29.5.09

Untouched

Eile nägin Halensis ühte väga kihvti t-särki Love Labelilt ja täna siis pidin selle ikka endale ära tellima, sest muidu hiljem kahetsen ja piinlen, et miks selle sammu tegemata jätsin. Kuna Halensis kehtib niinimetatud miinimumsumma reegel, pidin paar odavat asja veel juurde otsima, millest üks oli 4-osaline miniserviis ning teine särgikust ja pükstest koosnev komplekt. Nüüd jääb üle vaid paki saabumist oodata.

28.5.09

8 päeva puhkuseni

Esmaspäev (25.05) oli muidu regulaarne tööpäev, kuid pärast tööd läksin taaskord vanaisa juurde lisatööle: uuendasin ühe hauaplaadi ja ühe üpris suure kivimüraka. Koju jõudnud, sättisime venna ja Jennyga end terrassile sisse ja ma hakkasin tervet kuhja riideid-tekstiili jms läbi sorteerima. Panin kõrvale üpris suure virna igasuguseid hilpe, mille seast varsti parimad välja valima peaks ning võib-olla ka ühe moepostituse tegema. Roosade asjade koha pealt oli retk eriti efektiivne, kuna neid sain päris mitmeid. Jennyle leidsime ühe lõvipildiga särgi, mida ta tänaseni veel kannab isegi :D Nalja sai üldse rohkem kui rubla eest. Jenny kaevas kuskilt välja mingisuguse kondi moodi asjanduse ja jooksis sellega kohe rõõmsalt tuppa, kuid jah, seal küljes olid mingisugused vaglaasjandused ning see pilt ei olnud sugugi ilus. Vennaga kumbki ei saanud hiljem seda pilti enam silme eest ära, kuid koer ise oli eriti õnnelik :D Põnev ja kiire päev oli ning puhkus liigub aina lähemale. Ootan seda juba niiiii väga!
Tuli ka meelde, et terrassil olles jäin jalaga kuskile põrandalaua külge kinni ja veristasin end seal natuke ning mõne aja möödudes lagunes ka mu kallis käekellakene. Osavuse tipp. (kirjutatud teisipäeval, 26.05)
Kolmapäev (27.05) kujunes mul aga järgmiseks: ärkasin umbes 8 paiku (seega ligikaudu tund aega pikem uni!!), tegin natuke trenni, kuna teadsin, et õhtul selleks aega ei ole ning kirjutasin oma blogisse. Aeg möödus kiiresti ja peagi pidin hakkama Tallinnasse minekuks sättima. Kell 11:00 olingi juba sõidus ning suundusin pealinna poole kohtuma Eesti Ehitusettevõtjate Liidu ja Eesti Projektbüroode Liidu esindajatega. Ilma suurema vaevata jõudsin kesklinna ning parkisin auto Norde Centrumi parklasse. Kuna kella 14-ni oli veel piisavalt aega, käisin seal samas keskuses ringi vaatamas ja -50% soodustusega hankisin AG-st endale ühe paari kõrvarõngaid ning pärlikee. Jõudsin ka Foorumis käia, kuid see on üpris mõttetu koht ning nagu näha oli, ka mitte eriti populaarne. Niisiis kella 13:30-st umbes 17:30-ni veetsin aega Keskkonnainvesteeringute Keskuses ja sealt väljudes ootas ees metsik tuul ning kohe-kohe algav vihmasadu (hommikul Tallinna sõites oli 23-25 kraadi sooja!!). Sandriga ma kokku ei saanud, kuna ta pidi tööle minema (reetur selline :D) ning hakkasin Ülemiste suunas sõitma (ainult ühest kohast pöörasin vales suunas kogemata :D). Tsillisin siis seal ringi mõnda aega ning tulemuseks oli see, et mu pesukollektsioon sai juurde uue liikme ühe komplekti nöol (jällegi soodustused). Kogu selle aja sadas väljas tugevat vihma, mistõttu jäi katki ka minu plaan kuskil natuke pildistada enne Jõgevale tagasi pöördumist. Koju jõudsin natuke enne 9-t ning väsimus võttis oma jao. Magama sain muidugi ikka kuskil peale 00:00 :D Tüüpiline mina, aga lihtsalt pidin Prison Breaki kõige-kõige viimased osad veel välja otsima ning ennast UK viimaste hittidega kurssi viima ja leidma The Veronicas - Untouched loo, mis on päris asjalik pala.The Veronicas on võidukas elektropopi põhjaga pop-rock bänd Austraaliast. Bänd moodustati aastal 2005 Brisbane´is kaksikõdede Jessica ja Lisa Origliasso poolt. Tüdrukud on välja andnud ka isikliku riidekollektsiooni 2007. a. alguses. Neilt on ilmunud 2 stuudioalbumit. Esimene, The Secret Life Of... aastal 2005. Debüütalbum saavutas Austraalia edetabelites #4 koha ning teenis ARIA (Australian Recording Industry Association) tiitli 4-kordse plaatinaplaadi ehk 280 000+ müügi eest. The Secret Life Of... albumilt ilmus viis singlit, seal hulgas 4 TOP10 singlit Austraalias. Bänd lasi oma teise albumi Hook Me Up välja 2007. aastal. See jõudis Austraalia edetabelites #2 positsioonile, teenides 2-kordse plaatinaplaadi tiitli. Albumilt on ilmunud 4 Austraalia TOP10 singlit ja nimilugu Hook Me Up oli tüdrukute esimene number üks singel Austraalias. Albumi Hook Me Up peaks ka kenasti läbi kuulama, siis saaks üldplaanis midagi adekvaatset öelda nende neidude kohta.

