7.9.09

Nädalalõpp 04.-06.09 (pildis & sõnas) II osa

* Laupäev, 05.09 - Tartu Sügisnäitus ja Tõuloom 2009 Päev algas sellega, et sättisime musiga end linna, kus ma sain Photopointist kätte oma pildid (ja vaimustusin oma esimesest A4-suuruses fotost). Peale Kaupsi sai külastatud veel ühte kohta, mida ma aga praegu ei reeda, vaid räägin sellest ilmselt millalgi hiljem... Veel oli teemaks Bauhof, kust sain oma uuele valgete õitega orhideele fuksiaroosa poti ning muudki kraami, ja Lõunakas, mis õnnistas mind kahe uue elemendiga: vöö ja saapad. Esimese leidsin Seppäläst 29 eegu eest, teised aga TrendExpressist mingisuguse ülemõistuse naljakalt väikese saja krooni lähedase summa eest. Maailmaägedad saapad Rocawearilt, mille kingapaar mul juba ülikooli lõpetamise aegadest garderoobis omal kohal on. Ja nüüd võin rahuliku südamega mõned vanad oma aja ära elanud saapad minema visata. Huh, uskumatu, et on võimalik midagi nii ägedat nagu poolmuidu saada. Aga olgu, peale eelneva sai muretsetud ka natuke fotokraami. Veel midagi uut: minu teine riidekapp, mis valmis Eriku kätetööna, sai endale juurde nii-öelda vöötoru, kuhu peenemad rihmad ja igasugused muud ebatavalised mittepüksirihmad riputanud olen. Eks näis, mis sellele kapile järgmisena lisandub. Mingil hetkel tekkis Erikul mõte minna Ülenurme üritusele nimega "Tartu Sügisnäitus & Tõuloom 2009". Alguses ei arvanud ma sellest plaanist tegelikult suurt midagi, kuna ei olnud varem sealses Eesti Põllumajandusmuuseumis käinud. Kuid kohapeal vaimustusin kiiresti kõigist neist lindudest ja loomadest, põllutöö- ja muudest masinatest ning üldse kogu komplektist. Piima- ja lihaveised, hobused, sead, lambad, kitsed, kodulinnud (kalkunid, vutid...), karusloomad. Kõiki loomi sai maru lähedalt näha, mõnda isegi soovi (julguse) korral silitada-katsuda. Ja nad kõik olid lihtsalt nii armsad ja muhedad, et olekski võinud neid paitama jääda sinna. Paljusid loomi ei olnud ma muidugi varem mitte kunagi nii lähedalt näinudki, nagu nüüd. Näiteks võib siinkohal tuua šoti mägiveise, kes on kõige vanem maailmas registreeritud veisetõug, mille esimene tõuraamat pärineb aastast 1884. Nende järelkasv näeb aga veel eriti nunnu välja - umbes selline, et ainult kallistaks! Mälestuseks sellest üritusest soetasin endale fuksiaroosa puidust käevõru, mis mu Guessi kotiga hästi matchib. Loomulikult sai veel ka koduõlut mekitud ning mul tekkis vaarikaisu ja peale tavapäraste roosakate vaarikate olid valikus ka mõned heledad kollased vaarikad, millest ma varem isegi mitte kuulnud ei olnud. Igatahes, kui järgnevatel aastatel peaks avanema uus võimalus seda üritust külastada, siis poleks mul selle vastu küll midagi, eriti veel, kui neid mõnusaid neljajalgseid taas näha saaks. (rohkem infot plakatile või SIIA klõpsates...) Enne Jõgevale tagasi pöördumist käisime teistkordselt Lähte vaatetornis, mis tundus nüüd, mitte nii tuulise (kui üldse) ilmaga madalam kui eelmisel korral (kuigi ülevalt alla vaadates oli see taas üpris kõrge...). Tsekkisime veel natuke sealset ilusat okaspuudega tipitud ümbrust ja liivakarjääri ning pärast mõningast piltide klõpsimist oligi aeg Jõgevale tagasi kimada. Järgnesid trenn, saun, söök ja niisama lebo, mis selle tegusa laupäeva kenasti lõpusirgele viisid. * Pühapäev, 06.09 - Vanad mänguasjad Vihmane pühapäev, mis tagas mulle une koguni kuni kella 10-ni, aga nullis Eriku ja minu plaani kuskile kaugele trippida. Seega tegime teoks hoopis ühe teise plaani, mis juba pikka aega meie peades küpsenud. Nimelt käisime pardikas minu vanu lapsepõlve mänguasju vaatamas. Nukud, nukumööbel, erinevad Barbie-toamööblid, isegi juuksurisalong ja muidugi veel kõiksugused loomakesed, mäki mänguasjad ja isegi ponid... Tegelikult oli see mõnus nostalgiline meenutamine ja tore, et kõik need asjad veel alles on. Tegime natuke naljapilte ka ja lollitasime niisama. Väljas sadas endiselt vihma. Järelikult kodune pühapäev.

0 opinion(s):

Post a Comment