18.6.09

SuveTripp, V päev

V päev - kolmapäev, 10.06 - hommikul jõudsime aga mõttele lahkumine varasemale ajale tõsta ning võtsimegi ette sõidu Heltermaale, et sadamas asja uurida. (selgus ka, et St Ola oli mingisuguse vidina vastu sõitnud ja ajutiselt praamiliiklus seiskus) Igatahes võisime ükskõik millisel ajal praamile minna olemasolevate piletitega üldjärjekorrast. Seejärel hakkasime viimase päeva vaatamisväärsustega tutvuma ning alustuseks käisime Palukülas, kus asus üks kahtlases olukorras olev kirik (ristid vedelesid põrandal, seinad olid soditud jne). Paluküla kiriku püstitasid 1820. aastal "Ungru krahvi" pojad ning sellest pidi saama perekonna hauakirik, kuid plaan kukkus läbi, sest põhjavesi osutus ootamatult kõrgel olevat. Kärdla abikirikuna tegutses pühakoda 1939. aastani. Hoones oli 100 istekohta. Kiriku juures ei olnud pastoraati ega kalmistut, oli lihtsalt kirik tee ääres palumetsa sees. 1939. aasta suvel, kui Hiiumaale hakati rajama Nõukogude sõjaväebaase, läks Paluküla kirik Vene sõjaväele, kes kasutas hoonet laona ja torni vaatluspostina. Ka pärast Teist maailmasõda ei kasutatud kirikut enam pühakojana ja lao funktsioonis see tasapisi lagunes, kuni 1989. aasta kevadel tulekahjus hävis torn. Kiriku pikihoone katus taastati 1994. ning tornikiiver 1996. aastal. Pooleteise sajandi jooksul oli kirikutorn ka ametlik meremärk. Samuti oli seal vana bensiinijaam. Edasi liikusime Kärdlasse ning tutvusime sealse kaubandusega lähemalt ja endale omaselt soetasin ühe nunnu siniste lillekestega peavõru ja DVD filmiga Skinned Deep. Kohalikust kasutatud riiete poest leidsin ühe ilusa rohelise pluusi. Mina suudan igal pool shopata! Käisime veel Hiiumaa Muuseumi Pikas Majas. 1830-ndatel aastatel Kärdla Kalevivabriku (1829-1941) direktorite elamuks ehitatud hoone on pikim puumaja Kärdlas (üle 60 meetri). Rannas käisime samuti jalutamas ning kohalikku Selverit külastasime ka. Kärdlaga tutvutud, suundusime Tubala poole, kus uurisime vanu tuulikuid. Sõitsime läbi ka Käinast, Salinõmmest ja seejärel vaatasime Pühalepa kirikut ning Suuremõisa mõisahoonete kompleksi. Pühalepa kirik on Hiiumaa vanim säilinud ehitis. Kui Hiiumaa jaotati 1254. aastal Saksa ordu ja Saare-Lääne piiskopi vahel, sai ordu valduste Hiiumaa keskuseks Pühalepa. Valitsemiseks rajati juba 13. sajandil sadamakoha lähedale Valipele keskus foogti jaoks. Tõenäoliselt ehitati ka Pühalepa kirik linnusega ligilähedaselt samal ajal. Kirik oli kaitsekirik. 1400ndate aastate alguses ehitati kiriku läänesissekäigu ette lahtine eeskoda. Liivi sõja ajal 1575. aastal Haapsalust lähtunud venelaste rüüsteretke ajal prustati kirik põhjalikult. Imekombel säilis rusude vahel 1460ndail aastail nikerdatud, Hiiumaal väga kuulus olnud Püha Anna altar, mis on praegu hoiul Eesti Kunstimuuseumis. 1600. aasta paiku purustatud kirik korrastati. 1767. aastal, pastor Johann Chaleniuse ajal algas kiriku põhjalik ümberehitamine. 1770. aastal lisati tornile kolm korrust. 1805. aastast mainitakse esmakordselt käärkambrit. 1860ndatest aastatest on pärit praeguse torni, pikihoone, koori ja koorilõpmiku välisilme. Kahe uue korrusega kõrgendati järjekordselt torni, mis sai viimase ülakorruse ja neogooti tekkiivri (üldkõrgus 38,1m) alles 1874. aastal. Sõjajärgseil aastail kasutati kirikut laona. 1993. aastal pühitseti hoone taas kirikuks. Siis oligi kõik ning läksime Heltermaale sadamasse praami ootama (muutsime pileti ära ja kell 18.30 olimegi teel Rohukülla, mandrile!). Tripp hakkas seega otsakorrale saama ning Hiiumaa on avastatud (minu jaoks esimest korda). Siiski oli hea tunne taas mandril olla, kuna saarel pikalt viibimine tunduks mulle liialt piire seadev. Samas tean ka, et saan hakkama igasuguse luksuseta, telgis elades ja grillil süüa valmistades. Mitmekesisus teebki just elu huvitavaks ja põnevaks ning laiendab ka silmaringi. Näiteks panime tähele, et Hiiumaal ei ole mahajäetud hooneid üldse näha, mida ei saa aga mandri kohta öelda. Ka kaubandus on hoopis teistsugune, just tööstuskaupade osas. Neljapäeval (11.06) kodus olles sain õnneks juba maniküüris mõrad küüntes parandatud ning seega paanika vaibus :D Vahepeal oli ka kõvasti tööd mulle tekkinud ning läksimegi Erikuga vanaisa juurde, kus ma 5 hauaplaati puhastasin ja värvisin. Uuendada jäi veel üks kivi.

0 opinion(s):

Post a Comment