Nancy Drew (2007)

Small Town Girl. Big Time Adventure.

Nancy Drew on komöödia, mis omab õrnasid sidemeid teismelisest detektiivineiust jutustava populaarse kirjandusliku müsteeriumidesarjaga. Olulisemad tegelaskujud on Nancy Drew, keda mängib Emma Roberts (Hotel for Dogs), Ned, keda kehastab Max Thieriot (Jumper), Kay Panabakeri mängitud George (Monsters, Inc.)... Lavastajaks Andrew Fleming (The In-Laws). Emma Roberts ja Andrew Fleming on juba jõud ühendanud Nancy Drew 2 jaoks, mis peaks ilmuma käesoleva aasta lõpus või 2010. aasta alguses. Nancy värskeimas müsteeriumis kolivad tüdruk ja tema isa (Tate Donovan) maalähedasest River Heightsist Los Angelesse. Otsustanud sealelamisest viimast võtta, valib Nancy rendikoduks välja kurikuulsa minevikuga maja: seal suri 1980-ndate aastate alguses salapärastel asjaoludel superstaarist omanik Dehlia Draycott. Mida lähemale Nancy tõele jõuab, seda rohkem sekeldusi tekib kellegagi, kes ilmselgelt ei soovi müsteeriumi lahenemist. Et aga asjad veel raskemad oleksid, ei sulandu vanamoodne Nancy eriti hästi kõigi nende "lahedate" noorte hulka, ega sobitu ka kellegi teisega Hollywood High´s, kui nüüd välja arvata Nancyst noorem wannabe-Romeo Corky (Josh Flitter). Siiras Nancy on lihtne tüdruk, kellele meeldivad vanamoodsad asjad: rõivakomplektid, mis sisaldavad vikse põlvikuid, peapaelu ja põlvedeni ulatuvaid isetehtud kleite, tema klassikaline kabriolett, laitmatud kombed ning majahoidja valmistatud kodused küpsetised. Muide, Emma Roberts on näitleja Eric Robertsi tütar ja ühtlasi ka Julia Robertsi sugulane (Julia on Emma tädi..). Isegi Bruce Willis (mängis Nancy Drew´s iseennast) ei suutnud tüdruku võluvale isiksusele vastu panna. Rachel Leigh Cook, Barry Bostwick ja Marshall Bell mängivad samuti karaktereid, kelle elud muutuvad märkimisväärselt, kui Nancy suudab Dehlia Draycotti müsteeriumi lahendada. Max Thieriot mängib aga Nancysse kõrvuni armunud kodulinna poiss-sõpra Ned Nickersoni. Filmivõtted toimusid 2006. aastal, kuid sel ajal ei olnud Emmal juhilubasid ja ta ei saanud tagaajamisstseenides ise autot juhtida. Film võeti üles mitmetes California linnades, kaasa arvatud Lõuna-Pasadena, Los Angeles, Santa Clarita, Long Beach ja Burbank. Nancy autoks on filmis sinine Nash Metropolitan kabriolett (neid toodeti 1953-1961). Mulle Nancy Drew meeldis, kuna jällegi on tegemist filmiga, milliseid ma üldiselt eriti tihti ei vaata. Veel meeldis see, et ei jäänud odava filmi muljet ja kõik oli piisavalt lennukas ning värvikas. Nancy on kihvt tegelaskuju, kel hea stiilitunnetus ja muidugi mõista - äge auto! Pigem nooremapoolsetele vaatajatele suunatud detektiivikomöödia kohta igati asjalik ja arvestatav saavutus, mille puhul võiks ka järjefilmi vaadata. 6,5/10

Corky (Josh Flitter) Nancy (Emma Roberts) Ned (Max Thieriot)

Pangarööv (2009)

