16.11.10

A Nightmare on Elm Street (2010)

Welcome to Your New Nightmare.
A Nightmare on Elm Street on ameeriklaste 2010. aasta õudusfilm, mille režissööriks Samuel Bayer (temalt pärinevad näiteks järgnevad muusikavideod: Good Charlotte - "Keep Your Hands off My Girl", Green Day - "Wake Me Up When September Ends", Lenny Kravitz - "Black Velveteen" jne. jne.) ning stsenaariumi autoriteks Wesley Strick (The Glass House - 2001) ja Eric Heisserer.

Peaosades saab näha järgmisi nimesid: Jackie Earle Haley (Shutter Island - 2010), Kyle Gallner (Jennifer's Body - 2009), Rooney Mara (Youth in Revolt - 2009), Katie Cassidy (Taken - 2008), Thomas Dekker (My Sister's Keeper - 2009) ja Kellan Lutz (The Twilight Saga: New Moon - 2009).
Tegemist on uusversiooniga Wes Craveni 1984. aasta samanimelisest filmist, produtsendiks nüüd Michael Bay (Friday the 13th - 2009) ja eesmärgiks taaskäivitada Elm Streeti luupainaja "kaubamärk".


Nancy, Kris, Quentin, Jesse ja Dean elavad kõik Elm'i tänaval. Öösiti näevad nad sama unenägu - samast mehest, kes kannab räbaldunud punase-rohelise-triibulist sviitrit, päevinäinud viltkaabut, mis pooleldi varjab tema moondunud nägu, ja aednikukinnast, millel on sõrmede asemel noad. Ja nad kõik kuulevad seda sama hirmuäratavat häält.

Ükshaaval terroriseerib ta noori nende unenägude keerulises sisemuses, kus kõik reeglid kuuluvad talle ja väljapääsuks on vaid ärkamine. Aga kui üks noortest sureb vägivaldset surma, mõistavad teised lõpuks, et mis juhtub nende unenägudes, juhtub ka tegelikult, ja ainsaks võimaluseks elus püsida on ärkvel olla.
Pöördudes üksteise poole, proovivad neli veel elusolevat sõpra teada saada, kuidas muutusid nad osaks sellest tumedast muinasjutust, olles jahitud selle sünge mehe poolt.

Funktsioneerides vähesest unest olematu unekoguseni proovivad nad mõista, miks nemad, miks nüüd ja mida vanemad neile rääkimata jätavad. Noorte minevikku maetud võlg tuleb nüüd tasuda ja et end päästa, peavad nad pääsema kõige jubedama luupainaja... Freddy Kruegeri mõistusesse.


Minu arvamus kõnealuse filmi kohta...
ega see mind eriti ei liigutanud, pigem on tegemist üsna tavapärase stereotüüpse õudusfilmiga (1984. aasta varianti ma näinud ei ole), mis tegelikult ju täidab oma eesmärki küll. Freddy Krueger oli tõesti hirmus, ebameeldiv ja isegi vastavalt süžeele veidi perverssne, nagu lasteahistajale ilmselt kohane.
Vaatamata eelnevale ei saa siiski öelda, et Elm Streeti luupainaja minu lemmikõudusfilmide hulka pretendeeriks. Korralik õudusfilm võika kolliga, piisavalt verd ja veidi ka üleloomulikkust - pimedas vaadates "töötab" kõige efektiivsemalt. 7/10

0 opinion(s):

Post a Comment