22.6.09

Tallinn ja Keila juga

Teisipäeval, 16.06 oli järjekordne Tallinna päev, sedapuhku käisin pealinnas koos oma vanematega ning peamiseks põhjuseks oli Stockmannis alanud allahindlus -40%. Mina käisingi ainult Stockis ja ülejäänud aja, mil vanemad igasugustes muudes poodides käisid, istusin autos, lugedes JOY-d, lahendades ristsõnu või suheldes mobiili kaudu Erikuga. Väga "põnev" ootamine oli igatahes. Stockis käik läks mul aga asja ette, kuna sain nüüd ära osta uue fuksiaroosa Guessi käekoti, mida varem pidevalt tsekkimas käinud olin. Oma toa hüvanguks muretsesin ka ühe punutud moega 3 sahtliga kapikese/riiuli, mis väga armas välja näeb. Ja mis kõige olulisem, Erikule soetasin ühe osa tema sünnipäevakingist augustikuuks. Asja nime ma öelda küll ei saa, kuna siis ta loeks siit ja ei oleks üllatusmomenti hiljem... Vihjeks võin öelda, et see asi on midagi, mis esindab minu maitset... Ühesõnaga Tallinnas käik läks asja ette ning mina jäin vägagi rahule. Kõik aga ei lõppenud sugugi ainult pealinna külastamisega, vaid edasi suundusime Keila joa poole. See asub Harjumaal Keila vallas Keila-Joa asulas samanimelisel jõel ja kuulub võimsuselt kindlalt Eesti pidevalt tegutsevate jugade esikolmikusse, olles Jägala joa järel teine. Joa kõrgus on umbes 6m ja laius 60-70m. 1827. a. omandas maa-ala krahv A. Benckendorff, kes laskis siia rajada uusgooti stiilis kauni mõisakompleksi. Loss, juga, lookleva jõe kohal kulgevad rippsillad, joaalune kanjon ja selle kallastele jääv 25ha suurune liigirikas park moodustavad Keila-Joal kauni ja meeliköitva vaatamisväärsuse. (Kalle Suuroja. Eesti joad. Tln, 2003) Tõeliselt kaunis vaatepilt ning ma ei teadnudki varem, et seal samas asuval rippsillal paiknevad ka need arvukad tabalukud, mida varem vaid televisioonist või ajakirjandusest näinud olin. Sõitsime ka Laulasmaale, kus ma samuti varem käinud ei olnud ning seal asub ka üks spa moodi variant, kuhu ma tegelikult millalgi jõuda sooviks väga-väga. Lihtsalt nii idülliline ja hurmav tundus kogu see kant! Natuke meenutas ka hiljutist Hiiumaa tuuri, kus umbes sarnane looduskeskkond on. Mainiks veel ära ka ühe halenaljaka seiga... Nimelt, kui olime juba peaaegu Tallinnas, avastas mu ema, et on oma rahakoti koos kaartide jms-ga koju unustanud. Ütles siis isale, et kuule, lähme toome kodust (ligikaudu 150km kauguselt) need ikka ära! Loomulikult seda ei juhtunud ning tegelikult saadi ka isa rahaga edukalt hakkama. Minul oli suhteliselt naljakas, et selline asi üldse võimalik olla saab.

0 opinion(s):

Post a Comment