Pangarööv on lugu vanglast vabanevast Madisest (Hannes Kaljujärv), kes kavatseb Lõuna-Eestisse kirjasõbrannast pruudi juurde sõita. Nimelt on Madisel plaanis Milviga (Karin Tammaru) abielluda ja ühiselt rahulikku vanaduspõlve pidada. Esimesel vabaduspäeval kohtab mees aga oma õepoega Hannest (Henri Kuus), keda koolis alatihti kiusatakse ja alandatakse ning mis veel hullem - suurima haava on poisisse jätnud kodune armastuse puudus ning taaskord vägivald, sedapuhku isapoolne (Indrek Taalmaa). Pidev kius ja peks, masendav keskkond ning läheduse puudumine valmistavad noores poisis ette sobiva pinnase mõne autoriteedi tekkimiseks. Selleks autoriteediks osutub aga Madis - eluaegne pätt ja endine poksija, kes otsustab nüüd õepojale veidi "elu näidata". Hannes avastab aga onu mõju all manipulatsiooni võimu ning pikapeale rollid vahetuvad ja karmist endisest vangist saab 14-aastase poisikese mängukann. Nende kahe ühine seiklus tipneb pangarööviga, millel on traagilised tagajärjed. Filmivõtted toimusid Tallinnas, Leigol, Rõuges ja mujal ning Pangaröövi režissöör on Andrus Tuisk, stsenarist Mihkel Ulman ja produtsent Manfred Vainokivi. Peaosatäitja Hannes Kaljujärv ütles oma tegelaskuju kohta ise järgnevalt: "Vanglast vabanenud persoon, kelle rusikas käib väga kähku." Pangaröövis mängivad veel Maarika Barabanštšikova, Marilyn Jurman, Rain Tolk, Arvo Kukumägi ja paljud teised. Pangaröövi eelarve oli ligikaudu 6,4 miljonit krooni (3 miljonit krooni Eesti Filmi Sihtasutuselt, 200 000 krooni arendustoetust EFS-st + arendustoetus MEDIA programmist ja Eesti Kultuurkapitali toetus). Filmi rahastamise taotlus on Eesti Filmi Sihtasutuse (EFS) laual olnud kolm korda. 2006. ja 2007. aastal vastati kolme lühifilmi kogemusega režissööri taotlusele teha täispikka mängufilmi eitavalt. Otsus rahastada filmi 3 miljoni krooniga tuli EFS-st 2008. aastal. Selle aja jooksul vahetus peaosaline (algselt pidi Madist mängima Rein Oja). Filmi rahvusvaheline esilinastus oli augustis Montreali maailmafilmifestivalil "Focus on World Cinema" programmis. Filmi näidati ka Soomes, festivalil "Armastus ja anarhia". Oktoobri lõpus linastub film Indias, Mumbai rahvusvahelisel filmifestivalil "World Cinema Section" programmis ja novembris Kairo rahvusvahelisel filmifestivalil. Eesti filme saab meie kinodes näha piisavalt harva, et mitte neid üksikuid võimalusi käest lasta ja ma ei olnud enne Pangaröövi vaatama minemist kursis ka mõneti (väga) negatiivse kriitikaga, mida näiteks Eesti Ekspressist lugeda võis. Kui keegi arvab juba enne filmi reaalset vaatamist, et see on halb, siis milleks üldse ronida seda vaatama ja pärast üdini negatiivset arvamust avaldada? Minu meelest mõttetu tegevus... Siiski, ma isiklikult ei kahetse mitte kübetki seda, et Pangaröövi vaatamas käisin, kuna tegemist on minu meelest väga hea Eesti filmiga, mille lõppedes ei ole vaja pead vaevata, mis nüüd küll filmi point olla võis. Mulle meeldis nii näitlejate töö, filmi mõte ja sündmustik kui ka üldse kogu see Eestimaine õhkkond. Alguses küll veidi kahtlesin, kui hea Pangarööv olla saab, kuid pärast olin tõesti vägagi meeldivalt üllatunud, mis siis, et tõesti võib-olla mõned stseenid veidi poolikuks või lahtiseks jäid. See aga ei häirinud saadud üldpilti, vaid on lihtsalt norimise alla kategoriseeruv kriitika. Nii Hannes Kaljujärv kui ka Henri Kuus said minu arvates oma rollides igati korralikult hakkama ja moodustasid hea tiimi, eriti veel kui võtta arvesse, et Henri Kuus on tavaline koolipoiss. Juhul, kui tulevikus avaneb võimalus Pangaröövi veel vaadata, teen seda kohe kindlasti! 9/10

Minor Details (2009)

Cheerleaders are ick and they´re going to get sick.

