25.8.09

22.08 - Pisike tripp Heigoga

Kuna me ei olnud juba päris pikka aega näinud, ega ka ühiselt midagi teinud, siis leppisime enne minu Kreeta seiklust kokku, et pärast reisi teeme kindlasti midagi. Lubadusi tuleb pidada ning ilmselt kuskil lõuna paiku saimegi Heigoga ühel ristmikul kokku ja suundusime Kaiu järve avastama. Kaiu järv on järv Jõgevamaal Saare vallas, üks Jõemõisa-Kaiu järvestiku järvedest, mis paikneb Kagu-Eesti lavamaa ja Vooremaa vahelises orundis. Kunagi asus antud kohas suurem järv, mis aga järve vee alandamise ja Kääpa jõe süvendamisel on moodustanud kolm kitsaste väinadega eraldatud järve. Kaiu järv on selle järvestiku suurim järv. Täpsemalt matkasime Pedassaarele, millel asuvat metsakooslust loetakse eriti väärtuslikuks. Metsa asend järvedest ja luhast ümbritsetud poolsaarel asuval künkal, suhteline eraldatus ning avatus päikesele loovad eelduse suurema loodusliku mitmekesisuse tekkeks. Ala omab potentsiaalset väärtust haruldaste putukate elupaigana. Meile jäid siiski silma vaid äärmiselt näljased tillukesed sääsed, kes vilkalt oma "tööd" tegema asusid. Õnneks väga lühiajalise järelmõjuga. Pedassaare edelanurgas asub vähemalt 250 aasta vanune Emamänd, millel ka tähelepanu vääriv ümbermõõt. Õppetahvlitega ääristatud rada sai üpris kiiresti läbi käidud ning kui ka mõned pildid tehtud, sai autode juurde tagasi kiirustatud, et mitte sääskedele liigset toidulauda enda näol pakkuda. Järgnes "paaniline" sobiva paiga otsimine fotosessiooniks, kuna Kaiu järve ääres sai klõpsitud vaid mõned üksikud pildid. Otsingud olid pikad ja rasked ning lootus juba sama hästi kui kadumas, aga siis märkasin tee ääres ühte liivakarjääri ning sellest saigi fotoshuudi koht. Pildid vajasid siiski tegemist ju. Alustuseks pildistasin meid ümbritsenud kaunist loodust, aga ka autosid, kuid seejärel algas kiire sessioon inimpiltide valmistamiseks. Kuigi pilte sain endast vägagi tagasihoidlikus koguses, jäin nendega üllatavalt kergelt rahule. Sessioon läbi, läksime kumbki oma teed ning mina suundusin Saabi pesema. Auto läikiv ning siit-sealt üle poleeritud, liikusin Jõgeva poole tagasi ning vau!, tee peal nägin päris karmi avariid, mis oli nii hiljuti juhtunud, et kiirabi ja politsei alles saabusid sündmuspaigale. Midagi traagilist siiski ilmselt ei juhtunud, paanikat ei paistnud mitte kuskilt. Aga veel mainiks ära, et suhteliselt nunnu on see, kuidas enamik teisi Saabi-juhte, keda ma ei tea ega tunne, teretavad mind linnas sõites. Südame teeb soojaks kohe! Ja mu vanemad on Soome riigist tagasi ning üllatavalt koguka noosi sain neilt isegi mina. Õhtul tegin midagi sellist, mida tavaliselt kunagi ei tee: mängisin lauamänge. Täpsemalt UNO kaarte ja Eesti mälumängu mampsi, papsi, Martti ja Hebega. Kõrvale natuke šampust ning aeg hiliste õhtutundideni oli ilusti sisustatud ja pühapäevahommikune kella 11-ni kestev uni samamoodi.

2 comments:

  1. ootan juba huviga uut trippi;)
    ja sinna tahaks ka kunagi tagasi minna, aga siis juba atv-de ja quad razr-ga...siis on FUN FUN FUN!:D
    aga jah päris põnev päev oli kuigi kahju, et ma sinu roosa rulaga ei saanudki sõita:(

    ReplyDelete
  2. ega see tulemata ju ei jää :)
    mina ilmselt ei läheks sinna millegagi kihutama, kuna sellist loodust ei ole mitte igal pool ja ei tahaks seda hävitada :(
    sa võid endale ju ka roosa rula muretseda ;)

    ReplyDelete