Uned. 2

See oli vist ööl vastu eilset ehk kolmapäeva, kui ma järjekordselt mingisugust ebareaalset unenägu nägin. Nimelt nägin ma unes, et olen iseenda laulatusel :D:D ..või abiellumas või kuidas iganes seda nimetada tuleks. Kandsin pikka valget kleiti, KUID millegipärast olid kleidi all veel need minu valged Guessi teksad. Haha :D Teisi inimesi ma eriti (või pigem üldse) ei mäleta, kuid rahvast oli üpris palju. Peigmehe nägu mu unenägu samuti ei avaldanud :D Siiamaani tuleb naer peale, kui sellele tagasi mõelda nüüd. Kui tavaliselt ununevad mul unenäod väga kiiresti, siis see püsib suhteliselt hästi ja selgelt meeles veel praegugi. UNENÄGUDE SELETAJA info ütleb siis järgmist: ABIELLUMINE - hoiatus abielu asjus, ka hingeline ühtsus; LAULATUS - pulmad ja varrud (varud, vaarud, varrused, joodud) - pidu, mida peetakse lapsele nime andmise puhul. Minu unenäomasin töötab endiselt huvitavalt ja vaheldusrikkalt.

27.5.09

Nädalavahetus 22.-24.05 (pildis & sõnas)

