31.12.09

Ägedat uut!!

Filmid, mida olen aastal 2009 vaadanud ja neid siin blogis kajastanud ning mis kõige olulisem! - need on filmid, mida olen hinnanud suurimate punktidega (9 kuni 10 punkti 10-st).
Nii-öelda joone alla jäävad aga filmid, mis teenisid 8 või 8,5 punkti 10-st punktist. 


1.  10/10



2.    9/10
Pangarööv (2009)
17 Again (2009)
Marley & Me (2008)
Valkyrie (2008)








3. 8,5/10
Brüno (2009)

4.    8/10

30.12.09

I Love You, Beth Cooper (2009)


I Love You, Beth Cooper on 2009. aasta Kanada/Ühendriikide komöödia, mille režissööriks Chris Columbus (Night at the Museum, 2006; Harry Potter and the Prisoner of Azkaban, 2004) ja aluseks samanimeline romaan Larry Doyle`ilt, endiselt Simpsonite kirjutajalt. Peaosades on Hayden Panettiere, Jack T. Carpenter ja Paul Rust.

Buffalo Grove`i keskkooli parimal lõpetajal Denis Coovermanil (Paul Rust - Inglourious Basterds) on olnud päris arvestatav akadeemiline karjäär... vähemalt paberite põhjal. Ülivõrdes õpilane, kohusetundlik noor härrasmees ja ilmselgelt silmnähtav nohik Denis on toiminud ettevaatlikult ning jõudnud koolilõpupäevani, jättes katsetamata mõningad gümnaasiumis õppimise juurde kuuluvad rõõmud: liikumiskeelu eiramine, vara hävitamine, alkoholiga liialdamine, rusikavõitlus, hilised õhtud, kiired autod või veel kiiremad naised (tegelikult ükskõik, millised naised).
Kuid see kõik muutub, olles kuuldavale toonud viis tillukest sõna "I LOVE YOU, BETH COOPER."

Tundub, et Denis on saladust hoidnud kuus aastat. See on krooniline l`amour fou (crazy love) Bethi (Hayden Panettiere - Heroes, Bring It On: All or Nothing) vastu, kes on üks kooli kõige populaarsematest tüdrukutest (tänu tähestikulisele järjekorrale istus Beth päris mitmes tunnis Denise ees pingis). Ja tänu oma värvikale parimale sõbrale Richile (Jack T. Carpenter - Sydney White) on Denist ergutatud tõtt rääkima ning kuulutama oma armastust lõpukõne ajal - märkides ära ka mitmed teised suhteliselt ülbed koolilõpetajad.




Kõige eelneva tulemusena tekkinud piinlikkustunne on siiski lühiajaline, sest "püha" kolmik - Beth ja tema kaks parimat sõbrannat, super-bitch Cammy (Lauren London - 90210) ja super-kerglane Treece (Lauren Storm - Whore) - ilmub Denise ja Richi erakorralisele lõpuõhtu peole. Denise õnnetuseks tuleb kohale ka Bethi pikakaelaline, militaristi elust unistav poiss-sõber Kevin (Shawn Roberts - Land of the Dead) koos kahe võrdselt ohtliku, kahekohalise numbriga IQ-d omava sõbraga.
Kui algab vältimatu "sa solvasid mu naist!" kaklus, tormab päästeaktsioonile Beth, toppides Denise, Richi, Cammy ja Treece`i oma äramõlgitud kabrioletti.

Tagaajamise jätkudes päikeseloojangust päikesetõusuni taipab Denis, et see tilluke lõpukõne algatas ühe kõige metsikumatest, sündmusterohkematest, naljakamatest ja paljastavamatest õhtutest kogu tema elu jooksul.




