25.10.09

Päev 1

Neljapäev, 22.10 Äratus leidis aset tõenäoliselt kell 6 ja oli lausa ulmeliselt varajane, kuna kuus tundi und on kohe kindlasti liiga napp aeg. Igatahes, kell 7.11 (vist...) algas rongisõit Tallinna suunas ja õnneks kulges see üllatavalt kiiresti. Edasi oli mul umbes tund, et Tehnikaülikooli jõuda ning see tähendas Sandrilt saadud info põhjal trolli numbriga 4 ja mõne aja pärast loksusingi juba selles samas trollibussis. Kuna ma olen hästi kaval, siis läksin maha samas, kus enamik noori inimesi, ja lootsin, et see võiks ju õige koht olla küll. Õnn naerataski ja jõudsin ilusti õigeks ajaks kooli. Niisiis, "Sademeveekanalisatsiooni projekteerimine ja ehitamine" ning selle koolituse esimese päeva neli loengut sademeveekanalisatsiooni ehitusest, hüdraulilistest arvutustest, vihmade andmetest ja modelleerimisest. Avaldan siin ka paar paremat pala kahest viimasest loengust: 1) "See ei olegi vihm! See on nagu mingi sirtsutamine!" (nõrga vihma kohta...) 2) Paar mõistet EnDic2004 sõnastikust: * peetumine - taimestiku poolt kinni peetud vihmavesi; * nõgupeetus - kogunemine maapinnal/ - sees. Head näited ilusast (?) eestikeelsest tõlkest. Naljakad kohad muudavad isegi õppimise talutavaks. Kuna kõigil loengupidajatel kulus aega vähem, kui ette oli nähtud, jäi ka meil, kuulajatel, piisavalt aega söömiseks ja kõigeks muuks. Pärast korralikku kõhutäit makarone singiga oli aga tunne selline, nagu ma võtnuks unerohtu ning silmad lihtsalt ei tahtnud enam lahti püsida. Isegi näpistamisest ei olnud kasu, ammugi millestki muust. Siiski möödus esimene koolituspäev üllatavalt kiiresti. Ning veel, minu kõrvale tekkis "pinginaaber", kelleks oli üks tädi, ja oi, kus temal oli alles seletamist pidevalt! Haha, põhimõtteliselt see oli piisavalt naljakas, kuidas ta loengumaterjalide liiga väikese kirja või siis mõne tabeli või graafiku efektiivsuse üle diskuteeris. Igatahes, pärast tuli Sander mulle järele (hüvasti, troll!), käisime Shnellist (minu hotell) läbi ja läksime Selkusse, kust ei ostnud keegi midagi. Selle asemele tekkis midagi tunduvalt reaalsemat - nimelt drive in mäkis ja Statoili tsill. Oh jah, sellist asja ei olnud juba ammu olnud, nii-et päris mitmed tunnid said nii mööda saadetud, arutades maailma asju ehk siis autosid, dressinimesi, jooke, tööelu, ülikoolielu ja mida kõike veel. Jõudsime järeldusele, et elu pidavat ikka lill olema ja viriseda pole üldse mõtet. Filosoofia missugune! Pärast veel üks Selku-tiir ja Sandri driftinäited ning muud stiilinäited Tallinna liikluses kasutamiseks. Lõpuks siis tsillisin üksi oma hotellitoas ja lootsin normaalsel ajal magama minna, mis muidugi ei õnnestunud, kuna vaimustusin "Grey anatoomiast". Mis seal ikka, tore. Üks maailmakiirelt möödunud päev ja ma ei pidanudki Tallinna-stressi kogema, mis on midagi uut ja väga viis!! Tänu Sandrile pääsesin ka variandist mingile shopingulainele sattuda, seega - vedas!

0 opinion(s):

Post a Comment