28.10.10

15.10, kuues päev - Shoping shoping shoping

Pärast hommikusööki tegin pisikese Missiria-Platanes-Adelianos Kampose otsa, et veel enne Eestisse tagasi pöördumist veidi shopata. Kuna Kreetal müüakse muu hulgas eriti korralikke ja ilusaid (ning siiski suhteliselt kalleid) disaineritoodete replicaid, soetasingi endale -30%-lise allahindlusega Louis Vuittoni koti, aga ka Chaneli kaelarätiku ja Ray Bani päiksekad. Samuti ostsin veidi tüüpilisi Kreeta produkte (pähklitega mesi, oliiviõli jne.).
Kott kraami täis, kulgesin tagasi hotelli, et veidi puhata ja seejärel juba jõusaali trennile suunduda. Ilmselgelt tahaks teada, kui palju kilomeetreid ma nende päevadega maha kõndisin... tõenäoliselt umbes must miljon.

Pärast trenni tukkusin veidi mere ääres ja päevitasin ivake ning jalutasin tagasi Platanesesse, et veel mõned vajalikud asjad Eestisse kaasa osta. Ühest poest sain isegi tasuta kohalikke komme kaasa, nii-et igati kena värk. Enamik Kreeta klienditeenindajaid ongi muidugi üliviisakad ja abivalmid.
Igatahes, tagasi hotelli jõudes jooksin kokku mampsi ja papsiga ning kohe-kohe suundusime jalgsi Rethymnosse. See jalutuskäik kestis kuskil tund aega ja ilmselt ei taha ma pikka aega kõndimisest midagi kuulda... Vähemalt ei lahkunud ma linnast tühjade kätega, vaid leidsin 5 euro eest ühe ilusa sinise neetidega asümmeetrilise pluus-tuunika. Kuna keegi enam kõndida ei viitsinud, tulime Missiriasse tagasi taksoga, mis sõitis kuskil 5 minutit (võrdluseks: jalgsi kõndimine võttis vähemalt tunni...).
Päeva lõpuks sõime oma eelviimase õhtusöögi Kreetal ja ma alustasin isegi vähesel määral pakkimist.

10 comments:

  1. jälle tuli nälg peale :D koer on nii nukra olemisega kuidagi.. kurb on vaadata.
    aga uskumatu, et juba eelviimane õhtu

    ReplyDelete
  2. ära parem räägi näljast :D
    aga koerad olidki seal nagu mingid nikerdised.. mul oli igast teisest kahju. mõni elamine lihtsalt oli selline, et koer magas mingi kuhja otsas põhimõtteliselt. ja mõnele koerale oli suurest tünnist kuut tehtud.
    ja aeg lendas tõepoolest...

    ReplyDelete
  3. mul on prantsusmaa koertest ka nii palju pilte. paljud olid sellised hästi hoolitsetud, sest teatavasti enamik neist peab koera jne jne, aga kuna lõunamaa ja kogu aeg on plusskraadid, siis on neid pompse seal ka nii palju ja muidugi kõigil neil on ju koerad... ja siis veel kutsikad. ja no neist oli ka tõesti nii-nii kahju ja sellest kahju olemisest ei ole kasu ka, kui ise selleks midagi ära ei saa otseselt teha

    ReplyDelete
  4. kui ma saaks kuskilt hullu hunniku pappi, siis ma laseks ehitada siukse suure elupaiga koduta koertele, sellise, kus ei panda neid magama, vaid nad saavad kas või elu lõpuni ilusti elada.
    ja kusjuures, kreetal jalutas ka neid koeri ikka ringi omajagu, eriti rethymnos. samas, eestis on neid siiski rohkem, juba jõgevalgi näen pidevalt mõnda.

    ReplyDelete
  5. me tulime täna koju, siis kuskil seal, kus see imelik forever-lõpetamata maja on, jalutas täiesti tigukiirusel ja ümbritsevast absoluutselt mittehooliv hele koer üle tee. mingi asi oli suus veel, üsna noor tundus olevat. ees auto pidurdas veidi ja meie ka ja polnud nagu hullu, kuid järgmine kord, kui ta seda teed ületab samamoodi külma närviga, ei pruugi see nii ilusti lõppeda tema jaoks.. see on see kõige õudsem minu jaoks. ja kui keegi ajab looma alla, kodulooma veel, ja ta jätab ta sinna keset teed.. ma ei mõista. või jah, see pole teema, mida siin nüüd lahkama hakata. et jah, niimoodi veidi liiga vabalt liigub neid koeri meil ka tõepoolest liialt palju, ja mitte ainult koeri ja see on kurb.

    ReplyDelete
  6. kas bloggeril mingit vähe lihtsamat süsteemi pole tsekkimaks, kas minu kommeteeritud postitust on veel kommenteeritud? see aeg-ajalt vaatamas käimine on siuke väheke tüütu minu meelest :D mingi siuke süsteem võiks olla, nagu enda postide asjades on. või ongi siuke juba olemas ja ma lihtsalt ei tea seda? :D

    ReplyDelete
  7. endalgi on selliseid variante olnud, kus koer lihtsalt nagu poolunes hõljub üle tee, aga jah, kahju, kui juurde satub mõni selline autojuht, kes pidurdama ei vaevu. kõige jubedam on näha tee peal/ääres mingeid pisikesi tegelasi, keda keegi kindlasti koju ootab, aga jääbki ootama..
    aga jah, ilmselgelt mitte kõige toredam teema. kuigi, see koer siin minu pildil näeb lihtsalt nii kurb välja.. ja ta tundus seda ka reaalselt.

    ReplyDelete
  8. eem.. vot ma ei tea ka, et selline asi kuskil siin eksisteeriks, kuigi iga kord mõtlen täpselt sama asja :D tee ettepanek bloggeri-tiimile :D

    ReplyDelete
  9. peab vist tegema jah :D

    ReplyDelete
  10. eks siis näis, kuna su idee realiseeritakse :D

    ReplyDelete