Minu jaoks oli I Love You, Beth Cooper pigem pettumuseks, sest eeldasin tõesti, et tegemist on asjalikuma komöödiafilmiga. Kui American Virgin`i puhul suutsid näitlejad oma rollides mind naerma ajada, siis selle filmi puhul olid peategelased Beth (Panettiere) ja Denis (Rust) veidi liiga lamedad ning absoluutselt mittevaimukad... pigem võltsid. Vaid Richi rollis olnud Jack T. Carpenter oli armsalt naljakas, kuid tema on tõesti ainus erand.
Jäi mulje, justkui ei olda südamega asja juures, vaid suhtutakse kuidagi pealiskaudselt ja liiga palju käega lüües. Umbes, et saaks nüüd kuidagi kaelast ära selle filmi... Ja ega kriitikudki just armulised pole olnud: negatiivseid arvustusi on tulnud aknast ja uksest. 4/10

29.12.09

American Virgin (2009)


American Virgin (algselt Virgin on Bourbon Street) on Ühendriikidest pärinev komöödia, mille režissööriks Clare Kilner (How to Deal, 2003; The Wedding Date, 2005) ja peaosades Rob Schneider, Jenna Dewan, Brianne Davis, Chase Ryan Jeffery, Elan Moss-Bachrach.

Priscilla (Jenna Dewan - The Grudge 2, Step Up, Tamara) on esimese aasta kolledžitüdruk, kes sai stipendiumi grupeeringult, mis juhendab hoiduma abielueelsest seksist. Kogemata jääb süütu Priscilla ühel peol purju ja teda filmitakse paljaste rindadega telesaate "Chicks Go Crazy" jaoks (hiljem selgub siiski, et tegemist oli ühe suure segadusega...). Pärast seda, kui "patune" õhtu videolindile jäädvustatud saab, rändavad Priscilla ja tema sõbrad Naz (Brianne Davis - Prom Night), Chuck (Chase Ryan Jeffery - CSI: Crime Scene Investigation) ning Kevin (Elan Moss-Bachrach - Gossip Girl) peaaegu läbi terve riigi, et saada tagasi "süütõendist" videolint.





American Virgin on lihtne film - ei nõua erilist kaasamõtlemist ega arutlemist. Kogu teema keerleb abielueelsest seksist hoidumise ümber ja üldse vooruslikkuse ning süütuse radadel, mis viivad lõpuks nii ehk naa reaalsesse ellu, kuhu kuuluvad ka alkohol, seks ja vandesõnad. Nii jõuab ka peategelanna Priscilla seksini, sõna f*ck kasutamiseni ja tahtmatult isegi narkoni.
Tegemist on küllaltki iroonilise filmiga, kui mõelda ameerikalikele tõekspidamistele ja jumalakartlikkusele ning sellele, et lõpuks naerdi "püha" süütus siiski välja ja tõdeti, et elada tuleb vastavalt iseenda mõtetele, soovidele ning tunnetele, mitte mingite totakate "reeglite" järgi.



Mulle American Virgin meeldis ja Jenna Dewan (täisnimega Jenna-Lee Dewan-Tatum) oli oma rollis väga vinge ja naljakas.
See ameerika päritolu näitlejatar, tantsija ja endine modell on hästi tuntud tänu juhtivatele rollidele filmides Tamara ja Step Up. 2005. aastal kohtus Jenna Step Up`i võtetel Channing Tatumiga. 2008. aasta septembris kihlus paarike Mauil, Hawaiil. 2009. aasta 11. juulil abiellusid nad Malibus, Californias.
Ka Brianne Davis Naz`i rollis oli kihvt ja stiilipuhas ning mõnusalt hullumeelne (kanep, vibraator, grupiseks...).
Kokkuvõttes on tegemist andeka filmiga, mille muudavad humoorikaks ja meeldivaks muhedad näitlejad ning see sama lihtsus, mida juba enne mainisin. Kahesõnaga - äge noortekomöödia! 6,5/10

28.12.09

Järelkaja


Esimese jõulupüha (25.12) õhtupoolikul vurasime Erikuga Tartusse, kus toimus tilluke jõulu-istumine koos tema vanemate, õdede ja peretuttavatega. Sai korralikult söödud, koduõlut joodud, saunas käidud ning loomulikult kinke saime ka - mina sain Ave & Rein Weberi raamatu "Õnne Feng Shui". (ma pidavat raamatu-inimene olema...)

