28.9.09

Nädalavahetuse põhilugu koos eellooga (22.-27.09) 1. osa

Teisipäev, 22.09 - päev, mis "rõõmustas" mind üllatusega, mil nimeks haigus, ehk siis midagi sellist gripilaadset, nagu praegusel ajal peaaegu igal teisel indiviidil leidub. Läksin siiski tööle, kuid pärastlõuna veetsin juba kodus, rohke teejoomise seltsis. Ainuke, mis veel puudus, oligi see, et ninakaudne hingamine võimatuks muutuks, aga just nii läkski. Vaid saunas kuuma käes sain läbi nina hingata... Vaatamata õudsele (või noh, siiski kehvale) enesetundele tegin valmis oma elu esimese saiavormi õunte ja pirnidega, mis tuli päris maitsev. Aeg möödus selgelt liiga kiiresti ja ma ei jõudnud teha vähemalt pooli asju, mida tegelikult tahtnuks, näiteks mõnda filmi vaadata. Õhtul toimus aga paar vägagi huvitavat vestlust, mis kehva enesetunnet veidi juba ka parandasid. Muuseas ma otsustasin, et hakkan itaalia keelt tasapisi kordama ja mälu värskendama, kuna Itaalia võiks vabalt olla sihtkoht järgmise aasta reisiks. Samas ei ütleks ma ära ka Küprosele või üldse mõnele täiesti uuele variandile. Peaasi, et äge olema saaks! Neljapäev, 24.09 - sügise alguse kingitus (haigus) oli endiselt minuga ja ma meeldisin talle ilmselt väga (kahjuks). Siiski rügasin tööd teha ja proovisin kehvast enesetundest mitte välja teha. Kusjuures kõige kehvem oligi just voodis lamades või magades, mil ma absoluutselt hingata ei saanud. Pigem tasus võimalikult palju tegutseda ja karmi reaalsust ignoreerida. Igatahes, haigused ahju ja tuli otsa!! Kuna ma ei viitsinud tõesti enam haige olla, siis otsustasin juba kaks päeva kestnud trennipausi katkestada ja haigusele näkku lüüa. Ilmselt tuli see isegi kasuks... Reede, 25.09 - loomulikult tööpäev, aga ka tervise paranemise päev. Trennist ja muust sagimisest oli ilmselgelt kasu ning inimese tunne tuli jälle tagasi, jeii! Kuna Erik läks pärast tööd Tartusse, siis pühendasingi kogu õhtu iseendale: korralik trenn, kerge saun ja pärast veel tilluke Gin, Jäälille karamellituutu ning ANTM s13e04. Uskumatu või mitte, aga siis keerasingi ära magama, uni lihtsalt murdis maha. Siiski esimene õhtu, kui sain magama jääda nii, et ninakaudne hingamine blokeeritud ei olnud. Edusamm missugune! Laupäev, 26.09 - Suur Paunvere väljanäitus ja laat Nii head und ei olnud juba ammu olnud, kui sel laupäeval. Ärkasin (minu jaoks) alles kell 9 ja tegin endamisi panuseid, mis ajal Erik minu juurde jõuab ja kas ta magas sisse või mitte... Sõin pannkooki meega ning hakkasin vaikselt ennast valmis sättima. Ei läinudki kaua, kui Erik ka kohale jõudis ja me tema Audinina Palamuse poole pöörasime. Ürituseks siis sedapuhku "Suur Paunvere väljanäitus ja laat", mis oli tõenäoliselt järjekorras seitsmes ja sisaldas järgmisi komponente: istikud, käsitöö, laadakaup, loomad-linnud, tööstuskaup, Paunvere Kümnevõistlus, Mini Paunvere, Bokseripesa, Nunnunäitus ja veel palju muudki. Kuna rahvast oli aga ilmselgelt tohututes kogustes, ei viitsinud me seal väga tungelda ja käisime suurema osa läbi ning enne väljumist ostsime Laadasaia ja Rosinaleiba. Kuigi plaani peal kujutati asja nii, et kaubad on loogiliselt paigutatud, siis tegelikult jäi vähemalt meile mulje, et kõik oli siiski läbisegi ja igasugune loogika või korrapärasus puudus. Vähemalt tekkis paar head inside teemat: 1) maasnik ehk maasikakorjaja (tegelikult maasink); 2) minu suurepärased silmapaistvad jalad; 3) vanaema ja vanaisa varakult pargitud Mercedes. Meie oma teemad tegidki selle ürituse meeldejäävaks! Muide, Paunvere Kümnevõistluse alad olid just sellised: kartulijooks, kõrvitsatõste, kapsatõuge, porgandivise, sibulasurumine, küüslaugupressimine, peediheide, kaalikahüpe, tomatiülevise, kurgitõkkejooks. Ja esinesid ka Kihnu Virve ning Kihnu poisid, mille peale me kiiresti põgenema hakkasime, kuna kumbki meist ei ole absoluutselt nende austaja.

0 opinion(s):

Post a Comment