31.7.09

Ma tahan

Praegu on mu mõtteis vaid üks asi ja selleks on üüratu soov saada siit natukeseks ajakski minema, eemale. Tundub, et olen juba liiga kaua Eestis viibinud. Järgmise nädala alguses ongi siis minek piletijahile ja kui kõik plaanipäraselt sujub, võib pühapäeval juba lennukis istuda ning kindlasti tõelist elevust ja õnne tunda. Ma ei mäletagi, millal viimati midagi nii kõvasti tahtsin, kui nüüd seda. Tahan, tahan, tahan - nii väga!!
Can I get to your soul Can you get to my thoughts Can you promise we won't let go All the things that I need All the things that you need We can make it feel so real
Samas proovin ka mitte liigselt oma lootusi üles upitada, kuna seda valusam saaks siis kukkumine olema. Kuigi oma südames tunnen, et pakiks kohe kohvri ja läheks... Vaatamata emotsioonidele pean siiski arvestama oma kohustustega ja asjaoluga, et pean veel nädal aega töötama, enne kui saabub kümme päeva magusat vabadust. Kõik lihtsalt peab õnnestuma!

30.7.09

Stereo love

Pilte käesoleva, juulikuu viimase töönädala vabadest hetkedest, mida sai veedetud näiteks oma koduaeda kaameraga avastades... aga ka pardikas autot pestes.

Polyvore, vol2

28.7.09

Nädalavahetus 24.-26.07 (Tartut (järjekordselt) avastamas)

