22.11.09

Vaid nädal esimese advendini...

Väikese koha rõõmud (või siis "rõõmud") Kuna ma juba kord elan niivõrd tillukeses paigas, on paratamatu, et põhimõtteliselt kõik tunnevad kõiki ja räägivad üksteisega samuti kõigist (ja kõigest). Niisiis, minu papsiga rääkis sedapuhku üks mu endistest töökaaslastest. No ja kiitis mind muidugi... Oli öelnud, kui tubli ma ikka olen, et nii noorelt juba nõnda kaugele olen suutnud jõuda. Naljakas oli isalt seda kuulda, kuid samas, ega kurta ka just ei saa. Polnud mul ju otsest plaanigi veel niipea tööinimese rõõme nautima hakata, kuid nüüd jookseb juba teine aasta ja kolmas ametinimetus. Elu on ettearvamatu ja ilmselt siis pidi just nii minema. Mina usun endiselt, et kõik juhtub kindla põhjusega ja täpselt nii, nagu peab. Ning selleks ei pea vist geenius olema, et aru saada, kui mõnus on elada just nii, nagu iseendale meeldib. Teisipäev, 17.11 - Lubatud salatipäev ehk feta-juustu salat hiina kapsa, kirsstomatite, kurgi, metsiku rukola, Mungoa idandite, tavalise tomati ja mõningate tavapäraste maitseainetega. Mõned asjad ilmselt ei muutu, nii-et ka sel korral sai salat väga-väga kiiresti otsa. Aga mis seal ikka, järgmise korrani siis... Öö teisipäeva, 17.11 ja kolmapäeva, 18.11 vahel - Jennyl hakkasid kruvid logisema. Just siis, kui mul hakkas kõige magusam uni saabuma, otsustas tema hulluks minna. Üritas põrandat kraapides endale pesa valmistada ning kui põrandalauad talle ei allunud, kolistas niisama, hüppas korraks voodisse ja läks siis minema. Tundus juba, et nüüd on rahu majas, kuid oh ei! Natukese aja pärast oli ta tagasi koos ühe oma kummist mänguasjaga ja pakkus seda mulle. Väga meeldiv muidugi. Siis tuli sellega voodisse ja hakkas seal lõõtsutama. Kuna ma rohkem edasi ei mäleta, siis võinuks see ju vabalt uni olla, aga kahjuks siiski mitte. Uneaeg lühenes jälle vähemalt poole tunni võrra, mil ta oma piinamismeetodeid edukalt rakendas. Oh seda Jennyt küll! Neljapäev, 19.11 - Õhtul selgus, et saab jälle veidi "shopata". Mitte, et mul seda vaja oleks, aga siiski, miks ka mitte (minu loogika, haha). Kuna põhimõtteliselt kogu mu aeg on kulunud tööl käimisele, natuke trennile ja parajalt köögitoimkonnale ning muudele kodustele asjadele, siis kirjutangi (tegelikult pigem näitan pilte...) vahelduseks natuke hilpude teemal. See on see, kui saab tasuta või väga odava raha eest oma riidekappe lõhki ajada. Samas, ega ma ei kurda absoluutselt, sest varsti saab hakata tervet maja enda meele järele putitama ja sättima. Ning garderoob peab olema massiivne!! Laupäev, 21.11 - Käisin mampsi ja papsiga Tallinnas trippimas. Kuigi ma teadsin juba ette, et sellest tuleb üks pikk ja äärmiselt väsitav päev (emale meeldib igasse poodi "elama jääda"...), läksin siiski nendega kaasa. Ja tegelikult, kokkuvõttes ma ei kahetsegi õnneks, sest leidsin ja ka soetasin oma tulevasse majja ühe nunnu tapeedi. Hõbedase ja helesinisega. Nüüd siis on algus vähemalt tehtud ja esialgu lähebki vaid kahes toas tapeedivahetamist tarvis (üks nendest saab olema minu garderoobikene). Esimest korda külastasime ka Baltika Kvartalit, millest mina siiamaani vaid lugenud olin. Ja just sellisel päeval, mil leidis aset Edevuse laat ehk siis hea hinnaga kasutatud brändiriiete, aksessuaaride ja jalanõude müük. Minule midagi vajalikku küll silma ei hakanud, kuid ema oli väga edukas shoppaja. Siiski leidsin Edevuse laada väliselt endale Mosaici roosad kõrvarõngad ja lilla kaelaehte. Edasi "kohustuslik" Stocki külastamine, mis tähendas minu jaoks põhimõtteliselt vaid kahe uue õllesordi hankimist (Jõululegend ja Meantime). Ahjaa, Karupoeg Puhhi teemalise advendikalendri sain samuti. Mis teha, kui jõuluvaimustus võimust võtab.. (Suurelt) Avatud Rocca al Mare Kaubanduskeskuses käisime ka, kuid see oli küll vaid üks lõputu piinlemine nii mulle kui ka isale, samal ajal kui ema aina poodles ja poodles ja poodles (jne.), leidmata mitte midagi asjalikku. See oli ikka õudne piin! Kuid siis sai lõpuks koju ja vot see oli juba vägagi meeldiv, kuna ma olin ikka maailmaväsinud. No ja järgmiseks ootab mind ilmselt ees uue arvuti (tõenäoliselt läpaka) ostmine, kuna praegune ilmutab juba väga kahtlast käitumist ning on ilmselgelt oma aja ära elanud. Ei saa ka mainimata jätta, et ma olen vist ainuke inimene, kel läpakat veel ei ole, haha. Eks näis siis, mis sellest loost edasi saab...

2 comments:

  1. Jah, ilmselt nii see on

    ReplyDelete
  2. siiski oli reaalsuses teisiti..

    ReplyDelete