30.9.09

Nädalavahetuse põhilugu koos eellooga (22.-27.09) 2. osa

Peaaegu terve päeva vältel sadas uduvihma ja see oli ka põhjuseks, miks ma oma kaamerat laadale kaasa ei võtnud, kuigi algselt seda kindlasti teha tahtsin. Nii-et kõik mu pildid on seekord teistel teemadel. Igatahes järgmiseks peatuseks oli hoopis Tartu ning alustasime seal ehituspoega ja krohvimisseguga (vist...). Edasi Kaubamaja, mille külastamine oli justkui ilmaaegu, nii-et läksime hoopis Lõunakasse, mis tõi lahendused kõigile mu "probleemidele" (tegelikult siiski soovidele) ja veel rohkemgi. Uued sussid - olemas! Etno sokid (ja ka tavalised) - olemas! Ehete valmistamise komplekt - olemas! Nimelt kavatsen musi väikese abiga endale Kreeta teokarpidest mõned ehted teha. Lisaks eelnevale sain nagu muuseas ka ühed ägedad varbavahe-suvekingad, mis sisaldavad ainult minu lemmikvärve ja olid pealegi odavad. Tegime veel ka väikese Tasku-tiiru, enne kui La Dolce Vita restorani sööma läksime. Mina jäin oma (laste)singipitsaga ja cioccolata caldaga väga rahule ning kõht oli ääreni täis. Sama ei saa aga öelda Eriku kohta, kes kurtis nüri noa, tomati puudumise ja veel saja muu asja üle. Vingupingu, haha. Enne Jõgevale tagasi minekut käisime veel Raigastvere vaatetornis ronimas. Tuul oli lihtsalt m e t s i k ja ülesturnimine seega kõike muud kui kerge, aga loomulikult mitte võimatu. Klõpsisime pilte, uurisime niisama ümbrust, leidsime ühe ägeda rauast orava ja kui kõik see tehtud, läksime tagasi Jõgevale. See aga tähendas maasikapeenra korrastamist, mida ma olin juba terve igaviku üritanud edasi lükata. Oh jah. Nokitsesime siis seal, kuni õues juba liiga pimedaks läks. Seejärel väikesed koksid Viruga ja õudusfilm nimega It´s Alive, millest pikem lugu juba varsti filmirubriigis. Igatahes, väärt õudukas, kuigi remake. Pühapäev, 27.09 - Home, sweet home Hommikul ärkasin megavara, nagu olnuks juba käes tööpäev. Und enam ei tulnud, seega täitsin ühe endale antud lubaduse ja vaatasin filmi Beautiful läbi ka teist korda, et oma küsimustele võimalikud vastused leida. Sellest saab aga lugeda juba vastava sissekande alt. Järgmisena ootas ees seesamune tuttav maasikapeenar, millega Erikuga kahekesi edasi tegutsesime (väänasin selle käigus vist põlve välja, hahah). Osa oma ajast pühendasin ka pildistamisele, et mõned sügisesed hetked jäädvustada. Veel tegin ma ära midagi sellist, mille tegemist samuti pikalt edasi olin lükanud: võtsin oma toast tolmu ära. Kuid riided seisavad ikka samamoodi, nagu need ka nädal aega tagasi seisid. Midagi ei ole teha, mõni asi vist lihtsalt peab edasi lükkuma... Olin ka tubli küpsetaja ning tegin valmis õuna-rosina plaadikoogi. Varsti olen professionaalne küpsetaja-tsikk. Üks õige pühapäevaõhtu peab aga sisaldama mõnusat trenni, kuuma sauna, rohkelt lebo, kuid kindlasti ka korralikku komöödiat "Eesti otsib superstaari" näol. Õhtule lisas veidi värvi veel ka memory mängimine Lumivalgekese teemaliste kaartidega, mis ma Selverist nalja pärast hankisin. Hea mälutreening igatahes, ja muuseas selgus, et ei mina, ega ka Erik ei oska kõigi pöialpoiste nimesid öelda. Selle teemaga sai veel piisavalt nalja. Algav oktoobrikuu toob mulle muu hulgas kaasa ka uusi õppimisvõimalusi Tallinna Tehnikaülikooli koolituse näol, kuid sellest räägin küll juba edaspidi.

0 opinion(s):

Post a Comment