Minor Details on lugu neljast teismelisest tüdrukust, kes õpivad prestiižses Danforth Akadeemias - koolis, mis uhkustab oma teismeliste koorekihile mõeldud õppeasutuse mainega. Neli peategelast - Paige (Caitlin E. J. Meyer), Abby (Kelsey Edwards), Claire (Danielle Chuchran) ja Taylor (Lauren Faber) - on kõik pärit erinevatest keskkondadest ja samuti erinevate majanduslike võimalustega. Ennast avastades ja kõige populaarsemas koolis "ellujäämisega" tegeledes moodustuvad sõprus ning liit, mis osutub kasulikuks neile endale, aga ka Danforth Akadeemia mainele, kui tüdrukute poole pöördutakse palvega lahendada müsteeriume ja paljastada pahategijaid. Paige ja Claire on koolis uustulnukad. Taylor ja Abby on aga rahul oma "vanade olijate" positsioonidega. Nii tekivadki alguses Paige`i ja Abby vahel vastuolud. Esimene nädal Danforthis kubiseb rivaalitsemisest. Ometi, kui õpilased ja õpetajaskond haigestuvad selgete põhjusteta, ühendavad neli tüdrukut oma jõud, et lahendada see ja ka teised Danforth Akadeemia müsteeriumid. Kas süüdlased on õelad rikkurid Riley (Savannah Jayde Gipson) ja Mia (Jennette McCurdy)? Võib see olla hoopis Emily (Emma Duke), direktori ekstsentriline tütar? Aga võib-olla on see nohik Sean (Andrew Cottrill) või isegi professor Plume (Steve Anderson)? Tüdrukud avastavad peagi, et kui nad oma jõud ühendavad, on nad muljetavaldav tiim ja vanad lahkarvamused kõrvale heites ning tugevusi kombineerides ei ole saladust, mille lahendamisega nad hakkama ei saaks. Niisiis on tegemist John Lyde´i lavastatud perekomöödiaga, mil killuke põnevust samuti küljes. Selline žanr ei kuulu kohe kindlasti minu harilikku filmilisti, kuid kergeks meelelahutuseks ei ole sugugi halb. Film tehti valmis ilmselt üpris lihtsate vahendite ja suhteliselt väikese eelarvega, kuna kogu tegevus leiab aset just selles kõnealuses Danforth Akadeemias. See asjaolu ei olnud aga häiriv ning tegemist on täiesti arvestatava noortekomöödiaga nende jaoks, kes filmidest alati mingit suurt ja keerulist sisu ei otsi. 5/10