Reedel (22.05) pärast tööd koju jõudes ootas mind seal ees Erik, kes tõi mulle Beershake´i (millest osa jõi ise ära :D) ja mu lemmikjäätist piparmündi ning kakaoubadega. Hakkasin siis tervele perele toitu valmistama: pasta bolognese hakklihaga ja kurgi-redise-tomati salat. Taaskord väga hea sai! Veel tegin trenni ning kütsime sauna. Aeg lendas uskumatult kiiresti ja peagi oli kell juba nii palju, et silmad vajusid lihtsalt kinni, nagu mul kombeks on.. oma osa mängis kindlasti ka musi tehtud massaaž ning see, et järgmisel hommikul tuli suhteliselt varakult üles ärgata. Laupäeval (23.05) oligi juba käes oodatud Tallinna päev. Enne Tallinnasse minekut hakkasime aga vaatama filmi My Sassy Girl, millest rääkiv postitus on ka siin blogis juba olemas. Natuke pärast üheksat toimus väljasõit koos minu vanematega ning esimeseks sihtmärgiks pealinnas oli üks sealseid pärle Stockmann. Mul ei olnud küll plaanis eriti midagi endale osta, kuid siiski soetasin One Wayst tervelt 2 veidi pikemat toppi, millest ühte võib ilmselt nimetada tuunikaks. Mõlemad on firmalt [ES TI: CI:] ning värvideks minu lemmikud ehk siis must, roosa ja valge. Soodushinnad on ägedad :D Alles nüüd sain teada, et viimati mainitud kaubamärk on rajatud Stockmanni enda poolt. Peale eelneva ostsin ka DVD-filmi The Midnight Meat Train, millega oli kaasas veel üks tasuta lisa DVD filmiga The Tenants. Ka Midnight Meat Traini kohta olen juba siin eelnevalt kirjutanud. Igatahes veetsime Stockmannis päris pikalt aega: jõudsime ka sealses kohvikus söömas käia ja ma sain juua oma lemmikkakaod. Edasi suundusime Rocca al Mare keskusesse, kust ma leidsin oma 118-le ilmutatud fotole tervelt 2 albumit (iseasi, millal pildid albumisse jõuan sättida). Ja siis läksimegi musiga loomaaeda. Hommikune ilm oli küll masendav ning arvasime juba, et jääbki käimata seekord, kuid Stockmannist väljudes säras taevas päike. Vedas meil! Loomaaias oli tohutult mõnus jalutada, pilte klõpsida ja niisama jutustada, samal ajal erinevaid elukaid jälgides. Eriti suurt vaimustust tekitas lindude söötmine, kuna nad tegid nii ägedaid häälitsusi ja olid lihtsalt muhedad, v.a. kajakad, kes seal ringi luusisid ja tüli kiskusid üksteisega. Kuna me kõike ei jõudnud siiski ära vaadata, peab millalgi uuesti minema ja siis ka näiteks lasteloomaaeda külastama. Ning samuti sooviks ma külastada Riia loomaaeda. Peale loomaaeda oligi aeg vaikselt Jõgeva poole liikuma hakata ning põhimõtteliselt oli koju jõudes ka laupäev juba lõpukorral. Pühapäeva (24.05) hommikul vaatasime lõpuni My Sassy Girli ja Midnight Meat Traini ning seejärel hakkasime vahvleid valmistama. Nii pikka küpsetamisaktsiooni ei olegi ammu enam olnud, kui seekord. Igatahes oli ilm vahepeal soojaks läinud ja ma hakkasin muru niitma. Musi tsillis alguses niisama, kuid siis hakkas mu niidetud muru kokku riisuma. Ema sai endale 100 eeguga mingisuguse lilla-valge kirju jalgratta Tunturilt. Ratta nimeks on Madonna. Proovisin ka siis sellega natuke ringi sõita ja päris mõnus oli: peakski hakkama rattaga sõitmas käima vahel, kui vaid aega leiaks. Hiljem vaatasime veel filmi S. Darko, kuna vihma hakkas sadama ja väljas ei olnud midagi enam ette võtta. Peale seda hakkas Erik Tartu poole sättima ning oligi nädalavahetus läbi justkui linnutiivul.

