26.4.10

14.-15.04 - 27

14. aprill - Umbes-täpselt kell seitse alustasin marsruudiga Jõgeva-Põltsamaa-Imavere-Kabala-Särevere-Pärnu (mõne paiga niikuinii unustasin..), et kella kümneks Pärnumaa Kutsehariduskeskuses olla. Nagu arvata võib, käisin uusi teadmisi omandamas (2D Arvutijoonestamine CAD-programmis edasijõudnule ehk siis MicroStation V8i koolitus). Kuna ma sain ilmselgelt liiga vähe magada, ei olnud just väga kerge keskenduda ja vastu pidada, aga muidugi sain hakkama ning rohkem sellel praegu ei peatukski.

Kuskil kella viiest asusin teele oma hotelli poole. Tegemist oli Aisa hotelliga ning Pärnu lugematute ühesuunaliste tänavate tõttu ei olnud sinna jõudmine üldse mitte lihtne. Siiski oli hotellituba mõnus ja ruumikas (tavaliselt ei ole tubades nii palju ruumi), rõduga ning telekaga, milles ohtralt vaadatavaid kanaleid (meil kodus otsustas Viasat, et kustutab mälust kõik kanalid... asjalik).
Vaatasingi siis toa üle, olles eelnevalt auto ära parkinud, ja end ületades otsustasin jalgsi linna trippida. Jalutuskäik oli kiire ja ilm nii mõnus, et ma täitsa nautisin kõndimist. Meenusid juba tuttavad kohad, millest Marianniga kunagi mööda olime jalutanud... nostalgia missugune (ainult et tookord võtsime kaardi vale pidi ette, haha).

Igatahes shoppasin natuke New Yorkeris, tulemuseks meeste T-särk (siiski mulle endale), saapad ja vöö, loogiliselt võttes kõik allahinnatud, aga ägedad. Kaks nunnut kommikarpi ostsin ka, et saaks näiteks kellelegi kinkida (need on tõesti armsad ja pisikesed). Siis oligi mu viitsimine kadunud ja hakkasin supelranna poole kõmpima, et Pärnu lahte imetleda.
Ausõna, mul kukkus suu lahti, kui nägin, et selles nii-öelda rannarajoonis on peaaegu iga teine maja müüki pandud ja ka rannale lähemale jõudes ei olnud vaatepilt parem - tühjana seisvad ning täissoditud hooned... Veel paar aastat tagasi kees seal elu täiega! Puhas müstika... või peaks ütlema majandussurutis?

Vaatamata eelnevale oli "terviserajal" mõnus jalutada ning rannas oli samuti igati idülliline olla. Päikeseloojangul ei saakski seal ju kole olla ning kui ei teaks, et on alles aprill, siis võiks suvega segamini ajada küll.
Pärast neid pikki-pikki kilomeetreid olin ma rohkem kui väsinud, sõin ära oma rukkiburgeri ja nautisin suurt voodit ning teadmist, et ei pea sel päeval enam kuskile minema ega midagi tegema. Sellistel hetkedel mulle hotellid täitsa meeldivad!


15. aprill - Oli eriti mõnusalt pikk hommik, sest kooli pidin minema alles kella üheksaks. Seega lebo, telekas ja hommikusöök hotelli kohvikus.
Kutsehariduskeskusesse jõudsin üllatavalt kiiresti ning algaski koolituse teine päev, mis oli siiski veidi erksam kui eelmine. Mida rohkem und, seda teravam mõistus! Kuigi... päeva lõpuks olid kõigil juhtmed krussis ja ajud tossasid ning kella neljast saigi koolitolm jalge alt pühitud.
Käisin veel paaris poes, soetasin uue leivavormi ja otsustasin ära proovida Hessi küüslauguburgeri. Issver sussver, nutsin ja sõin, aga hakkama sain... Tõesti, selles ühes väikeses burgeris oli vist sada küüslauguküünt ja oi, kui vänge see oli!
Kõht täis, võtsingi kodutee ette, aga seekord Paikuse ja Tori kaudu, nii-et nägin jälle seda kena väikest kohakest, kust Tori hobused pärit on.
Kodus selgus külmkappi vaadates, et vanaema on seda vahepeal ohtralt täitnud ning väga pika aja toiduvarud sinna ladunud. Üpris tsill värk igatahes.

2 comments:

  1. Väga fierce pluus, peaks mainima ^^

    ReplyDelete
  2. nõustun ;) päris mitmetele on silma jäänud juba..

    ReplyDelete