Teisel jõulupühal (26.12) trippisime juba linnas ringi ja käisime näiteks Bauhofis parkette vaatamas. Ostsin aga mõned muud ehitusvidinad. Külastasime ka Taskut ja Kaupsi, aga peale must-have asjade (nt juuksehoolduskraam) ei olnud seal absoluutselt mitte midagi põnevat. Üldse on meie Eesti poed kuidagi väga kehvakeseks jäänud ja mitte midagi asjalikku reeglina lihtsalt ei leia... või siis tähendab asjalik mõttetult ülehinnatud summat hinnalipikul. Või siis meeldib mulle vahel natuke vinguda... või on tegemist kõige seguga. Igatahes, pärast mõningast ringikolamist tulime Jõgevale ära.
Avastasin üleliigsete riiete kastist ühe seeliku, mille mu ema minema oli visanud. Haarasin kohe härjal sarvist ja lõikasin selle enda jaoks parajaks. Äge nahkpaelaga seelik on.
Pärast tegime pisikese filmiõhtu popcorniga. Filmiks oli I Love You, Beth Cooper.




Pühapäeval (27.12) asusin kohe hommikul õmblustööd tegema - õmblesin parajaks eelmisel õhtul avastatud seeliku ja veel ühe leopardi - mustrilise pluusikese. Mõtlesin ka, et võiks endale korraliku õmblusmasina soetada.
Ülejäänud päev möödus nagu lennates - mässasime majas vannitoaga (pilt!), viisime taara ära ja saime 164 eeku, mis on päris asjalik tulemus. Leidsin endale spetsiaalse keeksiküpsetusvormi ja ägeda leoparditeemalise sallikese, mis vedeles vanaemal kuskil kapipõhjas. 
Mingil hetkel hakkas päike pilvede tagant piiluma ja see oli kindlasti siiamaani kõige ilusam talvine vaatepilt - lausa ebareaalselt selge ja kaunis. Loomulikult pidin need värvid kiiresti jäädvustama... (hea, et igal pool kaameraga ringi käin).
Filmi-popcorni õhtu korraldasime samuti - sedapuhku vaatasime komöödiat American Virgin.
Üldse oli täitsa muhe päev ning umbes sama meeldiv peaks olema ka 3-päevane minipuhkus 2009. aasta lõpus - 2010. aasta alguses.


25.12.09

Jõul..

24. detsember, jõululaupäev
Eelmise päeva õhtul tähistasime minu vanaisa sünnipäeva ja ühtlasi jätkus mu alkoholivaene periood. Kusjuures, igati positiivne ettevõtmine. Soojenduseks libistasin kodus hoopis ühe tillukese purgi Pepsit, mis vähemalt ei meenutanud kurjajuur viskit...
Oma jõulukingid saime samuti kätte.

 Jõululaupäev ise oli aga järgmine:
tülitsesime Erikuga veidi jõulude auks, enne veel saime mu vanematelt kinke, millest osa on ka piltidelt nähtav (nt swarovski kristallidega pross, United Colors of Benettoni lõhn...). Ühte teelt välja sõitnud autot silmasime samuti. Õnneks ei juhtunud ilmselt midagi väga hullu.
Mu vanavanematele viisime kingi, milleks oli ise kokku pandud kollaaž (pilt!) nende kodu- ja lemmikloomadest + Jennyst koos Erikuga. Ma teadsin, et see neile väga meeldib.


Veel käisime pehmet lumekest nautimas ja Erik klõpsis samal ajal (minust) igasuguseid pilte. Soojad ilmad on ikka palju toredamad kui piinavalt jäised miinuskraadid. Ühtlasi ootangi mõnusat suve.
Ahjaa, oma tulevase kodu juures käisime rõõmsalt lund rookimas... autoga mööda sõitnud jõuluvana viskas lausa käppa selle peale, nagu Erik ütles (mina vaatasin ilmselt teises suunas tol hetkel, haha..). Meeldiva temperatuuri puhul on päris vinge lund koristada... väike trenn ja nii..