26.5.09

S. Darko (2009)

It´s Time to Travel Forward. S. Darko: A Donnie Darko Tale on 2009. aastanumbrit kandev järg Donnie Darkole. Filmi on lavastanud Chris Fisher. S. Darko räägib Samantha Darkost, kes on Donnie Darko peategelase Donnie noorem õde ning tüdruku sõbranna Coreyst. Teel Californiasse ütleb nende autol mootor üles, sundides tüdrukuid selle parandamise ajaks sealsesse väikelinna peatuma jääma. Seal olles hakkab Samantha nägema unenägusid, mis hoiatavad teda saabuva maailmalõpu eest. Veel 7 aastat hiljem leinab Samantha Darko oma traagiliselt hukkunud venda ning armastavat perekonda, mis varises kokku pärast Donnie surma. Kodune elu justkui lahinguväli, otsustab 18-aastane Sam impulsiivselt ühineda oma mässajast parima sõbranna Coreyga ringreisil Virginiast Californiasse, lootuses saada professionaalseks tantsijaks. Kui tüdrukute auto tillukese Conejo Springsi lähedal otsad annab, on Sam ja Corey lõksus palavas ja tolmuses linnakeses ilma erilise raha ja kontaktideta, oodates uue veepumba saabumist. Metsik Corey leiab kiiresti sõbra Randy Holti näol, kes on kohalik paha poiss, kuid Samantha on rahutu ja ei ole huvitatud suhtlemisest. Järgmisel hommikul pärast tüdrukute saabumist hävitab meteoriit kohaliku farmeri tuuleveski, jättes endast maha suure kraatri. Veidrate ja prohvetlike unenägude käes vaeveldes otsib Samantha kas või mingisugustki tähendust inimestes tema ümber. Kuid ta leiab vaid fanaatilisi klišeesid, mida levitavad Jeesuse friik Trudy Potter ja pastor John Mellit Born Again kirikust ning hooletut pidutsemist Randy ja tema sõprade poolt ja igasuguseid kohalike levitatavaid kuulujutte. Samil ja Coreyl tuleb valus kukkumine, mis lõpeb katastroofiga. Ilma seda isegi taipamata saavad neist lülid nähtamatus ahelas, mis ühendab tüdrukuid kadunud lapsega, napaka Lahesõja veteraniga ja ohtliku auguga ajas ning ruumis. Ainult ohverdus kõrgeimale jõule suudab taastada universumi õige aja ja koha ning kell tiksub halastamatult... Natuke kandvate rollide näitlejatest: Sam - Daveigh Chase - mängis ka The Ringis Samarat; Corey - Briana Evigan - astus üles Step Up 2: The Streetsis Andiena; Randy - Ed Westwick - tuntud ka Gossip Girlist; Trudy - Elizabeth Berkley - tuttav ka CSI: Miami episoodidest Julia Winstonina; Pastor John - Matthew Davis - tuttav filmidest Urban Legends: Final Cut, Legally Blonde ja Blue Crush. Soundtrack:
  • "Alive Alone" – The Chemical Brothers
  • "Last Dance for Daddy" – Off the Wagon
  • "Hobo Humpin' Slobo Babe" – Whale
  • "Black Metallic" – Catherine Wheel
  • "Battleground" – Ed Harcourt
  • "The Carnival Is Over" – Dead Can Dance
  • "Heaven or Las Vegas" – Cocteau Twins
  • "Night and Day" – Freeskool
Alustuseks ütleks kohe, et S. Darko ei ole võrreldav Donnie Darko originaalfilmiga, vaid pigem on tegemist mingisuguse kahtlast väärtust omava käkerdisega, mida nimetatakse Donnie Darko järjeks. Olid mõningad maalilised looduskaadrid ning paar natuke põnevamat kohta, kuid üldiselt oli kogu film üpris segane ja mingit pointi justkui ei olnudki. Karakterid olid samuti kuidagi kahtlased ning mitte väga hästi mõistetavad. Donnie oma huumorisoone ja iseloomuga on mul siiamaani meeles, kuid Samantha jäigi nii-öelda tühjaks kohaks. Kahju muidugi, kuid seda oligi tegelikult arvata, et Donnie Darkole väärilist järge lihtsalt ei tule. Õnneks oli soundtrack meeldiv ning ses suhtes võib natuke muid möödalaske andestada. 4/10

25.5.09

The Midnight Meat Train (2008)

