25.2.09

Iseseisvuspäeval sai aega päris tihedalt sisustatud. Minu päev algas umbes kella 10 paiku hommikul ning lõunaks jõudsin ka majast välja. Käisin isa tööjuures oma autoga mässamas: kõigepealt sai tehtud korralik sisepuhastus ning seejärel külge kinnitatud Eriku poolt uue kuue saanud tagaluugi märk. Igasugused mootori-, roolivõimu- jms õlid said samuti üle vaadatud. Üldiselt ma naudin oma Saabiga tegelemist ning hea on vaadata puhast ja korras püssi. Saanud autoga ühele poole, sõitsin Tabiverre, kus sain kokku Heigoga, keda polnud juba tükk aega näinud. Tsillisime niisama seal alevikus ringi ja lõpuks avastasin ma ühe vana ja lagunenud ilmselt kunagise laudahoone.
"Vähemalt üks selline on kohustuslik igas Eesti maakonnas!"
kõlas minu mõte. Kõige asjalikum oli see, et Heigol õnnestus oma Golfiga sinna tee peale "kinni" jääda ehk siis tegelikult oli asi selles, et Golfil puuduvad õiged talverehvid. Minu meelest täiesti adekvaatne tee, aga tal läks omajagu aega, et erinevate kõrreliste, lumelükkamise nin
g minu kaasaelamise saatel oma masin suurema tee peale tagasi veeretada. Minu Saabil polnud seejuures vähimatki probleemi, kuigi need talverehvid varem veel Chrysleril all olid. Igatahes sai mõned pildid ka tehtud, nagu mul ikka kombeks on. Õhtul musiga rääkides ütles ta mulle midagi eriti armsat ja ma ei saa seda siia kirjutamata jätta.
"Ma igatsen su kõlavat naeru, sest siis ma tean, et sa oled õnnelik ja mu süda puhkab siis, sest sa oled siis õnnelik minuga."
Ja nii ongi. Ma olen tõepoolest temaga õnnelik nin
g armastan teda kogu südamest.

Eesti Vabariigi 91. aastapäeva pidulik vastuvõtt

Reedesel (20.02) Jõgeva Linnavolikogu esimehe ja linnapea korraldatud Eesti Vabariigi 91. aastapäeva pidulikul vastuvõtul on nüüdseks samuti käidud ja seal saalis istudes meenus mulle kõigepealt kunagine kesk- ja ülikooliaegne aktustel viibimine ning kõnede kuulamine. Üldiselt nägi üritus välja midagi presidendi vastuvõtu sarnast: enne saali sisenemist kätlemine linnapea-Linnavolikogu esimehe ning nende kaasadega ja seejärel umbes tund-poolteist kestev kontsert-aktus koos sõnavõttude ja autasustamisega ning esines näiteks Chalice, kes oskab päris head huumorit teha. Eriku arvamus läks siinkohal minu omast lahku ja tema arvates laulis väike poiss Oskar Säärits kordades paremini kui Chalice. Jõgeva Kammerkoori ja Jõgeva Meeskoori "Mehis" looming sümpatiseeris meile ühiselt. Kokkuvõttes võib üritusega rahule jääda ja oligi tegemist hea vaheldusega muudele vähem või üldse mitte pidulikele üritustele. Neljapäevasel (19.02) maniküüril lasin ka küüned Vabariigi aastapäeva teemaliseks maalida ning salongis tekitas see parajat furoori - kes käis lihtsalt vaatamas, kes jäädvustas mu küüned pildile..

24.2.09

Valkyrie

Oma teisel Cinamoni külastusel laupäeval (21.02) vaatasime ajaloolist põnevusdraamat Operatsioon "Valküür". Tegevus toimub Teise maailmasõja lõpuaastatel ning peategelaseks on ooberst Claus von Stauffenberg (Tom Cruise), kelle näol on tegemist heast suguvõsast pärit lojaalse ohvitseriga. Mees teenib küll oma riiki, kuid loodab seejuures, et keegi leiaks viisi Hitleri peatamiseks enne Saksamaa ja kogu Euroopa lõplikku hävingut. Olude sunnil asub ta ise tegutsema ning ühineb vandenõulastega. Valmib geniaalne plaan diktaatori tapmiseks ning natsliku valitsuse kukutamiseks, kasutades selleks Hitleri enda heakskiidetud plaani "Operatsioon "Valküür"". Tegemist on filmiga, mille süžee ei seisa mitte kordagi ühe koha peal paigal ning ei teki ainsatki igavat momenti, kuigi filmi pikkuseks ligikaudu 2 täistundi. Ajalooga kursis olles on muidugi parem jälgida ja aru saada ning minul tekkisid seosed jaanuarikuise ajakirja GEO artikliga "Mis teeb inimesest kurjategija?". Hinnang sellele filmile on küll vägagi maksimumilähedane, sest tegelikult ei oskagi miinuseid välja tuua. Lõpp oli väga liigutav ja pani mõtlema, milline ebaausus ikka eksisteeris ja eksisteerib ka nüüd ning edaspidi.

20.2.09

Ja ongi reede..