Abby Claire Emily Riley ja Mia Sean Paige ja Taylor

Päev 3 ja päev 4

Laupäev, 24.10 Minu jaoks väga madala padja tõttu ärkasin ilmselgelt liiga varakult, kuid olles endale veel ühe padja hankinud, magasin rahulikult paar tundi edasi. Siis käisime Eriku juures korteris, Ekraanis kinopileteid ostmas, kangapoes, Kaupsis, Taskus, mäkis ja veel paaris muus kohas. Kangapoest sai ostetud natuke lisavahendeid ehete valmistamiseks, mis võinuks reaalsuses juba ammu tehtud olla, kuid millegipärast lükkub aina edasi seoses ajapuudusega. Kaups kostitas tõeliselt nunnu karukestega küüneviiliga, raamatukomplektiga, mil nimeks "Hellita ennast" (mingi huvitav allahinnatud variant...), aga ka näiteks filmiga "Nancy Drew". Ühesõnaga, leidsin igasugust huvitavat ja tavapäratut kraami, mis oli muidugi mõista soodne. Drive in tehtud, hakkasime sõitma Elva suunas, et jõuda lõpuks välja Rõngusse. Kunagi sai plaani võetud Rõngu vasall-linnuse varemete ülevaatamine ning nüüd me seda ka tegime. Rõngu vasallilinnuse ehitusaja alguseks loetakse 1340. aastat. Keskajal kuulus linnus Tödwenite suguvõsale, hiljem jesuiitidele, kes muutsid selle oma Lõuna-Eesti keskuseks. Linnus koosnes nelinurksest õuest, mida kolmest küljest ümbritsesid vasalli ja tema sulaste ruumid. Linnust piiras ulatuslik eelkindlus. 1558. aastal toimusid ümbruskonnas ägedad lahingud vene ja ordu vägede vahel, ka Rõngu linnus käis käest kätte. Oktoobris 1558 purustasid orduväed linnuse. Linnusest on säilinud osa müüristikust peasissekäiguga. Linnuse ristkülikukujulist sisehoovi ümbritsesid peahoonetiivad, millest on lisaks peaväravale säilinud vaid üks fragment. Kastellilaadsele hoonele lisati hiljem veel eeslinnus, mille kohta paraku andmed puuduvad. Jalutasimegi siis natuke seal ringi ja tsekkisime ümbrust, mis oli sügiseselt jahe ning seetõttu ma üldiselt jooksin auto suunas, et sealset soojemat õhku natukenegi püüda. Külmad ilmad ei ole ilmselgelt minu jaoks loodud... Rõngu Mihkli kirik on ilmselt ehitatud 14. sajandi lõpul ja on Rõngu vanim ehitis. Esmakordselt on kirikut kirjalikes allikates mainitud 1413. aastal. Kirik on pühendatud peaingel Miikaelile. Oma praeguse neogooti kuju sai kirik 1900-1901 toimunud Rudolf-Morits von Engelhardti projekti järgi tehtud ümberehituste käigus. Pangodi järve otsides olime aga kõige osavamad ja kaotasime Elvas suunataju. Haha, see oli huumor omaette, näiliselt nii väikeses kohas ära eksida, kuigi tegelikkuses ei ole see Elva nii pisike midagi, lihtsalt kumbki meist ei olnud ümbrusega kursis. Lõpuks leidsime järve muidugi üles, sest seda oli lihtsalt võimatu mitte märgata. Pangodi (ka Pangoti) järv on 91,4 ha suur ja paikneb merepinnast 105,4 m kõrgusel Otepää kõrgustiku põhjanõlval. Järv on kuni 10 meetri sügavune, keskmine sügavus 3,9 m. Asub