Reede, 24.07 - juba mõned päevad tagasi alguse saanud probleemid mu Saabiga jõudsid järjekordse võimaliku lahenduseni. Iseasi, kauaks kõnealust lahendust siis sel korral jätkub. Nimelt on jama põhjustajaks voolik, mida mööda kulgeb roolivõimuõli ja täpsemalt, see lihtsalt purunes ilma igasuguse loogilise seletuseta. Ning mitte korra, vaid isegi kaks! Eks aeg näitab, kuidas see nüüd vastu peab ja mind ning autot teenib... Tööpäeva lõppedes läksime Erikuga igatahes Tartusse, kus mind ootas ees Fotoluksi külastamine. Põhjus - minu Olympus tehti korda!! Üks parimaid uudiseid üle pika aja, kuna igatsesin seda kaamerat juba nii väga. Kordasaamise puhul ostsin talle ka spetsiaalse koti, kuhu kõik vajalikud lisandid samuti sisse mahuvad. Veel uurisin natuke lomograafia võimaluste kohta. Edasi suundusime Taskusse, kus mul õnnestus teha paar väikest ostu: Pepe Jeans London pluus nimega Adam ja Mango lühikesed püksid, mis mõlemad olid vägagi soodsate hindadega ning moodustavad omavahel mõnusa komplekti. Mulle väga meelepärane kooslus, mida kombineerisin eelmisel nädalal soetatud 169-eeguste platvormkingadega. Järgnes rahulik õhtu Eriku juures ja nagu mul vahel ikka kombeks on, jäin eriti varakult magama. Laupäev, 25.07 - kuna ma ärkasin umbes kell 7.30, siis ajasin ka Eriku üles ning peale mõningast telekavaatamist liikusime juba linna poole. Alustuseks tegime tillukese jalutuskäigu laululava juures, kus seati parajasti paika õhtuse ürituse (Suvehitt 2009/Groove Coverage) tarvis vajaminevat lava. Natuke seal jalutanud ja muidugi pildistanud, läksime Emajõe äärsele Jänese matkarajale jalutama. Kuna ma ei olnud sealsest liivarannast kunagi kaugemale jõudnud, siis ei teadnudki, et tegemist on päris kauni loodusega paigaga ning sinna võib vabalt teinekordki aega veetma minna. Pildistamiseks samuti väga sobilik koht. Hiljem netiavarusi uurides leidsin veel, et peale Jänese raja on Tähtvere vallas ka Ilmatsalu-Kärevere Linnutee ja Luharada ning nüüd on meil Erikuga plaan millalgi kõik need matkarajad läbida. Üleüldse tahan ma kogu Eesti läbi käia, sest ees ootavad järjest suuremad ja võimsamad (Eestivälised) plaanid... Igatahes mõnda aega olime Eriku maja juures ja siis käisime Tartu Mänguasjamuuseumis, kus muu hulgas sai vaadata näitust "Barbie 50!" ning muuseumi õuemaja galeriis näitust "Eesti moekunstnikud Barbiele". Barbie-näitus tuletas mulle meelde oma lapsepõlve ning mõned muuseumi-Barbied olidki mulle juba tuttavad, kuna olen neid ka ise omanud (või siis oman siiani... kuskil). Mulle väga meeldis see poolteist tundi muuseumiavarustes ning samal arvamusel oli ka Erik. Soovitaks igaühele Tartu Mänguasjamuuseumi külastamist! Kuna selleks hetkeks oli kohale jõudnud üpris suur nälg, külastasime mäkki ja saime mahlajäätiste tegemiseks vajalikud Ice Age 3 teemalised vormid, mida koju jõudes kohe ka katsetama asusime. Vaarikamoosi-jäätised tulid imehead! Õhtul sai veel rulluisutamas-rulatamas käidud ning jälle natuke laululava juures jalutatud, kus juba käis trännipidu. Sel puhul võtsid politseinikud põhimõtteliselt meie kõrval kinni mõned tõenäoliselt alaealised, kes ilmselt millegagi liigselt silma paistsid (see miski võis olla näiteks alkohol...). Laupäev oli igatahes otsast lõpuni sisustatud ja päris põnev. Pühapäev, 26.07 - magasin kauem kui tavaliselt, mis oli suureks üllatuseks. Edasi tekkis plaan minna kinno. Mina soovisin näha filmi Public Enemies, Eriku tahtmine oli aga Ice Age: Dawn of the Dinosaurs. Lõpp-tulemus oli hoopistükis BRÜNO! Selle kohta annab õigeid sõnu leida, kuna vaatepilt oli midagi enneolematut. Igatahes loe Brüno teemalist filmipostitust. Public Enemies on aga siiski nägemata ja loodan, et see viga saab millalgi ka parandatud. Sõime siis pannkooke vaarikamoosi ja KitKati jäätisega ning läksime Eriku maja juurde ja asusime tema vanemate autot pesema. Järgmiseks ootas oma aega Eriku Audi. Kuna mina sain voolikut käsitleda esimesena, tähendas see Eriku jaoks kerget märjakssaamist ja boonusena veel šampoonise käsnaga pihtasaamist. Mul oli ilmselgelt väga-väga naljakas... kuni ka ise märjaks sain ja siis kättemaksuks šampoonise vee Eriku pihta viskasin. Autod said vähemalt pestud ja jõudsime veel teha midagi eriti vanaaegset: nimelt matsu mängida. Ma ei kujuta ette, misjaoks, sest ilm oli nii kuum ja jooskmine üliväsitav, kuid mis seal ikka, üksteise tagaajamine ja tagumine on ju lõbus ajaviide. Veiderdamine lõpetatud, pakkisime asjad, sõime kiiresti mäki CBO eined, rääkides samal ajal tigutorni teemadel ja oligi aeg Jõgeva poole liikuma hakata. Mind ootas seal ees rõõm muru niita. Õnneks läks see kiiresti ja raskusteta ning saime veel natuke mustsõstraid ka korjata. Enne magamaminekut sai Heigoga msn-is ühel huvitaval teemal räägitud: nimelt oma vere nägemisest minestamine, millega tal õnnestus esimest korda elus hakkama saada. Mina nii osav ei ole veel olnud... õnneks. Aga nägin sel puhul unes mingit äärmiselt haiget verega seotud unenägu, mille sisust ma aru ei saanud ja seega ei oska ka edasi jutustada. Väga saiko igatahes, aga siiski mitte õudusunenägu.