Igatahes, õhtu sisaldas ohtralt kokkamist - Erik tegeles ahjukartulite ja -lihaga ning mina meisterdasin šokolaadiglasuuriga kooki, mis oli üliväga maitsev (eriti glasuur..). Kui vanemad koju jõudsid, sõimegi kõik koos ja vaatasime neid lamedaid filme, mida absoluutselt igal aastal näidatakse. Ei olnud mingit superhüpermegasuurt jõulutunnet (või siis meeleolu), kuid siiski oli kõik meeldivalt rahulik ja tsill. Isegi üllatavalt väga vaikne. Teisalt, jõulud ongi ideaalis ju rahu ja rõõmu aeg.
(ps. Kui kõik juba enam-vähem unemaale sättima hakkasid, otsustas Jenny, et just nüüd on õige aeg end trepist alla kukutada... Kostusid päris hirmus kilin ja kolin, aga koer jalutas rahulikult edasi. Ühesõnaga - andekas.)


24.12.09

Jõuluteemad

Laupäev, 19.12 - Rakvere
Millegipärast ärkasin liiga vara, kuid see ei tähendanud kahjuks, et ka efektiivne tegutsemine alanuks sama kiiresti. Siiski vist kuskil kella 11 paiku istusime mu Saabis ja võtsime suuna Rakvere poole (algselt pidime Tallinna minema, kuid ma ei viitsinud kaks päeva järjest seal käia...). Otsisime ühte poodi, mille pärast osaliselt üldse selle sõidu ette võtsime, aga reaalselt jäi koht siiski külastamata. Võib-olla siis järgmisel korral...
 

Igatahes kulgesime hoopis Põhja Keskusesse, kus oli metsikult rahvast ja täielik jõulutrall (enne käisime veel Bauhofis, kust ostsin vannituppa pistiku ja lüliti). Minu kõige kavalam leid oli 549-eeguse alghinnaga tehisnahast ja neetidega kaunistatud vest, mille soetasin 79 eeguga. Mulle meeldib. Ja ma leidsin endale lõpuks ometi kindad - leopardimustriga ja megaodavad, sobivad hästi vastava mantli juurde. Maailma kõige nunnumad topsid ja kausid ostsin ka endale ja Erikule ning pisikesed küpsisevormid samuti. Oi, kuidas ma juba ootan oma majja kolimist ja kõikide asjade oma käe järgi sättimist. Enam ei ole muidugi palju oodata jäänud..
Läbi suure häda ostsime ka teistele mõned jõulukingid, kuid see oli ausõna kontimurdev tegevus, sest kingituste otsimine mõjub ajurakkudele vägagi kurnavalt.

Tegelikult jalutasime vahepeal tiiru ümber Rakvere ordulinnuse, mis on olnud üks muinas-Viru suuremaid linnuseid. Oli väga külm ja seega tegime VÄGA kiiresti, mõttega millalgi, kui saabuvad suviselt soojad ajad, tagasi tulla ning põhjalikumalt tutvuda. Tõeline talv võib ikka väga karm olla, nii-et isegi pildistamine on näppude külmumise tõttu piisavalt raskendatud.
Hesburgeri burksid maitsesid tol päeval ulmeliselt hästi ning kadusid eriti kiiresti - Vaala keskuse parklas oli äge tsillida ja burksi järada. (Eriku mõtteavaldus: "Kui burks maksaks 1 kroon, siis ostaksin 100 krooni eest burkse!". Minu jaoks piisas muidugi pikkade nädalate lõikes vaid sellest ainukesest burgerist, sest nii pakub see enim vaheldust muule kraamile.)
Natuke sõitsime veel linnas ringi ja seejärel kimasime juba Jõgeva poole tagasi.