Pangodi maastikukaitsealal. Mulle meeldis vaade järvele, mis oli kuidagi ebareaalselt selge ja teravapiiriline, tõesti imekena! Vahepeal sai veel Tartus ringi kolatud ning siis kella 19:45-sele filmiseansile mindud, sedapuhku Ekraani, vaatama filmi "Pangarööv". Eesti filme liigub tõeliselt vähe ning seega ma lihtsalt pidin toda nägema ja enam õigemat otsust olnuks raske ette kujutada, sest film on tõesti väga-väga hea, nii minu kui ka Eriku meelest. Esimesel võimalusel proovin ka oma filmirubriiki sellest sissekande teha, et midagi konkreetsemat öelda. Pärast filmi ostsime šampust ja maasikatordi ning mina avastasin endale ühe maailmanunnu siilipoisi (kinkisin kunagi Erikule ka siili...). Ta on nii mõnusalt pehme. Taaskord üks saunaõhtu šampaga ja niisama tsilliga, millele järgnes katse Nancy Drew`d vaadata, kuid ülisuur unekogus sai siiski võidu ja mingi osa filmist lükkus järgmisse hommikusse. Pühapäev, 25.10 Kõigepealt (määramata ajal, kuna kellakeeramine tähendab minu jaoks alati suurt-suurt segadust) vaatasime lõpuni eelmisel hilisõhtul alustatud Nancy Drew. Sellest saab aga õigel ajal lugeda juba minu filmirubriigist. Edasi kerge hommikune sättimine, pannkoogid metsmaasikamoosiga Eriku juures korteris ning seejärel läksime juba Kaupsi mulle D&G käekella valima. See ei olnud just eriti keeruline, sest eelmisel päeval tsekkisime kõik kellad juba üle ning enam-vähem oli pilt selge, lihtsalt võtsin endale natuke mõtlemisaega. Proovisingi siis oma kõige lemmikumat käe peale ja see sobis suurepäraselt. Loomulikult pidin selle maailma kõige nunnuma roosa kristalselt sädeleva käekellakese endale soetama! (ja loomulikult ootasin ma selle toiminguga, kuni hakkas kehtima 40+5% allahindlus) Esimest korda on mul käekell, mis näitab ka kuupäeva, jei! Muuhulgas on mul nüüd ka 100% koos mäki koertekollektsioon ja nad kõik kuuekesi kaunistavad praegu minu toa aknalauda. Lõunapaiku olime juba Jõgeval ja kohe alustuseks pidime tegema pitsastritslit, mida ma varemalt ka üksi olin valmistanud. Minu tuppa oli vahepeal tekkinud üks saladuslik riidehunnik, mille olemasolu mul endal varemalt meeles ei olnudki. Ja Erik nokitses valmis alustuseks ühe paari kõrvarõngaid Kreeta reisilt toodud teokarpidest. Siinkohal räägib aga pilt juba enda eest. Jõudsin nädala lõppu tekitada ka ühe trennipäeva ning üldse teha seda, mida eemaloldud poole nädala jooksul teha võimalik ei olnud. Kokkuvõttes saingi enamiku asjadega jälle nii-öelda järje peale, aga nädalavahetus võiks minu arvamuse kohaselt endiselt mõnevõrra pikem olla, sest alati tekib kuskilt midagi sellist, mida teha ei jõua, kuid sellegi poolest sooviks veel teha. Siiski, kui eelmine nädal oli minu jaoks maailmakiire, siis see oli nüüd ikkagi mõnevõrra kiirem. See aasta on üldse kiire olnud!!

