitise ajalooline areng erinevate väljapanekutena.


* Rebastemägi - see loodusrada asub Kõpu maastikukaitsealal. 1,5 km pikkune rada on tähistatud puude külge seotud siniste lintidega ja kulgeb piki Kõpu mägesid. Sellel rajal saab tutvuda erinevate metsatüüpide ja iidse luitemaastikuga.
Umbkaudu tunni ajaga läbitav loodusrada, tutvustamaks erinevaid metsatüüpe ja taimi. Lahedad olid sealsed sinised metallikläikega putukad, keda oli iga natukese aja tagant maas siblimas võimalik näha.
Kaplimägi on loodusraja kõrgeim punkt. Kõrgus merepinnast on siin 63,5 meetrit. Rahvasuu räägib, et kunagi olevat selle mäe otsas asunud Reigi koguduse abikirik ehk kabel. Kabeli pannud aga põlema tollane Reigi kiriku abiõpetaja Jonas Kempe, et pääseda vaevarikkast ronimisest mäe otsa.


Sõitsime siis lähimasse "suurde" asulasse Käinasse, et bensiini, jäätist jms osta. Päris asjalik Konsum oli seal.

Edasi liikusime jällegi Sääre tirbi suunas, et seekord juba mere äärde telk püsti panna. Seda me ka tegime ning järgmiseks tuli toitu grillida: kartulid, juurviljad, küülikuliha, kurk, Coca.
Käisime ka jalutamas ja peale ilusa looduse nägime hülgekorjust, mis oli suhteliselt jube vaatepilt.
Nägime ka luikesid, kajakaid, parte ja veel muid linde, kellele kohe nime anda ei oskagi. Üldse oli lindudel kõvasti tegemist ja päris palju omavahelist jutustamist.

Meie korjasime kive (leidsin emale auguga kivi, nagu ta soovis). Siis aga läks tuul veidi valjemaks ja tibutas vihma ning meie istusime autos, jõime õlut, sõime rullbiskviiti (Hiiu toodang!) ja lahendasime ristsõnu (naersin ennast kõveraks, vaadates Eriku lahendamisviisi :D). Kui kell oli piisavalt kaugel, läksime telki magama ja ei olnud isegi külm, pigem väga-väga soe öö.

0 opinion(s):

Post a Comment