28.10.09

Päev 3 ja päev 4

Laupäev, 24.10 Minu jaoks väga madala padja tõttu ärkasin ilmselgelt liiga varakult, kuid olles endale veel ühe padja hankinud, magasin rahulikult paar tundi edasi. Siis käisime Eriku juures korteris, Ekraanis kinopileteid ostmas, kangapoes, Kaupsis, Taskus, mäkis ja veel paaris muus kohas. Kangapoest sai ostetud natuke lisavahendeid ehete valmistamiseks, mis võinuks reaalsuses juba ammu tehtud olla, kuid millegipärast lükkub aina edasi seoses ajapuudusega. Kaups kostitas tõeliselt nunnu karukestega küüneviiliga, raamatukomplektiga, mil nimeks "Hellita ennast" (mingi huvitav allahinnatud variant...), aga ka näiteks filmiga "Nancy Drew". Ühesõnaga, leidsin igasugust huvitavat ja tavapäratut kraami, mis oli muidugi mõista soodne. Drive in tehtud, hakkasime sõitma Elva suunas, et jõuda lõpuks välja Rõngusse. Kunagi sai plaani võetud Rõngu vasall-linnuse varemete ülevaatamine ning nüüd me seda ka tegime. Rõngu vasallilinnuse ehitusaja alguseks loetakse 1340. aastat. Keskajal kuulus linnus Tödwenite suguvõsale, hiljem jesuiitidele, kes muutsid selle oma Lõuna-Eesti keskuseks. Linnus koosnes nelinurksest õuest, mida kolmest küljest ümbritsesid vasalli ja tema sulaste ruumid. Linnust piiras ulatuslik eelkindlus. 1558. aastal toimusid ümbruskonnas ägedad lahingud vene ja ordu vägede vahel, ka Rõngu linnus käis käest kätte. Oktoobris 1558 purustasid orduväed linnuse. Linnusest on säilinud osa müüristikust peasissekäiguga. Linnuse ristkülikukujulist sisehoovi ümbritsesid peahoonetiivad, millest on lisaks peaväravale säilinud vaid üks fragment. Kastellilaadsele hoonele lisati hiljem veel eeslinnus, mille kohta paraku andmed puuduvad. Jalutasimegi siis natuke seal ringi ja tsekkisime ümbrust, mis oli sügiseselt jahe ning seetõttu ma üldiselt jooksin auto suunas, et sealset soojemat õhku natukenegi püüda. Külmad ilmad ei ole ilmselgelt minu jaoks loodud... Rõngu Mihkli kirik on ilmselt ehitatud 14. sajandi lõpul ja on Rõngu vanim ehitis. Esmakordselt on kirikut kirjalikes allikates mainitud 1413. aastal. Kirik on pühendatud peaingel Miikaelile. Oma praeguse neogooti kuju sai kirik 1900-1901 toimunud Rudolf-Morits von Engelhardti projekti järgi tehtud ümberehituste käigus. Pangodi järve otsides olime aga kõige osavamad ja kaotasime Elvas suunataju. Haha, see oli huumor omaette, näiliselt nii väikeses kohas ära eksida, kuigi tegelikkuses ei ole see Elva nii pisike midagi, lihtsalt kumbki meist ei olnud ümbrusega kursis. Lõpuks leidsime järve muidugi üles, sest seda oli lihtsalt võimatu mitte märgata. Pangodi (ka Pangoti) järv on 91,4 ha suur ja paikneb merepinnast 105,4 m kõrgusel Otepää kõrgustiku põhjanõlval. Järv on kuni 10 meetri sügavune, keskmine sügavus 3,9 m. Asub Pangodi maastikukaitsealal. Mulle meeldis vaade järvele, mis oli kuidagi ebareaalselt selge ja teravapiiriline, tõesti imekena! Vahepeal sai veel Tartus ringi kolatud ning siis kella 19:45-sele filmiseansile mindud, sedapuhku Ekraani, vaatama filmi "Pangarööv". Eesti filme liigub tõeliselt vähe ning seega ma lihtsalt pidin toda nägema ja enam õigemat otsust olnuks raske ette kujutada, sest film on tõesti väga-väga hea, nii minu kui ka Eriku meelest. Esimesel võimalusel proovin ka oma filmirubriiki sellest sissekande teha, et midagi konkreetsemat öelda. Pärast filmi ostsime šampust ja maasikatordi ning mina avastasin endale ühe maailmanunnu siilipoisi (kinkisin kunagi Erikule ka siili...). Ta on nii mõnusalt pehme. Taaskord üks saunaõhtu šampaga ja niisama tsilliga, millele järgnes katse Nancy Drew`d vaadata, kuid ülisuur unekogus sai siiski võidu ja mingi osa filmist lükkus järgmisse hommikusse. Pühapäev, 25.10 Kõigepealt (määramata ajal, kuna kellakeeramine tähendab minu jaoks alati suurt-suurt segadust) vaatasime lõpuni eelmisel hilisõhtul alustatud Nancy Drew. Sellest saab aga õigel ajal lugeda juba minu filmirubriigist. Edasi kerge hommikune sättimine, pannkoogid metsmaasikamoosiga Eriku juures korteris ning seejärel läksime juba Kaupsi mulle D&G käekella valima. See ei olnud just eriti keeruline, sest eelmisel päeval tsekkisime kõik kellad juba üle ning enam-vähem oli pilt selge, lihtsalt võtsin endale natuke mõtlemisaega. Proovisingi siis oma kõige lemmikumat käe peale ja see sobis suurepäraselt. Loomulikult pidin selle maailma kõige nunnuma roosa kristalselt sädeleva käekellakese endale soetama! (ja loomulikult ootasin ma selle toiminguga, kuni hakkas kehtima 40+5% allahindlus) Esimest korda on mul käekell, mis näitab ka kuupäeva, jei! Muuhulgas on mul nüüd ka 100% koos mäki koertekollektsioon ja nad kõik kuuekesi kaunistavad praegu minu toa aknalauda. Lõunapaiku olime juba Jõgeval ja kohe alustuseks pidime tegema pitsastritslit, mida ma varemalt ka üksi olin valmistanud. Minu tuppa oli vahepeal tekkinud üks saladuslik riidehunnik, mille olemasolu mul endal varemalt meeles ei olnudki. Ja Erik nokitses valmis alustuseks ühe paari kõrvarõngaid Kreeta reisilt toodud teokarpidest. Siinkohal räägib aga pilt juba enda eest. Jõudsin nädala lõppu tekitada ka ühe trennipäeva ning üldse teha seda, mida eemaloldud poole nädala jooksul teha võimalik ei olnud. Kokkuvõttes saingi enamiku asjadega jälle nii-öelda järje peale, aga nädalavahetus võiks minu arvamuse kohaselt endiselt mõnevõrra pikem olla, sest alati tekib kuskilt midagi sellist, mida teha ei jõua, kuid sellegi poolest sooviks veel teha. Siiski, kui eelmine nädal oli minu jaoks maailmakiire, siis see oli nüüd ikkagi mõnevõrra kiirem. See aasta on üldse kiire olnud!!

0 opinion(s):

Post a Comment