Möödalasud ja veidrused MSN-is (2-28.10.09)

Õnneks ei jäänud esimene teiseta ning Heigo suur unistus siia rubriiki pääseda sai reaalsuseks.

Ma ise nimetaks seda sooritust päeva kõige totakamaks küsimuseks... Võta heaks, Heigo... höhöh.

Päev 2

Reede, 23.10 Äratus, nagu koduski, kell 7.10. Seejärel kohustuslikud hommikused multikad ja kaameraklõpsud hotellitoas ning lõpuks ka hommikusöök sealses restoranis. Veel natuke pildistamist ja juba helistaski Sander ning algas sõit TTÜ suunas, kus mul kell 9 sademeveekanalisatsiooni modelleerimise arvutipraktikum algas. See oli põnev ja äge ning möödus kõige kiiremini. Õppisime kasutama programmi nimega SWMM (storm water management model). Minu kõrval istus üks vanem proua, kes pidevalt abi vajas, kuna ilmselgelt ei olnud arvuti kasutamine tema tugevaim külg. Nii ma siis tegelesingi paralleelselt oma tööga ja tema juhendamisega, sest üks vene rahvusest õppejõud ei saanud väga hästi aru, mis probleemid sel tädikesel olid. Igatahes oligi see osa varsti läbi, sõin kõhu täis ja loenguosa läks edasi. OÜ Projektkeskuse loeng projekteerimise kohta ja WaterSer AS-i loeng ehitamisest. Need kaks olid ka kõige huvitavamad loengud, kuna rääkisid inimesed, kes on ise asja sees ja tegelevad sellega reaalselt, mitte ei ole vaid teoreetilise poolega kursis. Kell 16 oli Sander jälle kohal ja minul aeg rongijaama liikuma hakata. See võttis aga niivõrd vähe aega, et jõudsin veel tükk aega Fordis istuda ja juttu rääkida (õues oli eriti külm minu meelest). Tsillisimegi siis Balta juures raudtee ääres, kuni ma lõpuks rongi peale ennast vedasin. See rongisõit oli maailmaebamugav, kuna "pingid" olid lihtsalt väga mööda ja mingid vene tatikad lõugasid ka sellele lisaks nagu poolearulised. Kurvaks tegi, kui mõtlesin, et Sandri autoga sõita oli ikka ülimugav, eriti veel igalpool otse ukse ette, väga vip. See oli ilmselt igas mõttes kõige ägedam koolitus, mis mul olnud on, sest ma ei pidanud oma aju tänu Sandri abile vaevama. Veendusin ka selles, et isegi Sierra võib endiselt päris ilus auto olla. Natuke enne poolt kaheksat olin Tartus, kus mind ootas ees sedakorda juba Erik oma Audiga ja kiire Kaupsiskäik ning seejärel juba söök, saun ja šampus Eriku juures. See oli ainult aja küsimus, mil ma märkasin, et olen tegelikult ikka eriti väsinud, mis ei olnud muidugi üldse imelik, sest need kaks olid ju tavalisest tunduvalt pikemad (töö)päevad. Aeg lendas küll ülikiiresti ja ma mõtlesin, et juba varsti algab november ning siis ongi detsember ja üks aasta jälle läbi. Kusjuures, alles see oli, kui 2009. aastat vastu sai võetud! Täielik ulme ikka. Järeldus: ei ole vaja liiga palju mõelda, see teeb elu ainult keerulisemaks.

Päev 1

