29.11.09

Eelviimase kuu viimane nädal

Esmaspäev, 23.11 - Lõpuks ometi jõudis kohale pakk asjadega, mis ma koos emaga kunagi oktoobrikuus tellisin. See ei sisaldanud küll päris kõike, mida tellisime, kuid sain kätte näiteks oma leopardimustrilise maailmanunnu mantli. Ja see on materjalist, mis sobib isegi talvel kandmiseks. Ühesõnaga - vinge! (soodne samuti, haha) Nüüd võib talv vabalt tulla.Ühe kreemikarva valge ja kuldse kirju topi sain samuti ning sellega oli kaasas lausa kaks kena prossi. Saamata jäi veel aga üks veidi pikem sviiter, mida ma ka talviseks kandmiseks planeerisin. Nüüd võib selle kohalejõudmist oodata.
Ahjaa, kerkis ka pisitilluke lootusekiir, et võib-olla saame Erikuga veel sel aastal Rootsi sõita. Seda siis Soome trippimise asemel. Ning täiesti võimalik, et isegi tasuta. Eks aeg (mida on 2009. aastal alles jäänud väga napilt) näitab muidugi...


Teisipäev, 24.11 - Ajalooline päev - Lõunapaiku ütles isa, et oli mulle ühelt oma tuttavalt läpakate kohta natuke infot uurinud ja mõne aja pärast läksin juba ise kohale. Umbes kümne minutiga oli asi otsustatud - lõpeb minu viimane-inimene-kel-pole-läpakat ajajärk. Niisiis läksingi pärast tööd sinna poodi tagasi ja soetasin oma elu esimese sülearvuti - IBM ThinkPad-i. Põhimõtteliselt kõik vajalikud programmid olid samuti juba selle ülisoodsa hinna sees, nii-et igati asjalik ost.
Alguses oli muidugi üpris keeruline selle mõttega harjuda, et minul, lauaarvutipatrioodil, on nüüd sülearvuti, kuid see oli vaid ajutine veidrus, sest nii või teisiti pidanuks ma mingil ajahetkel oma vana kompuutri uue vastu välja vahetama. Kokkuvõttes - ajalooline päev!!


Kolmapäev, 25.11 - Aeg on kiiresti mööda voolanud ja nädala selgroog murtud.
Naljakas on korraga, või noh, paralleelselt kahte arvutit kasutada, kuid kraam tuleb ju kuidagi ühest teise transportida. Mis siis, et vahepeal haaran vale hiire järele või trükin vales aknas või vaatan ühele monitorile otsa ja klõpsin samal ajal hoopis teisel klaviatuuril asuvaid nuppe, haha. Eks iga asi tahab harjumist.
Selgus veel, et esmaspäeval (30.11) peaks olema võimalik majja vannituba ehitama hakata... 

Neljapäev, 26.11 - Läpakas sai endale roosa hiire. Sellise kergelt pärlmutterja läikega keskmiselt heleda roosa.
Ja ma käisin Maximas soodsat Heinekeni ostmas. Seal tekkis väga veider tunne. Nimelt - korraga olid poes vaid tillukesed inimesed ja mina oma platvormidega olin kuidagi väga pikk, teistest umbes peajagu pikem. Positiivne oli see, et sain seal väga edukalt manööverdada ja ei takerdunud aeglaste tegelaste taha. Oh jah, kes oleks võinud arvata, et ma Maxima poodi üldse kunagi külastama hakkan.

Reede, 27.11 - Ei mäletagi, millal viimati nii palju tülitseda ja vaielda on saanud, kui viimasel ajal, peaaegu iga päev. Suhteliselt tüütu muidugi, aga kuna muud tegevust on nii palju, siis ma lihtsalt ei lase igasugustel jamadel end mõjutada. Enam-vähem isegi ignoreerin. Vaevalt see kõige õigem taktika on, kuid ega ma paremat varianti ka hetkel ei näe. Elu ei saagi ju täiuslik olla.. eriti veel minu elu.
Reeglina ei ole aastalõpud kunagi just kergeimate killast olnud ja ma olen sellega juba harjunud. Hea meelega reisiks kuskile ja seikleks vahepeal niisama ringi. Vast toob järgmine aasta muuseas endaga kaasa just seda.
Vähemalt ma tean, et saan alati kõigega hakkama ja mitte miski ei oleimatu!! No ja vaidluste käigus selgub ju puhas tõde...
Laupäev, 28.11 - Läpaka omamine tõi kaasa mõnusa laupäevahommikuse laiskuse. Täpsemalt: kui algne plaan nägi ette suhteliselt varajase Tartusse sõidu, siis reaalselt sain ma koduuksest välja alles lõunapaiku ja Tartu poole hakkasin liikuma umbes tund aega hiljem. See oli vist maailma kõige kiirem Tartus-käik üldse, kuna mul kulus ainult paar tundi, leidmaks asju, mida otsisin. Esiteks, Alari Kivisaare äsjailmunud raamat "Minu fotohaigus ja selle tagajärjed" ning teiseks, üks ägeda väljanägemisega läpakakott, et saaksin vajaduse korral aparaati ka kodust välja viia. Kolmas leid, ehetekomplekt, ei olnud küll hädavajalik, kuid siiski piisavalt sümpaatne, et ma selle endale soetaks.



Põhimõtteliselt oli Kaupsis käimine piisav selleks, et Jõgevale tagasi liikuma hakata, kuid ikkagi külastasin enne veel ka Eedenit, sest lootsin, et võib-olla leian sealt mingit mõnusat jõulukraami, kuid ei, seda siiski ei juhtunud.
No ja siis sõitsin hoopis Saadjärve (Saadjärv on suurim Vooremaa järv ning ainus järv, mis kuulub nii Eesti 10 kõige suurema (708 ha) kui ka 10 kõige sügavama (suurim sügavus 25 m) järve hulka. Järvest voolab välja Mudajõgi, millel asub mitu vesiveskit) äärde, kus oli hea, rahulik ja vaikne olla iseenda seltskonnas. Vaade järvele oli ka kuidagi ulmeliselt ilus ning loojuv päike samuti. Kerge suveigatsus tuli muidugi peale, kuid samas on ka jõulud ilus aeg ning seda just emotsioonide poolest. Ja ei ole see suvigi enam väga kaugel, sest kuu aja pärast algabki täiesti uus, 2010. aasta.
Õhtul tuli Erik ka minu juurde ja sai veidi ehitusteemadel räägitud, sest nüüd siis ongi käes see aeg, mil peab vannitoa ehitamist alustama...  
 

2 comments:

  1. oled armas musi. Järaks sinuga koos burksi:D:D

    ReplyDelete
  2. höhöhöh :D aega on selle kiire asjaga :*

    ReplyDelete