26.8.10

An Education (2009)


Briti 2009. aasta draama (täpsemalt siis ühe noore neiu täiskasvanuks saamise lugu), mille aluseks on kohaliku (Briti) ajakirjaniku Lynn Barberi samanimeline memuaar. Filmi on lavastanud Lone Scherfig, peaosades säravad (sest ilmselgelt just seda nad teevad!) Carey Mulligan (Public Enemies, 2009) taibuka koolitüdruku Jennyna ning Peter Sarsgaard (The Mysteries of Pittsburgh, 2008; Orphan, 2009) neiu võrgutanud elukogenud ja võluva Davidina.

An Education tuli esmaettekandele 2009. aastal Sundance`i Filmifestivalil, teenides kriitikute heakskiidu. Samuti näidati filmi Toronto Rahvusvahelisel Filmifestivalil, Mill Valley Filmifestivalil ja mujalgi, ning see kandideeris kolmele Oscarile (s.h. Carey Mulligan parima naisnäitleja tiitlile). Oscarit küll ei võidetud, kuid mainin mõningaid saadud auhindu: BAFTA filmiauhind (Carey Mulligan), Briti Iseseisev filmiauhind (Mulligan), COFCA auhind (2x Mulligan), CFCA auhind (2x Mulligan) ja veel vähemalt 11 muud tiitlit, millest lõviosa läks just suurepärasele Carey Mulliganile. Loomulikult on film iga auhinda ka väärt.

Filmi tegevus leiab aset 1961. aasta Londonis, kus Jenny Millar (Mulligan) on 16-aastane Oxfordi Ülikooli astumist taotlev koolitüdruk, kes kohtub võrgutajast vanema mehe David Goldmaniga (Sarsgaard). Mees viib neiu kontsertidele, klubidesse ja peentesse restoranidesse ning saavutab üsna lihtsalt Jenny vanemate heakskiidu sellele suhtele. Kui tüdruk taipab, et David on kelm, kes teenib raha läbi erinevate petuskeemide, on ta esiti küll šokeeritud, aga vaigistab oma kahtlused-kõhklused mehe veenva sarmi abil.

Kui David Jennyle abieluettepaneku teeb, kukub tüdruk koolist välja, jättes sooritamata ka lõpueksamid. Neiu saab aga teada, et David ongi juba abielus. Mehega sellest rääkides kuuleb Jenny kõigepealt rida vabandusi ja siis David kaob. Jenny on meeleheitel, tundes, et on oma elu raisku lasnud, kuid lemmikõpetaja abiga jätkab õpinguid ning pääseb järgmisel aastal ka Oxfordi õppima. Jenny ise ütles selle kõige kohta just nii: "I probably looked as wide-eyed, fresh and artless as any other student. But I wasn`t."

Nagu juba eelnevalt mainitud sai, põhineb film Lynn Barberi autobiograafilisel esseel, kajastades naise isiklikku elu (koolitüdrukuea afäär kelmist Simon Prewalskiga, tema jaoks Simon Greeniga) ning kirjatükk ilmus ka ajakirjas Granta. See film vaimustas mind kõigega: oma näitlejatega, tegevuspaikadega, 60-ndate aastate võrratu hõnguga ning kindlasti ka intelligentsi ja tabavusega.

Tegelikult järgmisel aastal 26-aastaseks saav Carey Mulligan nägi välja täpselt nagu 16-aastane neiu, ja see hämmastas mind kogu filmi vältel. Ta oli kohati justkui noor Audrey Hepburn, kõik need rõivakomplektid olid lihtsalt võrratud ja näitlejameisterlikkus samuti tipptasemel. Loomulikult näitab midagi ka see kogus auhindu, mis Mulliganile omistatud on. Märkimisväärne naine.

Muidugi ei saa mainimata jätta hurmur Davidit mänginud Peter Sarsgaardi, kes oli tõepoolest vastupandamatu ja täitis oma rolli ideaalselt. Kahju muidugi, et David petiseks ja argpüksiks osutus, kuid vastasel juhul olnukski vist kõik liiga perfektne. Pealegi on juba meie oma "Nipernaadist" vastav sarnane karakter võrdluseks olemas.

Veel pean välja tooma totaalse Jenny vastandi - Heleni, keda mängis kaunis Rosamund Pike. Filmi-Helen on ebakultuurne, pole käinud ülikoolis ja talle ei meeldi klassikaline muusika, kuid Rosamund Pike on tegelikult hinnatud tšellomängija, omandanud inglise kirjandust Oxfordis ning räägib mitmeid keeli.

Läbi aegade üks minu lemmikfilme, mistõttu pole ka midagi negatiivset öelda. Mul oli kahju, kui film ära lõppes ning pidin tõdema, et sel pole järge ega muud taolist. Samas tähendab see, et miski ei saa ka rikkuda kõnealuse teose võlu ning väärtust minu silmis. An Education on täiuslik kooslus kõigest sellest, mis ühe filmi juures nauditavat olla saab. 10/10

0 opinion(s):

Post a Comment