Neljapäev, 22.10 Äratus leidis aset tõenäoliselt kell 6 ja oli lausa ulmeliselt varajane, kuna kuus tundi und on kohe kindlasti liiga napp aeg. Igatahes, kell 7.11 (vist...) algas rongisõit Tallinna suunas ja õnneks kulges see üllatavalt kiiresti. Edasi oli mul umbes tund, et Tehnikaülikooli jõuda ning see tähendas Sandrilt saadud info põhjal trolli numbriga 4 ja mõne aja pärast loksusingi juba selles samas trollibussis. Kuna ma olen hästi kaval, siis läksin maha samas, kus enamik noori inimesi, ja lootsin, et see võiks ju õige koht olla küll. Õnn naerataski ja jõudsin ilusti õigeks ajaks kooli. Niisiis, "Sademeveekanalisatsiooni projekteerimine ja ehitamine" ning selle koolituse esimese päeva neli loengut sademeveekanalisatsiooni ehitusest, hüdraulilistest arvutustest, vihmade andmetest ja modelleerimisest. Avaldan siin ka paar paremat pala kahest viimasest loengust: 1) "See ei olegi vihm! See on nagu mingi sirtsutamine!" (nõrga vihma kohta...) 2) Paar mõistet EnDic2004 sõnastikust: * peetumine - taimestiku poolt kinni peetud vihmavesi; * nõgupeetus - kogunemine maapinnal/ - sees. Head näited ilusast (?) eestikeelsest tõlkest. Naljakad kohad muudavad isegi õppimise talutavaks. Kuna kõigil loengupidajatel kulus aega vähem, kui ette oli nähtud, jäi ka meil, kuulajatel, piisavalt aega söömiseks ja kõigeks muuks. Pärast korralikku kõhutäit makarone singiga oli aga tunne selline, nagu ma võtnuks unerohtu ning silmad lihtsalt ei tahtnud enam lahti püsida. Isegi näpistamisest ei olnud kasu, ammugi millestki muust. Siiski möödus esimene koolituspäev üllatavalt kiiresti. Ning veel, minu kõrvale tekkis "pinginaaber", kelleks oli üks tädi, ja oi, kus temal oli alles seletamist pidevalt! Haha, põhimõtteliselt see oli piisavalt naljakas, kuidas ta loengumaterjalide liiga väikese kirja või siis mõne tabeli või graafiku efektiivsuse üle diskuteeris. Igatahes, pärast tuli Sander mulle järele (hüvasti, troll!), käisime Shnellist (minu hotell) läbi ja läksime Selkusse, kust ei ostnud keegi midagi. Selle asemele tekkis midagi tunduvalt reaalsemat - nimelt drive in mäkis ja Statoili tsill. Oh jah, sellist asja ei olnud juba ammu olnud, nii-et päris mitmed tunnid said nii mööda saadetud, arutades maailma asju ehk siis autosid, dressinimesi, jooke, tööelu, ülikoolielu ja mida kõike veel. Jõudsime järeldusele, et elu pidavat ikka lill olema ja viriseda pole üldse mõtet. Filosoofia missugune! Pärast veel üks Selku-tiir ja Sandri driftinäited ning muud stiilinäited Tallinna liikluses kasutamiseks. Lõpuks siis tsillisin üksi oma hotellitoas ja lootsin normaalsel ajal magama minna, mis muidugi ei õnnestunud, kuna vaimustusin "Grey anatoomiast". Mis seal ikka, tore. Üks maailmakiirelt möödunud päev ja ma ei pidanudki Tallinna-stressi kogema, mis on midagi uut ja väga viis!! Tänu Sandrile pääsesin ka variandist mingile shopingulainele sattuda, seega - vedas!