Midnight Meat Train on kriitikute poolt heakskiidetud 2008. a. õudusfilm, mis põhineb Clive Barkeri samanimelisel 1984. a. lühijutul, mida võib leida Barkeri kogumiku Books of Blood esimesest osast. Film jälgib fotograafi, kes proovib vahele võtta sarimõrtsukat nimega "Subway Butcher" ning avastab linnatänavatel rohkemat kui tahtnud oleks. Filmi lavastajaks on jaapanlane Ryuhei Kitamura ja kandvates rollides Bradley Cooper (Wedding Crashers), Leslie Bibb (Confessions of A Shopaholic), Vinnie Jones (Gone in 60 Seconds), Brooke Shields (Lipstick Jungle) ning Quinton "Rampage" Jackson. Tegevus toimub Los Angeleses, kus fotograaf Leon (Cooper) elab koos ettekandjast tüdruksõbra Mayaga (Bibb) ja ootab oma võimalust saada suurde fotograafiaärisse. Maya kontakteerub nende ühise sõbra Jurgisega, kes lepib Leonile kokku kohtumise eduka galeriiomaniku Susan Hoffiga (Shields). Naine vaatab Leoni tööd üle ja nõuab mehelt fotode täiustamist. Öösel lähebki kergelt ärritunud Leon tänavatele luusima ning pildistama, järgnedes metroojaamas kolmele pätile, kes ründavad noort naist. Leon kaitseb neiut ja seejärel lahkub. Järgmisel hommikul avastab mees, et öösel kohatud naine on kadunud. Leon läheb politseisse, kuid uurija Lynn Hadley ei pööra mehe ütlustele erilist tähelepanu. Seetõttu saab Leoni kinnisideeks uurida välja, mis võõra naisega juhtus ning jälgida metroojaama. Kui Leon näeb elegantset lihunikku Mahoganyt (Jones), usub ta, et viimane võib olla mõrvar ja jälitab teda igal pool, alustades oma teekonda süngesse pimedusse. Film on noppinud ka auhinnarindelt üht koma teist: * 2008. a. III koht Fant-Asia filmifestivalilt Ryuhei Kitamurale parima Euroopa/Põhja-Lõuna-Ameerika filmi eest; * 2009. a. Gerardmer´ filmifestivalilt publikuauhind ning SCI FI žürii auhind Ryuhei Kitamurale. Midnight Meat Train suutis mind üllatada ning seda nii positiivses mõttes kui ka mõneti negatiivsetes toonides. Alustuseks siis negatiivsest: mulle ei meeldinud filmi lõpplahendus, mis oli kuidagi liiga sürrealistlik. Samas olnuks ka nii-öelda happy ending liiga tüüpiline ja kulunud. Positiivne on aga see, et põnevust jagus ning mitu korda sain hinge kinni hoides oodata, mis edasi juhtuma hakkab. Cooperi ja Bibbi tegelaskujud olid üpris tobeda käitumisega ning mitte eriti põnevad, kuid Vinnie Jones mõjus küll paeluvamalt ja oli päris omapärane tüüp. Tapatalgud metroovagunites olid õõvastavad ning ootuspäraselt rõvedad. Ainuke, mis võinuks olla kuidagi muud moodi lahendatud, oligi filmi lõpp. Verised mõrvad ja kosmoseelukad ei käi minu silmis sugugi kokku ning üdini hea tegelaskuju ei tohiks pöörata järsku mõrtsukaks. Vaatamata kõigele üks parimaid ja jubedamaid õudusfilme, mida nimetada oskan. 8/10 Seoses Leslie Bibbiga tärkas mul huvi filmi Trick ´r Treat vastu, mis on võitnud 2008. a. Screamfesti publikuauhinna. Tegemist on Michael Dougherty üllitisega, kus teevad kaasa peale Leslie veel Quinn Lord, Brian Cox, Anna Paquin jpt. Poison, Drowning, Claw, Or Knife. So Many Ways to Take A Life.

My Sassy Girl (2008)

My Sassy Girl on uusversioon väga edukast samanimelisest 2001. aasta Korea filmist. Kõnealune Ameerika versioon, peaosades Jesse Bradford (Swimfan) ja Elisha Cuthbert (24, The Girl Next Door), lavastatud Yann Samuelli (Love Me If You Dare) poolt, väljastati otse DVD-le 26. augustil, 2008. My Sassy Girl on lugu sellest, kuidas Charlie Bello esimest ja ühtlasi ka viimast korda armunud on. Juba esimesest kohtumisest alates saadavad noori erinevad hädad ja õnnetused (trouble is the name of the game). Kui kujutada ette posu kohtingudraamasid ja äpardusi, saab selge pildi noorpaari vahelistest suhetest. Mingisugune gravitatsioonitugevusega müstiline jõud kahe planeedi vahel valitseb ilmselt ka Charlie ja Jordani vahel, kuna esmapilgul nende kahe suhtes igasugune loogika puudub. Kõik tundub pigem kuidagi auklik. Ootamatult lugu aga seiskub, kui noored kirjutavad kumbki kirja, tunnistades oma armastust. Leppides kokku lugeda kirju koos aasta pärast, lähevad Charlie ja Jordan eri teid pidi... 2008. aastal oli film ka parima romantilise filmi kategoorias Golden Trail Awards´ nominent, kuid võitjaks osutus Atonement (2007), mis ka minu vaatamist vajavate filmide nimekirja kuulub. Kolmas nominent oli P.S. I Love You (2007), mille kohta juba varemalt kirjutanud olen ning veel kandideeris 27 Dresses (2008), mida samuti näinud olen. Midagi vaimustavat My Sassy Girl endast ei kujuta: võib-olla on asi selles, et film jäi justkui lühikeseks ning kõik situatsioonid lahenesid võrdlemisi kiiresti. Natuke rohkem soovinuks näha-tunda Charlie ja Jordani vahelist keemiat ning suhtlemist, kuid siiski selline keskmise väärtusega romantiline draama-komöödia, huvitav vastandite tõmbumise lugu. 5/10