Õnnestus just Halensist paar leidu teha, suvele ette mõeldes ja samas soodusmüüki arvestades. Punane on teema, nagu välja tuleb nende hilpude põhjal. Aga nüüd võib midagi uut lubada küll endale juba, kuna eile koristasin kella 1-ni öösel oma riidekappi ja saingi kogu kraami sinna ära mahutatud. Hea oli vaadata hommikul ärgates, et enam polegi meetrikõrgust riidekuhja tugitoolis. Minu loogika on selline, et kui mingi asi meeldib, siis ka muretsen selle endale, juhul kui hind just midagi müstilist pole. Riideid pole kunagi liiga palju ja neid inimesi ma ei mõista, kes kogu aeg samu asju kannavad või siis lihtsalt maitsetud on :D. See ei ole ülbus, see on lihtsalt minu seisukoht ja arvamus. Ägedad riided annavad elule nii mõndagi juurde ja tulebki ju valida vastavalt ajale ja kohale, mida kanda, mitte toppida selga midagi täiesti kontekstivälist. Minu riidekapp on igatahes juba praegu lõhkemas ja loodan, et mu mees mulle lähitulevikus spetsiaalse garderoobi ehitab :D. Linnapeal on täna sünnipäev ja sel puhul pakuti siis kringleid ja muud sellist. Akordionimängu sai kuulata/vaadata isegi. Tähtsa päeva puhul ongi juba toimunud veeavarii ja veel üks autode ja liiklusmärkide kokkupõrge Piiri ristmikul. Nagu sünnipäevakingituseks :D. Ja õhtul toimub pidulik üritus ning nagu arvata võib, pole ma outfiti välja valinud veel, nii-et läheb pingeliseks.. :D

19.2.09

Slumdog Millionaire. Hommik!

Täna on suhteliselt rahulik, pikaltoodatud maniküüri päev on samuti. Termomeeter näitab tagasihoidlikult -10 kraadi. Enamik rahvast on Tallinnas Linnade-valdade päevadel ja seetõttu on maja üpris tühi. Ainult telefonile meeldib häält teha pidevalt. Eks ikka on alati vaja kätte saada just neid, kes hetkel Tallinnas-Tartus viibivad. Lausa imelik ja harjumatu on täitsa üksi siin toas istuda. Aga homme on reede! Ja esmaspäeval on lühendatud tööpäev ja teisipäev on üldse vaba, mis on iseenesest suurepärane, saab natukenegi puhata vahelduseks. Aga tegelikult meenus mulle veel üks film, mida pühapäeval (15.02) vaatasime. Nimelt Slumdog Millionaire. 18-aastane rahatu Jamal Malik Mumbaist mängib mängu "Kes tahab saada miljonäriks?" ja jõuab juba ühe küsimuse kaugusele peavõidust, kui saab aeg otsa ja tehakse paus. Keegi aga ei taha uskuda, et selline tüüp teab vastuseid nendele küsimustele ning kahtlustatakse pettust ja kutt vahistatakse. Ja siis hakkabki ta oma elulugu jutustama ning tulevad välja seosed, mille kaudu ta neid vastuseid teadis.. Kustumatu armastus Latika vastu on samuti läbiv teema. 4-kordne Kuldgloobuse võitja ja 10 Oscari nominent, samuti võitnud 7 Briti Filmiakadeemia (BAFTA) auhinda. See on kvaliteet, mis siin muud ikka öelda. Sai natuke teistsugust maailma näha vahelduseks. Pildid pärinevad tribute.ca leheküljelt.

18.2.09

Friday the 13th

Laupäeval (14.02 ehk siis sõbrapäev) sai esimest korda külastatud Cinamoni. Filmiks, nagu arvata ka võib, oli Reede 13. Verine õudusfilm ei ole sugugi liialdus. Mina igatahes võpatasin iga natukenegi karmima koha peale ja käed rändasid ka aeg ajalt silme ette, et mitte liigseid detaile näha. Erik mul kõrval aga naeris ja üritas igati takistada minu katseid pead filmalt kõrvale pöörata. Põhimõtteliselt on asi nii, et kui mõrvariks on mingi mutanteerunud/moondunud tüüp, siis ongi jube (näiteks Mägedel on silmad või Texase mootorsaemõrvad) ja kuna Reede 13 lavastaja on Marcus Nispel (Texase mootorsaemõrvad), siis oli ikka õudne küll. Ainult näitlejad olid natuke siuksed ebausutavad või, kuidas nüüd öelda, mitte eriti head, aga ajasid asja ära siiski ja üldpilti ei rikkunud. Asjalik õudukas. Reedel (20.02) leiab aset Eesti Vabariigi 91. aastapäevale pühendatud pidulik õhtu Kultuurikeskuses. Mul on kutse ja puha. Jõudsime Erikuga järeldusele, et peaks ikka minema ilmselt. Ma lisasin juurde, et juhul, kui suudan oma riidekapist midagi sobilikku välja otsida.. arvestades kapi olukorda, saab see paras katsumus olema, aga samas, korra aastas võib ju mingit pidulikku teemat aretada küll. Pilt filmist pärineb selliselt leheküljelt.