12.7.09

Nädalavahetus 10.-12.07 (pildis & sõnas) I osa

Reedel, 10.07 oli muidu tavapärane tööpäev, aga õhtul pidas mu vanaema oma 67-ndat sünnipäeva. Palju-palju õnne talle sel puhul! Käisin siis ka mina koos Erikuga sellel peol ja nautisin maitsvat toitu ning külma õllet. Mehed aga arvavad, et viin on sünnipäevadel kohustuslik element ja selle trendiga läks kaasa ka minu poiss-sõber. Mina teadsin, et see ei tõota sugugi head ja hoiatasin ka teda, kuid asjata. Tulemuseks oli ühe läätse kaotus ja nii-öelda "pimedaks jäämine" selle tõttu, samuti muud viinajoomisega kaasneda võivad "naudingud". Erik ütles mulle vabanduseks, et lollid õpivad oma vigadest... kena, et vähemalt taipas ning viga tunnistada julges. Laupäev, 11.07, tõi seega kaasa Tartusse sõidu, et mu poiss-sõber omale kodust uued läätsed tuua saaks. Mina olin oma Saabiga taksisti rollis ja sain turbomootori võlusid tutvustada. Tartus läks meil kiiresti, kuna peale Eriku korteri külastasime vaid mäkki. Sõime siis Salvesti juures asuvas parklas ning meie kõrvale tuli veel üks auto.. mingi aja möödudes, kui see auto uuesti liikuma hakkas, visati sealt välja ka ilmselt mäkitoidu tarbimise jäägid ja otse muru peale. Kahju, et nii paljud inimesed idioodid on! Edasi läksime Saarjärvele (ka Saaremõisa), mis on väike külake Jõgevamaal Saare vallas. Plaanisime Saare järve äärde minna, kuid lõpuks uurisime hoopis ühte sealset värsket avariipaika. Ilukilp, klaasikillud, tuletükid, metallilaastud, mutrid, poldid jne. Vahepeal tankisime Kudina tanklas ja seejärel külastasime taaskord Elistvere loomaparki, mis on meie mõlema suur lemmik. Meeldiva üllatusena olid mitmetel loomadel pojakesed. Näiteks metsseal neli põrsast, Euroopa piisonil tilluke poeg ja veel järelkasv ilvesel ning metskitsel. Elistveres käia on alati mõnus ja põnev, kuna loomad lihtsalt on võrratud ning nende jälgimine huvitav tegevus. Rahvast oli üldse seekord väga palju ning tuli pidevalt juurde, nii eestlasi kui ka välismaalasi. Järgmisena külastasime Raigastvere vaatetorni, mille olemasolust mul varemalt õrna aimugi ei olnud. Torn asub Raigastvere voore järsul nõlval ja sealt saab nautida vaadet kaunile vooremaastikule ja järvedele. Muistend räägib, et piklikus Raigastvere järves on järvehoidja, kelle ülesandeks on takistada järve teise kohta minemast. Vaatetorni tipus käidud, hakkasime Jõgevale tagasi sõitma. Kuna ma ostsin reedel Jõgeva turult värskeid kartuleid, oli hea võimalus nendega nüüd midagi ette võtta. Kurk, salatilehed, sibul, till juurde ja valmis suurepärane õhtusöök. Filmiõhtute taaselustamiseks vaatasime õudusfilmi (??) Deadgirl, mis oli suhteliselt hull ja natuke perverssne film. Edaspidi kirjutan sel teemal juba pikemalt. Igatahes filmi lõppedes läks Erik tagasi Tartusse ja mina asusin trennimõnusid nautima.

0 opinion(s):

Post a Comment