17.9.09

Freakdog (Red Mist) (2008)

Do Not Resuscitate
Freakdog on 2008. a
asta õudusfilm Paddy Breathnachilt, osaliselt on filmi väljastatud ka nime Red Mist all. Forthaveni Üldhaigla meditsiini eriala tudengid õpivad küll kõvasti, kuid pidutsevad veel kõvemini, kuni aga noorte jõhker vemp viib haigla õudusttekitava koristaja (Andrew Lee Potts) sügavasse koomasse. Kui aga üks südametunnistusega neiu (Arielle Kebbel - The Grudge 2, The Uninvited) proovib mandunud erakut taaselustada eksperimentaalse süstiga, juhtub hoopis nii, et tüübi ajulained hulluvad ning kaotavad kontrolli. Edasi juhtub see, et freakdogi (tüübi hüüdnimi) kuri vaim võtab kõik süüdlased ükshaaval ette ning kehavälise rändamise läbi korraldab jõhkra veresauna. Täpsemalt: koomas mõrvar liigub teiste kehades sisse ja välja, jõudes üha lähemale oma hirmsate üleloomulike võimete kasvamisele. Noor doktoripreili on samuti sihtmärgiks ning kui tema kolleege hakatakse järjest nii-öelda kahjutuks tegema, taipab neiu, et ei saa usaldada mitte kedagi - ei sõpru ega võõraid... Selles Paddy Breathnachi õudukas teevad kaasa veel Sarah Carter (Skinwalkers), Martin Compston (Doomsday), MyAnna Buring (The Descent, Grindhouse). Breathnach on muide ka õudushiti Shrooms lavastaja. Freakdogi kohta on esimese hooga raske õigeid sõnu leida... kvaliteetõudukas igatahes. Mitte küll üleloomulikult vapustav või eriline, kuid siiski täiesti arvestatav ning piisavalt pingeline ja kohati karm. Neiu Kebbel on veel meeles ühest teisest väga heast õudusfilmist - The Uninvited - mida ka siin blogis kajastanud olen. Ilmselt oligi Freakdog siiski natuke kehvem, kuid samas jälle omamoodi. Andrew Lee Pottsi kehastatud freakdog on omapärane tüüp, kellele meeldib end laipade kõrval lõikuda ja sellest kõva naudingut saada. Veel meeldib talle noor doktoripreili, kelle sisse tal nagu saatuse irooniana lõpuks vaimuna ka pugeda õnnestub... Kehaväline rändamine on üpris intrigeeriv ja põnev teema ning ilmselt ka selle filmi positiivne pool. Seega, õudusfilmide austajatel tasub kindlasti Freakdogi vaadata, kuigi wow!-efekti see ei tekita. Sa vaatad selle läbi, on pingelised ja põnevad kohad, ootusärevus ja prognoosid, kuid mõne päeva pärast on kõik emotsioonid kadunud ja raske detaile meenutada. Mõne filmi puhul aga jääb kauaks meeltesse mingi detail või stseen, mis eriti huvipakkuv või eriline oli. 6,5/10

0 opinion(s):

Post a Comment