27.7.09

Brüno (2009)

Borat was so 2006.
Brüno on Larry Charlesi lavastatud dokumentaalfilmi-laadse formaadiga komöödia. Sacha Baron Cohen, filmi kaasautor ja -produtsent, on peaosalise, homoseksuaalse Austria moeajakirjaniku Brüno rollis. See film on järgemööda kolmas, baseerudes tegelaskujudele Da Ali G Showst, millele järgnesid Ali G Indahouse ja Borat: Cultural Learnings of America for Make Benefit Glorious Nation of Kazakhstan. Homost moeguru Brüno on kõigi saksakeelsete maade (v.a. Saksamaa ise) populaarseima hilisõhtuse moesaate juht. Brüno missioon? Saada Austria kuulsaimaks inimeseks pärast Hitlerit. Brüno strateegia? Käia maailm risti-rästi läbi, lootuses leida kuulsust ja armastust. Brüno üritab võrgutada kahekordset USA presidendikandidaati Ron Pauli, lapsendab Aafrika päritolu beebi ja provotseerib mässu puurivõitluse ajal, ameledes ja stripates maruvihaste heteroseksuaalsete pealtvaatajate ees Lutziga (Gustaf Hammarsten), oma assistendi assistendiga. Filmi lõputiitrite ajal lindistab Brüno heategevuslaulu "Dove of Peace", mille teemadering ulatub maailma rahust pärakuvalgendamiseni igasse maailma külasse. Laulus astuvad üles Bono U2-st, Elton John, Snoop Dogg, Chris Martin Coldplayst, Sting The Police´ist ja Slash Velvet Revolverist. Brüno on üks sellistest filmidest, mida peab ise nägema, et tõeliselt aru saada, millega täpselt on tegemist. Nõrganärvilistele tõepoolest ei soovitaks, kuna absoluutselt kõike, mida võimalik, ka näidatakse ning ilma igasuguse häbitundeta. Kui kohati tekkiski tunne, et minnakse juba liiale, siis mõne aja pärast see siiski vaibus ja naerda sai kokkuvõttes ikka korralikult. Tõsiselt sellist loomingut ilmselt võtta ei olekski mõtet. Igatahes on Sacha Baron Cohen võitnud hulgaliselt mitmesuguseid auhindu: Bafta teleauhind, Kuldgloobus, MTV filmiauhind, Saksa komöödiaauhind jne. jne. Kahtlemata on tegemist erilise mehega, kes ei löö küll mitte millegi ees risti ette ning ilmselgelt naudib inimeste šokeerimist. Samuti ei saa mainimata jätta, et Baron Cohen on kihlatud Austraalia näitlejatari Isla Fisheriga, kes oli filmis Confessions of a Shopaholic Rebecca Bloomwoodi rollis. Brüno on midagi neile, kes ei häbene kinoekraanilt nilbusi vaadata, ise südamest naerdes. Samuti meeldib mulle Baron Coheni ameeriklaste teema käsitlus, kuna olen ise sellega suures osas vägagi samal arvamusel. Oma žanris kindlasti briljantne ja särav linateos. 8,5/10

24.7.09

Filmiuudised

Need kolm on hetkeseisuga filmid, mida ma kindlasti näha tahan ning mille pärast olen vabalt nõus kino külastama. (rohkem infot ja pilte filmi nimel klõpsates...) 25.09.2009 esilinastub Forum Cinemas kinodes ja Cinamonis The Final Destination. Päev, mis pidanuks olema lõbus ajaviitmine võidusõidul, toob Nick O´Bannonile õudu tekitava nägemuse, kus veidra sündmustejada tulemusena põrkavad mitu autot kokku, lennutades leekides rusud publiku suunas, tappes võikalt tema sõbrad ning põhjustades ülemise korruse poodiumi kukkumise tema enda peale. Kui Nick jubedast õudusunenäost üles ärkab, satub ta paanikasse, veendes oma tüdruksõpra Lorit ja nende sõpru Janetit ja Hunti lahkuma... põgenedes mõned sekundid enne Nicki hirmutava nägemuse kohutavaks reaalsuseks muutumist. Arvates, et nad on surma petnud, võtab sõpruskond ette uue lehe oma elus, kuid kahjuks oli see kõik Nicki ja Lori jaoks vaid algus. Kui kuti eelaimdused jätkuvad ja tookordse avarii ohvrid hakkavad üksteise järel surema järjest julmematel viisidel, peab Nick välja mõtlema, kuidas surma nüüd juba lõplikult petta enne kui ta ise oma lõpu leiab. 30.10.2009 jõuab Forum Cinemas kinodesse ja Cinamoni ka õudusfilm Jennifer´s Body. Film keskendub Jenniferile (Megan Fox), ergutustüdrukule, kes on deemonitest vaevatud ning hakkab toituma Minnesota linnakese poistest. Jenniferi raamatukoist parim sõbranna Needy (Amanda Seyfried) peab kasutusele võtma drastilised abinõud, et kaitsta nende kodulinna võrgutava teismelise ja tema isu eest keskkoolipoiste järele. 27.11.2009 esilinastub Forum Cinemas kinodes kauaoodatud The Twilight Saga: New Moon. Bella Swan (Kristen Stewart) on masenduses oma vampiirist armastatu Edward Culleni (Robert Pattinson) lahkumisest, kuid tema hinge süütab taas kasvav sõprus vastupandamatu Jacob Blackiga (Taylor Lautner). Järsku leiab Bella end keset maailma, kus elutsevad libahundid, vampiiride iidsed vaenlased. Tema usaldus satub tõelise tuleproovi alla.