Õhtu veetsime majas - Erik valmistas ette põranda valamist, mina nautisin teed, kooki ja ka veidi soolasemaid hõrgutisi. Tore, kui kõik rahul on. Mõtlesin ka, millise koera endale uuel aastal võtta võiksime, kuid otsustada veel ei suutnud. Igatahes võiks see kutsa olla suhteliselt lühikese karvaga ja nunnutamisaldis ning tõeline sõber, nagu Jenny praegu on. Ohh, ma võin vaid ette kujutada oma vaimustust, mis koertega seoses väga kergesti tekib. Eks näis, mida uus aasta täpsemalt endaga kaasa toob.

Pühapäev, 20.12 - Jõuluteemad
Mida varem, seda parem, nii-et juba hommikul hakkasime Tartu poole vurama, et vannituppa veel mõned vidinad soetada. Teeolud ning ühtlasi ka ilmastikuolud olid üpris vingelt talvised ja tuisurohked.
Käisimegi siis erinevates ehituspoodides ja nüüd on olemas näiteks ka segisti tillukesele valgele valamule. Kuna ainult ehituspoodide külastamisega ju piirduda ei saanud, hüppasime läbi veel Kaupsist ja Eedenist ning muidugi sattusin peale Evita Peroni näidiseksemplaridele (kõik 70 eeku), aga ka soodsatele ja headele lõhnadele - Intimately Beckham Night by David & Victoria Beckham. Vahel lihtsalt peab endale selliseid vidinaid lubama ning mõnusaid parfüüme ei ole kunagi liiga palju.

Igatahes, käisime oma käimised ära ja pöördusime tagasi Jõgevale, et siis koos Jennyga jõulukuuske tooma minna. Kuna pagasnik oli veidi palju külmunud, mahutasime kuuse mulle risti autosse. Väga kenasti mahtus ära ja isegi ei pudenenud. Sõitsime Eriku sõnade järgi maalt linna nagu mustlased, auto igasugust kraami täis. Haha.
Küpsetasime veel ühe koguse piparkooke (õigemini mina möllasin selle teemaga) ja ehtisime kuuse ära. Nüüd võivad jõulud küll vabalt tulla. Ahjaa, autos oli nii-nii mõnus värske kuuse lõhn! Ja üldse, kõik see lumi, piparkoogid, kuusk ja muud väiksemad detailid tekitavad mõnusa jõulutunde.


Jõudsime natuke ka majas vannitoa kallal nokitseda ja käesoleva nädala seisuga ongi põrand juba valatud. Ei osanudki ette kujutada, et ühe pisikese vannitoa ehitamine niivõrd pikk ja keeruline ettevõtmine on, kuid vast saab tulemus ka igati meelepärane olema. Põhiline on see, et käes on tervelt nelja päeva pikkune tilluke jõulupuhkus. See on just see, mida praegu vaja on!

22.12.09

Infopäev


Reede, 18.12 - Infopäev
Piinavalt ja ulmeliselt varajase ärkamise saatel viis Erik mind rongi peale (jälle!) ning algas sõit Tallinna suunas. Sedapuhku eesmärgiga külastada Keskkonnainvesteeringute Keskust ja võtta osa seal toimunud infopäevast. Kuid veel enne seda sain Balti jaamas kokku Marianniga, keda ma polnud umbes miljon aastat näinud. Jõhkra külma saatel suundusime Viru Keskusesse "shopingule"... okei, tegelikult niisama jutustama ja tsillima. Siiski soetasin oma lemmik kosmeetikafirma Clinique "Pick Your Pretty Pink Perfection" komplekti, kuna mu suureks rõõmuks oli see alla hinnatud. Love it!

Kui kell oli juba piisavalt kaugele liikunud, pidime lahku minema ja mina kiirustasin eelpoolmainitud infopäevale, mis vältas kella 11-st umbes-peaaegu 14.15-ni (olgu siis mainitud, et rong väljus kell 14.42...). Ma põhimõtteliselt jooksin/kiirkõndisin Foorumi juurest Balti jaamani ning loomulikult läksin ühest tänavast valesti kõige ebasobivamal hetkel ja kaotasin sellega väärtuslikku aega. Vahepeal kaalusin juba loobumist, kuid samal ajal oma peas ja südames ma teadsin, et kuidagi jõuan just sellele rongile. Niisiis, jooksin läbi jaamahoone perroonile ja rong juba liikus... Loomulikult vedurijuht nägi, et ma elu eest jooksen, ja peatas rongi kinni ning ma sain ilusti Jõgeva poole loksuma hakata. Heast füüsilisest vormist on palju kasu, nagu aeg-ajalt välja tuleb. See oli ikka tõsine orienteerumine + jooksmine + kiirkõnd, haha!