21.5.09

Neljapäevaõhtune koduaed

Näe vaeva, et mis tahes oskusega silma paista.


SUITS

http://www.kuukulgur.ee/suitsufilm/ Kindlasti üks saikomaid lühifilme, mida ma lähiaastatel näinud olen. Samas kõik seal kajastuv on õige ja milleks siis midagi halba ilustama peaks? Suitsetamine on mõttetu ja nõme, suitsuhais aga üks vastikumaid haise üldse!

20.5.09

16 päeva puhkuseni

Eile (19.05) oli kahtlemata omapärane päev: hommikul töö juures arvutit käivitades selgus kurb asjaolu, et järjekordselt on minu arvutil probleemid!! Nimelt oli elust lahkunud internetiühendus ning kadunud oli ka võrgus asuv minu dokumentide kaust. IT-spetsialist selgitas välja, et kurjajuureks on videokaart, mis on kuidagi ära rikkunud ka võrgukaardi. Oh joy! Igatahes oli mu töötegemine justkui läbi lõigatud ning seetõttu läksin hoopis autot tankima ja avastasin, et bensiinipaagi kork on samuti vigaseks jäänud. Huvitav päev, huvitavad kokkusattumused. Läksin siis autoteenindusse, kus Taneli ja onu Andrese abiga sai korgi-accident lahendatud ning nüüd on mul igaks juhuks üks kollane nunnu tagavarapunn bensiinipaagi jaoks. Rääkisin veel natuke aega vanaemaga juttu ning siis viisin postkontorisse järjekordse ristsõnade vastustekaardi ja suundusin tööle tagasi, kus olukord oli nii-öelda läänerindel muutuseta, st mu arvuti seisis endiselt uimasena paigal. Peale lõunat oli väike lootus asjale lahendus saada ja nii ka läks! Kell 3 sain juba netti kasutada ja ka kõike muud vajalikku teha. Tunne oli jumalik, väikesed asjad siiski on olulised. Peale tööd ootas mind ees maniküür Ave juures (eelmisest korrast oli möödunud täpselt 3 nädalat) ning ise ka imestan vahel, kui hästi mu küüned ikka kasvavad. Igatahes koju jõudsin üpris hilja ja tegin trenni ära, et siis süüa ja pesemas käia, kuid helises mobiil ja vanaisa kutsus mind tööle. Kuna ma tööst ja rahast kunagi ära ei ütle, läksingi kohale ning uuendasin ära kaks hauaplaati. Raha taskus, rääkisin vanavanematega paar sõna juttu ja sõitsin seejärel koju tagasi, et süüa ja pesemas käia ning unemaale ka reisida. Pidev tegevus toob kiiremini kohale reede ja nädalavahetuse ning siis tuleb musi minu juurde ja laupäeval on meil lootust saada minu mampsi ja papsiga Tallinnasse ning enne seda Jäneda Aia- ja Lillepäevadele. Kuid see on vaid kavand, kui vanemad ei lähe, läheme me ise, kas auto või rongiga, sest loomaaed ootab juba ning too on ideaalne võimalus ilusateks piltideks loomadest, lindudest ja muudest elukatest. Vähemalt praegune ilm on paljulubav ning päike ilmutab end pilve tagant. Ootame igatahes parimat! * * * Täna on üpris mitu nõupidamist toimunud ning lõuna ajal pidas üks kolleeg oma sünnipäeva ja pakkus sel puhul soolast ja magusat kringlit. Mina sain ainsana talle heleroosa roosi kinkida, samal ajal kui meie osakonna mehed kinkisid igaüks kollastes toonides lille :D Selgus ka, et järgmisel kolmapäeval, 27. mail on taas Tallinna päev, kuna aset leiab kohtumine Eesti Ehitusettevõtete Liidu ja Eesti Projektbüroode Liidu esindajatega. Tegemist siis KIK-i korraldatava üritusega projektijuhtidele ning praeguste asjaajamiste põhjal saan sinna minna oma Saabiga, kuna rongiajad on natuke mööda. Ja kui järgmine nädal juba käes on, siis ei ole kaugel ka ülejärgmine nädal ning viies juuni, mis on minu viimane tööpäev enne esimest puhkust, mis peaks kõigi eelduste kohaselt kestma 25. juunini, mil pean taas tööle asuma. Olukord ei olegi kõige lootusetum seega ning on head, mida oodata.