23.7.09

Labor Pains (2009)

Some stories keep on growing.
Labor Pains on telefilm, mille peaosades Lindsay Loh
an, Luke Kirby, Cheryl Hines, Chris Parnell ja Aaron Yoo. Film pääses eetrisse ABC Family kanalil 19. juulil 2009, kuigi pidi algselt jõudma hoopis kinoekraanile. Labor Pains teenis ABC Familyle 2,1 miljonit vaatajat keskmisest parema eetriaja publiku hulgast ning oli nädala parim telefilm mitmete naistegrupeeringute hulgas. Thea Clayhill (Lindsay Lohan) on kaotamas oma töökohta sekretärina väga tujuka kirjastaja (Chris Parnell) juures. Niisiis ta valetab, et on rase, päästmaks oma töökohta, olles ühest Law and Orderi episoodist näinud, et raseda naise vallandamine võrdub diskrimineerimisega. Sõbranna (Cheryl Hines) ja padja abiga teeskleb Thea rasedust, kuni mõtleb välja oma järgmise sammu. Samal ajal kutsutakse tema boss mõneks ajaks linnast välja ja mehe nunnu (?) vend Nick (Luke Kirby) asub teda asendama. Nick algatab kirjastusfirmas uue pereosakonna ning soovib toimetaja kohal näha Thead. See tähendab Thea jaoks tõusu ametiredelil, kuid ka romantilise suhte algust tema ja Nicki vahel. Thea hakkab oma elu nautima sel määral, et tema võltsrasedus muutub justkui uueks reaalsuseks. Ometi saab tema väike õde maruvihaseks nende valede tõttu ja hävitab vihahoos Thea raseda kõhu padja. Kiiresti haarab Thea õhupalli, mis läheb aga katki, paljastades kogu komejandi. Peagi võtab Thea end siiski kokku ja vabandab Nicki ja kogu firma ees üleriigilises talk show´s. Nick andestabki ning võtab ta tagasi, nii-et säilib ka Thea töökoht. Kaks aastat hiljem läheb Thea sünnitama enda ja Nicki last... seekord päriselt. Kui Aubrey Flemingi/Dakota Mossi kaksikroll filmis I Know Who Killed Me oli kahvatu ja nõrk, siis Thea rollis oli Lindsay Lohan hoopis teistsugune - naljakas ja särav. Labor Pains on täiesti arvestatav komöödia, mille lavastas Lara Shapiro. Tavaliselt ma ei suuda hilisel ajal filmide vaatamisega tegeleda magama jäämata, kuid sedapuhku ei olnud üldse probleemi - vaatasin ja naersin omaette. Üks parimaid viimasel ajal nähtud komöödiaid. Ja 2010. aastal on Lindsayl tulemas vähemalt kaks uut filmi: The Other Side ja Dare to Love Me. Veel mainiks ära, et silma jäid ka nii mõnedki stiilinäited Lindsay garderoobist kõnealuses filmis. Kokkuvõtvalt, Labor Pains on film, mille nimi tekitas minus teatud eelarvamusi ja kahtlusi, kuid selgus, et tõepoolest oli nimi petlik ja tegelikult film ise igati asjakohane meelelahutus. 7,5/10
Pildid: http://www.aceshowbiz.com/movie/labor_pains/