Tagasi Jõgeval, tähistasime minu ema sünnipäeva. Kusjuures, mul on olemas alkoholitõke - mingi salajane leiutis, mis ütleb, et ei ole vaja seda kraami vahel üldse juua. Samas, ega see leiutis halba ei teinud, sest ma olin niikuinii rampväsinud ja unistasin vaid pehmest voodist ning kohesest unemaast ja kindlasti mitte liköörist või mõnest muust kavalast vedelikust, mida sünnipäevalaud sisaldas. Kusjuures, uni saabuski sekundi pealt..

21.12.09

Jõulupuudutus

Neljapäev, 17.12 - "Jõulupuudutus"
Veidi enne maailmakiire tööpäeva lõppu ruttasin rongi peale, et õigeaegselt Tartusse Jaani kirikus toimunud "Jõulupuudutuse" kontserdile jõuda. Olime Erikuga natuke vähem kui tunnike enne algust kohal ja juba siis oli rahvast uskumatult palju. Puidust pingid olid kõvad ja õhk oli suhteliselt külm.
Ajaviiteks soetasin endale Birgit Õigemeele värskeima helikandja "Teineteisel pool", kuna see oli igati mõistliku hinnaga ning mind lihtsalt huvitas plaadi sisu - "See öö" ja "Moonduja" on igal juhul tõeliselt vinged palad!

Niisiis kontserdist... Tallinna Poistekoor Lydia Rahula juhatusel oli väga kihvt ja suutis vähemalt mulle südamesse pugeda. Ma ei ole kunagi eriline koorimuusika austaja olnud (mis siis, et ise kooris laulsin...), kuid nemad avaldasid küll muljet.
Birgit Õigemeel rääkis rahvaga veidi juttu ning tutvustas esitatavaid lugusid omapoolsete kommentaaridega. See oli meeldiv. Jõululaulud olid samuti ilusad ja tema häälele sobivad (nt "Have Yourself a Merry Little Christmas"). Üllatav oli Birgiti üliõhuke riietus (paljad käed ja õlad), kuna kirikus oli tegelikult tõesti külm.



Jaanus Saago lauldud "Teisel pool vett" oli ilmselt selle õhtu üks ülevamaid esitusi. Nii ilus ja siiras, minu jaoks sümpaatsem kui Ruja versioon. Kahju, et Jaanus Superstaari-saatest liiga vara välja langes, sest tema võinuks küll "superstaar" olla.
Getter Jaani etteaste oli samuti armas, kuid ei tekitanud selliseid emotsioone nagu ülejäänud tolle õhtu lauljad. Küllap on Getteril veel aega kujuneda mingis kindlas, tema jaoks õiges suunas...

Tanel Padar oli selline, nagu ta ikka on - naerusuine ja elav - piilus pidevalt oma bändipoiste poole ja naeratas neile laialt. See oli muhe. Üldse oli mõnus näha taolist "rokimeest" kirikus esinemas.. kihvt kontrast. "Siis kui minu vanaema" oli muidugi üks ägedamatest esitustest, kuna mul oli juba meelest ära jõudnud minna, et see laul eksisteerib. Seega väga nostalgiline.
Kokkuvõttes jäin ma kontserdiga väga-väga-väga rahule - niivõrd ilus, pühademeeleoluline ja südantliigutav ning muidugi ääretult võimas!

Pärast käisime veel Suudlevates Tudengites, kus üritasin end kuuma kakao abil üles soojendada. Olin raudpolt kindel, et jään haigeks... (juba hommikul oli imelik tunne ja kähe kurk) Köhisin palju ja pidevalt, kuid sinnapaika see teema jäigi. Mul ei olegi tegelikult haige olemise jaoks mitte mingit aega ja see on tore, kui ka haigused mainitud asjaoluga arvestavad.