18.5.09

Nädalavahetus 15.-17.05 (pildis & sõnas)

Reedel (15.05) peale tööd ning sünnipäevalapsele kartulite koorimist ja keetmist pakkisin oma asjad kokku ning sõitsin Tartusse (isa vahetas mu Saabil ka õli ja õlifiltri ära). Alustuseks viisin Lõunakeskuse Photopointi ilmutamiseks terve plaaditäie 2009. aastanumbrit kandvaid fotosid ning nüüd tuleb neile mingil hetkel ka uus album muretseda. Siis ootasin musi maja ees, kuni ta toas kohmitses ning seejärel ootasin veel ka trepikojas natuke aega, sest tema tempo oli siiski metsik :D See selleks, sõime koos õhtust. Musi oli teinud pastat ning kõrvale jõime punast veini. Mina sain roosa roosi ja karbi Raffaellosid. Musi on kõige armsam mul :* Õhtu jooksul tulid veel viinamarjad, vein ja kuum vann, lõdvestus missugune ning ilus lõpp päevale. Laupäeval (16.05) ärkasime üpris varakult (st mina ärkan vara ja kiusan-piinan musi niikaua, kuni tema ka ärkab :D), kuid enne lõunat siiski toast välja ei saanud. Niisiis suundusime alustuseks Kukulinna külla. Jõudsime välja Äksi (Andrease) kiriku juurde ning sõime seal parklas oma mäki eined ära (sain veel ühe roosa Hello Kitty vidina oma "kollektsiooni"). Sedasi ümber Saadjärve sõites jõudsime lõpuks ühte eriti kena vaatega kohta, mis paistis silma ka putukate liigirikkuse poolest. Jõudnud tagasi Tartusse, otsustasime käia vaatamas ka endist Meleski klaasivabrikut Võrtsjärve ääres. 1929 USA-st alguse saanud ülemaailmne majanduskriis ei läinud aga Eestistki mööda ja Meleski vabrikus tuli tootmist vähendada, sest pudelite ja purkide tellijad olid samuti majandusraskustes, pealegi hakkas tunda andma tehase seadmete amortiseerumine ning nii tooraine kui ka toodangu Viljandimaale vedamise kallidus. 1924 - 1933 rentis ja juhtis Johannes Lorup Viljandimaal Meleski klaasivabrikut. (artiklist "Johannes Lorup-klaasikuningas") Grandioosne ja võimas ehitis, kahju, et keegi sellega midagi otstarbekat ette võtnud ei ole tänaseni. Peale Meleskit läksime tagasi Tartusse, et külastada toidupoodi ning muretseda kokkamiseks vajalikud asjad. Kodus olles alustasimegi suurt toiduvalmistamise aktsiooni: Mehhikopärased kartulid päikeselises suvemarinaadis kanafileega ja ploomi-mangokook. Retseptid pärinevad kokaraamatust "Kerged eined" ning on ellu viidud tillukeste omapoolsete muudatustega. Kõik õnnestus hästi ning oli imehea.
Mehhikopärased kartulid
4 inimesele (sobib ka kahele :D)
*3 sl oliiviõli *900 g tükeldatud kartuleid *1 hakitud sibul *1 peenteks ribadeks lõigatud roheline paprika ja *1 peenteks ribadeks lõigatud punane tšillipaprika - need 2 asendasime 1 peenteks ribadeks lõigatud kollase paprikaga *2 tomati hakitud sisu - kasutasime tervet 1 tomatit *soola ja värskelt jahvatatud musta pipart *125 g riivitud juustu 1 Kuumutage suurel pannil õli ning praadige kartuleid aeg-ajalt segades 8-10 minutit. 2 Lisage sibul ja paprika ning suruge need kartulite vahele. Praadige 5 minutit või kuni kartulid hakkavad alt pruunistuma. 3 Keerake kartulid ümber ja valage tomatisisu peale. Suruge jälle tasaseks ning küpsetage, kuni kartulid on ka altpoolt kuldsed. 4 Puistake kõige peale juustu ja pange pann ahju. Küpsetage, kuni juust hakkab kobrutama ja muutub kuldpruuniks. (sama asja saab teha ka ainult pliiti kasutades)
