27.10.09

Päev 2

Reede, 23.10 Äratus, nagu koduski, kell 7.10. Seejärel kohustuslikud hommikused multikad ja kaameraklõpsud hotellitoas ning lõpuks ka hommikusöök sealses restoranis. Veel natuke pildistamist ja juba helistaski Sander ning algas sõit TTÜ suunas, kus mul kell 9 sademeveekanalisatsiooni modelleerimise arvutipraktikum algas. See oli põnev ja äge ning möödus kõige kiiremini. Õppisime kasutama programmi nimega SWMM (storm water management model). Minu kõrval istus üks vanem proua, kes pidevalt abi vajas, kuna ilmselgelt ei olnud arvuti kasutamine tema tugevaim külg. Nii ma siis tegelesingi paralleelselt oma tööga ja tema juhendamisega, sest üks vene rahvusest õppejõud ei saanud väga hästi aru, mis probleemid sel tädikesel olid. Igatahes oligi see osa varsti läbi, sõin kõhu täis ja loenguosa läks edasi. OÜ Projektkeskuse loeng projekteerimise kohta ja WaterSer AS-i loeng ehitamisest. Need kaks olid ka kõige huvitavamad loengud, kuna rääkisid inimesed, kes on ise asja sees ja tegelevad sellega reaalselt, mitte ei ole vaid teoreetilise poolega kursis. Kell 16 oli Sander jälle kohal ja minul aeg rongijaama liikuma hakata. See võttis aga niivõrd vähe aega, et jõudsin veel tükk aega Fordis istuda ja juttu rääkida (õues oli eriti külm minu meelest). Tsillisimegi siis Balta juures raudtee ääres, kuni ma lõpuks rongi peale ennast vedasin. See rongisõit oli maailmaebamugav, kuna "pingid" olid lihtsalt väga mööda ja mingid vene tatikad lõugasid ka sellele lisaks nagu poolearulised. Kurvaks tegi, kui mõtlesin, et Sandri autoga sõita oli ikka ülimugav, eriti veel igalpool otse ukse ette, väga vip. See oli ilmselt igas mõttes kõige ägedam koolitus, mis mul olnud on, sest ma ei pidanud oma aju tänu Sandri abile vaevama. Veendusin ka selles, et isegi Sierra võib endiselt päris ilus auto olla. Natuke enne poolt kaheksat olin Tartus, kus mind ootas ees sedakorda juba Erik oma Audiga ja kiire Kaupsiskäik ning seejärel juba söök, saun ja šampus Eriku juures. See oli ainult aja küsimus, mil ma märkasin, et olen tegelikult ikka eriti väsinud, mis ei olnud muidugi üldse imelik, sest need kaks olid ju tavalisest tunduvalt pikemad (töö)päevad. Aeg lendas küll ülikiiresti ja ma mõtlesin, et juba varsti algab november ning siis ongi detsember ja üks aasta jälle läbi. Kusjuures, alles see oli, kui 2009. aastat vastu sai võetud! Täielik ulme ikka. Järeldus: ei ole vaja liiga palju mõelda, see teeb elu ainult keerulisemaks.

0 opinion(s):

Post a Comment