Maailmakiire 12.-18. oktoober

Esmaspäev, 12.10 Üsna mitmes mõttes esimene päev. Esiteks: kolisin uude kontorisse ja nüüdsest töötan Maxima vastas (väga oluline fakt!! haha). Arvuti lippab nii erksalt, et pole sõnu. Lõpuks ometi sain eelmisele vanale risule hüvasti! öelda. Ning värviprinter on samuti minu jaoks midagi pigem uudset ja ägedat. Eks emotsioone jätkub... Teiseks: Jõgeval tuli lumi (lörts) maha ja maa oli valge!! Pidin esimest korda autot lumekihi alt välja kraapima. Talvetunne tuli peale, õnneks veel heas mõttes (halb on siis, kui väga külmaks läheb...). Kolmandaks (kuid mitte esimest korda): küürisime Erikuga Jenny puhtaks, esimese lume saabumise puhul. Puhas Jenny on ekstranunnu!

Reede, 16.10

See nädal möödus umbes ülehelikiirusel või valguse kiirusega. Ühtmoodi kiiresti lendas aeg nii tööl, kodus kui ka igal pool mujal. Lausa uskumatult kiiresti!! See selleks. Ei olnud sugugi mitte igav nädal, vaid lausa üllatav mõnest aspektist vaadatuna. Sain teada midagi uut Heigolt, kes pühendas mulle ühe kirjatüki. See on päris huvitav kogemus ja samas äge tunne, lugeda iseenda kohta ja saada teada asju, mida varemalt ei teadnud. Ning respekti väärib ka asjaolu, et ta need asjad lõpuks siis avaldas. Mina hindan ausust ja otsekohesust, eriti veel oma sõprades ja lähedastes. Elu oskab üllatada, peaks selle kohta ütlema vist. Laupäev, 17.10 Üsna hiline ärkamine (st umbes 9.30), kuna ka magamaminek toimus pigem hiljavõitu (kella 2 ja 3 vahel...). Tegevuskava samuti üpris kesine, sest ilm oli niivõrd kehv ja kadus ka minu soov Tartusse minna. Vaatasin hoopis ära kaks ANTM-i värsket osa ning mingil hetkel käisin tiiru pardikas, pildistasin sealset sokutriot ja kõuts Millat. Sokud on nii naljakad ja samas päris ägedad loomad. Eriti veider ja koomiline on nende tippiv kõnnak. Oh jah, loomad on toredad. Vestlesin vanavanematega igasugustel tarkadel teemadel nagu näiteks poliitika, ehitamine ja autod ning siis sõitsingi koju tagasi, tegin trenni ja lebotasin niisama. Mulle ei sobi nõmedad ilmad ja nendega kaasnev tegevusetus, absoluutselt ei sobi! Igasugune normaalne tuju kaob täiesti ära ja asemele saabub konstantne masendus, mis on kõige nõmedam asi üldse. Jääb loota vaid selliste asjade kadumisele. Käesoleval nädalal, 22. - 23.10, leiab muide aset Sadeveekanalisatsiooni projekteerimise ja ehitamise koolitus Tallinna Tehnikaülikoolis. Järelikult taas üks väsitav ja ülitöine nädal. Eks ma räägin sellest teemast kindlasti veel pikemalt. Pühapäev, 18.10 1) Vaatasin ära ühe filmi - Minor Details - millest saab otseloomulikult lähitulevikus lugeda ka minu filmirubriigist. Teinekord on lihtsalt armas lastefilme vaadata. 2) Käisin esimest korda elus valimas. Igaks asjaks on kunagi esimene kord ja viis eelnevat aastat on mul lihtsalt täiesti ükskõik olnud igasugustest valimistest ning sellega seonduvast, üleüldse poliitikast. Nüüd aga, mil olen ise kohalikus omavalitsuses töötanud ja tean, kuidas seal asjad käivad ning samuti olen kokku puutunud ja puutun edaspidigi paljudega, kes valimisnimekirjades olid, leidsin, et tasub juba minna ja ka ise valida. Valimisjaoskonnas oligi näha terve rida linnavalitsuse inimesi ja iga kahe sekundi järel sai kedagi tervitada. Igatahes, kuna ma ei kannata üleüldiselt Keskerakonna teisihalvustavat suhtumist ja kampaaniaid, siis läks minu hääl Reformierakonnale ja inimesele, keda ise tean. Vähemalt võin südamerahuga öelda, et olen valinud ja oma kodanikukohust täitnud. 3) Valmistasin maailma kõige lihtsamat frikadellisuppi ja katsetasin imehead Bono kohukest metsmaasikamaitselise küpsisega. Nii-nii maitsev! 4) Sõin Eriku toodud mäki lasteeinet (kaks uut nunnut koerakest!!), tegin trenni, käisin saunas ja sain paar ilusat asja Kreetalt saabunud mampsilt ja papsilt.

UUS RUBRIIK - möödalasud ja veidrused MSN-is (1-17.10.09)

Esimeseks selles rubriigis saab päeva kõige koledamini kirjutatud lause, mille auväärseks autoriks on Andrus. Minu õnnesoovid talle!

"Siis võid tsäti mis kellani tahade"

Sügisejutud (2. osa ehk 11.10)

Pühapäev, 11.10 Pikk-pikk hommik, mis küll lõpuks viis meid siiski Endla looduskaitsealale, täpsemalt Männikjärve rappa. Võtsime kavva Tooma-Männikjärve raba-Tooma matkaraja, mille pikkuseks on 5 km ning läbimiseks kulub aega 1,5-2 tundi. Meie aga korraldasime asja ikka omamoodi, st edasi-tagasi, mitte ringi algusest lõppu... Kaval. Igatahes, see raba on üks väiksemaid Endla looduskaitsealal. Laudtee tornist (7 m) avaneb avar vaade tüüpilisele laukarabale. Kui alguses oli ilm üllatavalt soe ja päikeseline, siis pärast täiesti tuuline ja külm. Tüüpilised Eesti ilmad. Sellegipoolest oli äge kuulata sookurgede (meie meelest..) hõikeid ja igasuguseid muid veidraid hääli. Ja õhk metsas oli nii uskumatult värske!! Mõnusalt väsitav retk. Pärast "shoppasime" veel Selkus (leidsin ühed kihvtid kõrvarõngad), käisime vanaema ja vanaisa vaatamas ning seejärel oli aeg koduseks jääda ja tühja kõhtu täita. "Kohustuslik" küpsetamisaktsioon sai samuti taaskord läbi viidud, tulemuseks šokolaaditordipulbrist õuna-rosinakook (kui viitsin, siis lisan pildi veidi hiljem..)