19.12.09

Jennifer`s Body (2009)

She´s evil... and not just high school evil.

Jennifer`s Body on 2009. aasta must komöödia ja ühtlasi ka õudukas, mille on valmis kirjutanud Diablo Cody (Juno). Filmi režissöör on Karyn Kusama ning peategelasteks Jennifer (Megan Fox - Whore, "Hope & Faith"), tema parim sõbranna Needy (Amanda Seyfried - Mean Girls, Mamma Mia!) ja "veidi" hull Nikolai (Adam Brody - "The O.C."). 

Jennifer Check (Fox) on seksikas ja populaarne kisakoori juht. Kõik tüdrukud tahavad tema sõbrannad olla ja kõik poisid tahavad temaga seksida. 
Alates varajasest lapsepõlvest Jenniferi sõbranna olnud Anita "Needy" Lesnicky (Seyfried) on nohiku tüüpi ja oluliselt vähem populaarne... tüdruk, nagu tüdruk ikka. 

Jenniferist saab aga satanistliku rituaali ohver, kui üks rokkbänd loodab, et ohverdus suurendab nende võimalusi plaadilepingu saamisel. Rituaal ebaõnnestub täielikult ja Jenniferi üle võtab võimust deemon ning tüdruk hakkab "toituma" oma kooli poistest. Alguses võrgutab, et neile lähedale pääseda, ja seejärel kasutab ära sarnaselt luupainaja Succubusele, juues verd ja süües inimliha. 
Needy eesmärgiks saab takistada Jenniferi edasistest klassikaaslaste tapmistest. 




Deemonitest vaevatus, kuratlikud kisakooritüdrukud ja satanistlikud rokkstaarid on selle, Juno produtseerinud tiimi käe all valminud õuduskomöödia põhilised nüansid. Jennifer`s Body esitleti 2009. aasta Toronto Rahvusvahelisel Filmifestivalil Midnight Madness kategoorias ja selle pealkiri on viide laulule Hole´i albumilt Live Through This (Track 5 "Jennifer`s Body" - 3:41). 

Filmipõhiselt tehti Boom! Studios´ poolt Jennifer`s Body koomiksisari, mis ilmus käesoleva aasta augustis. Avapäev kujunes filmi jaoks Põhja-Ameerikas pettumuseks, teenides vaid 2,8 miljonit $ ning avanädalavahetusel 6,8 miljonit $. Kriitikutelt saadud tagasiside oli samuti eriilmeline. Negatiivsed arvustused viitasid õudusfilmi jaoks liiga vähesele pingele ja ülepingutatud kultusklassika tiitli saavutamise soovile. Positiivsed ülevaated kiitsid aga dialoogi kavalust ja vaimukust ning naljakaid etteasteid. 






Minule Jennifer`s Body meeldis, sest taoline must huumor on lihtsalt heaks vahelduseks. Pinget oli piisavalt, õudust oli piisavalt, naljakaid dialooge oli piisavalt. Megan Foxi näitlemisoskused annavad muidugi soovida... Amanda Seyfried oli tunduvalt vingem tsikk. Fox tundus lihtsalt lolli beibena, aga võib-olla oligi see taotuslik. Siiski, natuke rohkem mitmekülgsust teinuks asja kindlasti veel huvitavamaks ja nauditavamaks.

Vaatamata mõnele häirivale asjaolule võib öelda, et seda filmi tasub vaadata, sest teisi taolisi ma kohe välja tuua ei oskagi ja ainuüksi ägedad eriefektid väärivad tegelikult ülevaatamist, sest tundub, et vaeva on filmiga päris korralikult nähtud. Tasub mainida ka filmi soundtracki, mis on väga kihvt (Cute is What We Aim For, Screeching Weasel, Low Shoulder). 
Junoga Jennifer`s Body siiski võrrelda ei saa, kuna võiduajamises tuleks ilmselgelt võitjaks Juno. 7/10