20.10.09

Maailmakiire 12.-18. oktoober

Esmaspäev, 12.10 Üsna mitmes mõttes esimene päev. Esiteks: kolisin uude kontorisse ja nüüdsest töötan Maxima vastas (väga oluline fakt!! haha). Arvuti lippab nii erksalt, et pole sõnu. Lõpuks ometi sain eelmisele vanale risule hüvasti! öelda. Ning värviprinter on samuti minu jaoks midagi pigem uudset ja ägedat. Eks emotsioone jätkub... Teiseks: Jõgeval tuli lumi (lörts) maha ja maa oli valge!! Pidin esimest korda autot lumekihi alt välja kraapima. Talvetunne tuli peale, õnneks veel heas mõttes (halb on siis, kui väga külmaks läheb...). Kolmandaks (kuid mitte esimest korda): küürisime Erikuga Jenny puhtaks, esimese lume saabumise puhul. Puhas Jenny on ekstranunnu!
Reede, 16.10
See nädal möödus umbes ülehelikiirusel või valguse kiirusega. Ühtmoodi kiiresti lendas aeg nii tööl, kodus kui ka igal pool mujal. Lausa uskumatult kiiresti!! See selleks. Ei olnud sugugi mitte igav nädal, vaid lausa üllatav mõnest aspektist vaadatuna. Sain teada midagi uut Heigolt, kes pühendas mulle ühe kirjatüki. See on päris huvitav kogemus ja samas äge tunne, lugeda iseenda kohta ja saada teada asju, mida varemalt ei teadnud. Ning respekti väärib ka asjaolu, et ta need asjad lõpuks siis avaldas. Mina hindan ausust ja otsekohesust, eriti veel oma sõprades ja lähedastes. Elu oskab üllatada, peaks selle kohta ütlema vist. Laupäev, 17.10 Üsna hiline ärkamine (st umbes 9.30), kuna ka magamaminek toimus pigem hiljavõitu (kella 2 ja 3 vahel...). Tegevuskava samuti üpris kesine, sest ilm oli niivõrd kehv ja kadus ka minu soov Tartusse minna. Vaatasin hoopis ära kaks ANTM-i värsket osa ning mingil hetkel käisin tiiru pardikas, pildistasin sealset sokutriot ja kõuts Millat. Sokud on nii naljakad ja samas päris ägedad loomad. Eriti veider ja koomiline on nende tippiv kõnnak. Oh jah, loomad on toredad. Vestlesin vanavanematega igasugustel tarkadel teemadel nagu näiteks poliitika, ehitamine ja autod ning siis sõitsingi koju tagasi, tegin trenni ja lebotasin niisama. Mulle ei sobi nõmedad ilmad ja nendega kaasnev tegevusetus, absoluutselt ei sobi! Igasugune normaalne tuju kaob täiesti ära ja asemele saabub konstantne masendus, mis on kõige nõmedam asi üldse. Jääb loota vaid selliste asjade kadumisele. Käesoleval nädalal, 22. - 23.10, leiab muide aset Sadeveekanalisatsiooni projekteerimise ja ehitamise koolitus Tallinna Tehnikaülikoolis. Järelikult taas üks väsitav ja ülitöine nädal. Eks ma räägin sellest teemast kindlasti veel pikemalt. Pühapäev, 18.10 1) Vaatasin ära ühe filmi - Minor Details - millest saab otseloomulikult lähitulevikus lugeda ka minu filmirubriigist. Teinekord on lihtsalt armas lastefilme vaadata. 2) Käisin esimest korda elus valimas. Igaks asjaks on kunagi esimene kord ja viis eelnevat aastat on mul lihtsalt täiesti ükskõik olnud igasugustest valimistest ning sellega seonduvast, üleüldse poliitikast. Nüüd aga, mil olen ise kohalikus omavalitsuses töötanud ja tean, kuidas seal asjad käivad ning samuti olen kokku puutunud ja puutun edaspidigi paljudega, kes valimisnimekirjades olid, leidsin, et tasub juba minna ja ka ise valida. Valimisjaoskonnas oligi näha terve rida linnavalitsuse inimesi ja iga kahe sekundi järel sai kedagi tervitada. Igatahes, kuna ma ei kannata üleüldiselt Keskerakonna teisihalvustavat suhtumist ja kampaaniaid, siis läks minu hääl Reformierakonnale ja inimesele, keda ise tean. Vähemalt võin südamerahuga öelda, et olen valinud ja oma kodanikukohust täitnud. 3) Valmistasin maailma kõige lihtsamat frikadellisuppi ja katsetasin imehead Bono kohukest metsmaasikamaitselise küpsisega. Nii-nii maitsev! 4) Sõin Eriku toodud mäki lasteeinet (kaks uut nunnut koerakest!!), tegin trenni, käisin saunas ja sain paar ilusat asja Kreetalt saabunud mampsilt ja papsilt.

2 comments:

  1. ma ei saanud mainimata jätta, et see patsidega pilt on väga kena;)))

    ReplyDelete
  2. hah, täiesti suvaline hetk ja tavaline pilt ju :D:P

    ReplyDelete