Ploomi-mangokook
4-6 inimesele
*175 g jahu *75 g külma, väikesteks kuubikuteks lõigatud võid *5 kivita ploomi tükeldatuna *2-3 kooritud mangot viiludena - ideaalselt sobib ka kompott *2 sl tuhksuhkrut *1 sl maisijahu - asendasime tavalise nisujahuga *köögikoort või maitsestamata jogurtit - asendasime jäätisega 1 Soojendage ahi 200 kraadini. 2 Sõeluge jahu kaussi, lisage või ning näppige sõrmedega muredaks tainaks. 3 Lisage 2 supilusikatäit vett ja segage, kuni tainas muutub ühtlaseks. Sõtkuge seda natuke aega jahuga kaetud tööpinnal ning pange 20 minutiks külmkappi jahtuma. 4 Pange puuviljad kaussi, segage suhkru ning jahuga. 5 Rullige tainas lahti ja tõstke koogivormi, kattes ka vormi servad. Laotage puuviljad ühtlaselt vormi ning keerake tainaservad koogi peale tagasi. 6 Küpsetage 30-35 minutit, kuni koogipõhi muutub kuldseks. Serveerige soojalt koos lusikatäie koore või maitsestamata jogurtiga - mille asendasime koorejäätisega. Eurovisioni vaatamine siiski nii hõlbus ülesanne ei olnud, kuna vaatamata tõesti suurtele pingutustele jäime mõlemad enne hääletamist-hindamist ikkagi magama. Kohe pühapäeva hommikul vaatasin netist tulemusi ning meeldiva üllatusena saavutas Eesti ja Urban Symphony "Rändajad" kõrge kuuenda koha. Võitjaks tuli sedapuhku Norra ning Alexander Rybak "Fairytale". Ülejäänud lauludega ma eriti kursis ei olnud ning nii palju, kui neid ära vaadata ja kuulata jõudsin, oli siiski tegemist üpris kuulamis-vaatamiskõlbmatu kaubaga. Pühapäev (17.05) iseenesest kujunes järgmiseks: võtsime mäkist Happy Mealid (et ma saaks Hello Kitty kollektsiooni täiuslikuks) ning läksime musi maja juurde autosid pedereerima. Olles oma Saabi pesemisega lõpetanud, sisustasin aega muru niitmisega. Vahepeal puhastasin auto ka seestpoolt ära ning seejärel tegelesin muruga edasi. Pühapäevase trenni mõõt sai igatahes täidetud! Hiljem ootasid veel ees järjekordne väike nägelemine ja Cinamonis Jälle 17 ning seejärel tilluke eine ja lühike kiikumine Tähtveres. Kuna musil tekkisid järjekordsed autoprobleemid, hakkasin mina Jõgeva poole sõitma ning kella kümneks olingi juba kodus. Veetsin kohustuslikud hetked arvuti ees ning hiline kellaaeg sundiski magama minema. Eriti kurb oli musi juurest ära tulla, kuna ainult siis, kui koos oleme, on mul tunne, et olen täielik ning tükike minust ei ole puudu. ... It never felt so good ´Cause I can feel it coming over me I wouldn´t stop it if I could ... David Guetta feat. Kelly Rowland - When Love Takes Over