11.8.10

14.-15(16).07 - 50 - Õllekas

14. juuli - Päeval ma tõenäoliselt päevitasin jälle ning millalgi tegin meie olematutest toiduvarudest valmis täiesti arvestatava söögi (mingisugune pitsalaadne tegelane + rabarberitaskud, nom nom) ja päris õhtul ootas ees Tartu ning Videviku saaga kolmas film Päikesevarjutus Cinamonis. Päikesevarjutusest ja minu arvamusest selle kohta saab aga pikemalt lugeda SIIT! Igatahes, pärast filmi lõppu tegime drive in-i ja burks maitses üle pika aja kuidagi eriti hästi. Koju jõudsime kunagi kella ühe paiku öösel ilmselt.


15. juuli - Õllesummer ja HIM
Kõigepealt avastasin, et Õllesummeri silmis oman profikaamerat, millega sinna sisse ei pääse, nii-et laenasin Hebelt tema pisikese Nikoni ja kuskil kahe paiku hakkasime Erikuga Tallinna poole kulgema. Liiklus oli muidugi masendavalt tihe. No ja tegelikult läksime alustuseks hoopis Pärnu maanteel asuvasse Salzburgi hotelli, kuhu jätsime auto ja siis Eriku sugulane meid sealt kella viieks Tallinnasse sõidutas. Minu meelest võinuks Õllekale ka tunduvalt hiljem minna, aga see selleks. Tsekkisime järgi, mis kuskil asub, milliseid õllesid pakutakse, kes kuskil esineb jne. Erik tegi veel paar "asjalikku" avastust ja siis võtsime kumbki ühe Premiumi ning paigutasime end A. Le Coq´i alale Otsa kooli bigbandi kuulama ja õllet libistama.


Vahepeal istusime laulukaare all ning kuulasime-vaatasime Malcolm Lincolni esinemist. Siis jälle pisike snäkk kanawrapi näol ja veidi ringitsillimist (vahepeal veel mõnus padukas ka muidugi). Kunagi sai veel ühed õlled-friikad võetud ning Postimehe laval esinenud Popidioti kuulatud (Popidiot tegi muide puhta töö selleaastasel Eesti muusikaauhindade galal, viies koju neli võitu). Siis veel ligikaudu tund aega (piinavat) ootamist enne peaesinejat, kelle pärast üldse Õllekale mindud saigi. Õllesummeri infovoldikus kirjutatakse HIM-i kohta just nii:

"Karismaatilise liidriga Skandinaavia gooti- ja armastusroki megatäht esineb Summeril eksklusiivse kontserdiga. Kevadel USA ja Suurbritannia tuurilt naasnud HIM on eelkõige tuntud oma originaalse helikeelega rokkballaadidega ning samuti üliedukate uusversioonidega Chris Isaak´i loost "Wicked Game" ja Nancy Sinatra hitist "Summer Wine"."
HIM-i kontserdi ainus miinus oli kehvavõitu helilahendus, mis röövis palju teksti-laulusõnu. Muidu oli kõik super ja lood võimsalt ette kantud (kuigi rokk-kontsertidega mul eelnevad kogemused peaaegu puuduvad.. Slide Fifty ju sinna alla ei liigitu). Ville Valo on muidugi tunduvalt vananenud ja pole enam üldse mitte selline, nagu ta minule meelde on jäänud igasugustelt piltidelt-videotest jms allikatest. Kuid see ei olegi oluline, sest lugude valik oli absoluutselt parim (Wicked Game, Scared to Death, Heartkiller, Wings of a Butterfly jne jne).
Siiski lahkusime natuke enne lõppu, et taksot leida lihtsam oleks, kuigi reaalsuses me taksot ei võtnudki, vaid mingi suvaline vend viis meid kokkulepitud summa eest oma Toyotaga hotelli ära. Ühesõnaga, kõik sujus kiiremini, kui oodata võis.
16. juuli - Nautisime veel viimased hetked oma tasuta Salzburgi tuba ja rikkalikku hommikusööki ning hakkasimegi Jõgevale tagasi sõitma, sest Erikut ootas veel ees tööle minek.

...jätkub...

2 comments:

  1. Anonymous11/8/10 23:13

    I would like to exchange links with your site maikeniblogi.blogspot.com
    Is this possible?

    ReplyDelete
  2. Well..What exactly do you mean by that?

    ReplyDelete