30.1.10

nv 23.-24.01.10 - 7


23. jaanuar - Põltsamaale poodi!

Ja me sõitsimegi selleks Põltsamaale, et suurde kahekorruselisse Selverisse toidushopingule minna. Õnneks oli see õige otsus, sest peale söögikraami leidsime ja soetasime ka absoluutselt igasuguseid muid asju, alustades patareidest ning lõpetades ligikaudu viiekordse allahindlusega retuusidega.
Kuna me mõlemad oleme suured linnu- (eriti nüüd, ise ühte lindu omades) ja loomaarmastajad, siis vaatamata oma näppude läbikülmumisele käisime ikkagi jõe ääres parte toitmas. Muide, Põltsamaa jõgi on ainus jõgi Eestis, mis voolab nelja maakonna piires, saades alguse Tamsalu linnast 5,5 km ida pool. Järjekordselt oli mul nii kahju, et väljas käies igaks juhuks mingeid teravilju kaasas ei kanna. Sõrmed jäätusid totaalselt ära, aga vähemalt said pardid natukenegi midagi näksida, kuigi mul oli ikka nende pärast veidi kurb.


Kodus hakkasime hoogsalt kokkama, valmistades kahepeale kokku juurvilju sealihaga ja šokolaadikooki. Lõpuks ometi jõudsime ka filmiõhtuni - The Lovely Bones - mis oli absoluutselt eriline film ja kajastub ilmselgelt ka minu filmirubriigis.

müts, sall ja jope - Guess by Marciano; kindad - Novalux;
kleit - Lindex; retuusid - [ES TI: CI:];
 saapad - Pertti Palmroth.
 
 
24. jaanuar - Niisama asjalik päev

Esiteks, jätkasime eelmisel õhtul alustatud laiahaardelist koristamisaktsiooni.
Teiseks, ma suutsin edeneda lahtipakkimise vallas, sättides paika nii raamatud ja ajakirjad kui ka fotoalbumid. Kuna kõik peab olema perfektne, võtab iga asi piisavalt kaua aega.
Kolmandaks veendusime Erikuga, et pesu pesemine ei olegi tegevus, mis sarnaneks tuumafüüsika või mõne muu keerulise teadusega. See ei olegi tüütu ja ka mitte aeganõudev ega nõme.
Neljandaks, ja ilmselt kõige kaalukamaks tegevuseks oli mu tulevase garderoobi ruumi tühjaks tegemine, et Erik saaks seda remondiks ette valmistada. Seinast tulid välja 70-ndate aastate ajalehed, millest vähemalt üks kandis minu sünnipäeva ehk 14. juuni kuupäeva. Pildid räägivad muidugi kõige rohkem...
Viiendaks sündis peaaegu maailmaime, ja ma panin mulda mõned seemned, esialgu täpsemalt kolmed erinevad: peasalat, redis ja petersell.

26.1.10

The Lovely Bones (2009)


The story of a life and everything that came after...
Lovely Bones on Peter Jacksoni lavastatud draama. Ühtlasi on tegemist Alice Seboldi samanimelise 2002. aasta auhinnatud ja bestselleri staatuses romaani ekraaniversiooniga. Peakangelanna Susie Salmoni rollis on Saoirse Ronan, tüdruku vanemate Jack ja Abigail Salmoni osades astuvad üles Mark Wahlberg (Max Payne, The Italian Job) ja Rachel Weisz (Definitely, Maybe; My Blueberry Nights).

6. detsembril 1973 kasutab Susie Salmon (Saoirse Ronan - Atonement (Oscari nominent 2007) Pennsylvanias asuvas tillukeses Norristownis koolist koju minnes otseteed. Tüdrukule läheneb naaber George Harvey (Stanley Tucci - Julie & Julia, The Devil Wears Prada), 30-ndate aastate keskel asuv üksik mees, kes teenib elatist nukumajade ehitamisega. Mees veenab Susiet külastama maa-alust onni, mille ta sinna just ehitanud oli. Osmikusse sisenemine lõpeb tüdruku jaoks surmaga ning tema elutu keha tükeldatakse ja pannakse seifi. Samal ajal lendleb Susie hing isikliku taeva suunas, valvates oma perekonna üle ja jälgides enda mõrvarit.

Kahtlustav Lindsey (Rose McIver), Susie õde, hiilib Harvey majja ja leiab onni joonise, kuid on sunnitud põgenema, kui mees enneaegselt koju jõuab. Ohtu haistes lahkub Harvey Norristownist esimesel võimalusel, hakates hulkuriks.
Ühel õhtul näeb mees noort naist, üritades temaga juttu teha, kuid naine saadab Harvey pikalt. Samal ajal märkab Susie oma taevast vaadates Harvey pea kohal suuri jääpurikaid. Pärast naise lahkumist kukub üks neist Harveyle krae vahele, sundides meest seda välja koukima, mille tulemusena ta koperdab, kukub selja taga olevasse jõeorgu ning lõpuks sureb.
Loo lõpus lausub Susie: "I wish you all a long and happy life."







Mind võlus selle filmi juures kindlasti paik, mis asub väidetavalt enne "tõelist" taevast. Uskumatult muinasjutuline, värvikirev ja lihtsalt lummav, iga fotograafiahuvilise isiku unistuste vaatepilt.
Samamoodi on sümpaatne Lovely Bonesi erilisus ning asjaolu, et selline lugu lihtsalt ei saa külmaks jätta. Mul oli Susiest siiralt kahju ning samal ajal tekitas George Harvey minus suurt tülgastust ja vastikust, sest kahjuks ei juhtu taolised asjad vaid filmides.
Tundsin tohutut kergendust, kui see inimrämps lõpuks väärilise karistuse sai ja oma jõledate tegude eest tasuma pidi.

Midagi halba otseselt välja tuua ei olegi, pigem võib-olla väike pettumus, et Susie üldse selle juba ainuüksi välimuselt kahtlase nilbikuga kaasa läks ning tema elutee katkes põhimõtteliselt kõige õnnelikumal ja lootusrikkamal ajal, mil neiu just armunud oli ning ootas elevalt kohtamist oma unistuste kutiga.







Mainiksin nüüd ka auhindu, mida film noppinud on:
* Santa Barbara International Film Festival - Virtuoso auhind - Saoirse Ronan, 2010;
* Phoenix Film Critics Society Awards - PFCS auhind - Saoirse Ronan, 2009;
* Las Vegas Film Critics Society Awards - Sierra auhind - Saoirse Ronan, 2009;
* Dallas-Fort Worth Film Critics Association Awards - DFWFCA auhind - Andrew Lesnie, 2009;
* Broadcast Film Critics Association Awards - Critics Choice auhind - Saoirse Ronan, 2010.

Ilmselgelt on tegemist sügava ja erilise teosega ning vaid vähesed filmid tekitavad minus selliseid emotsioone nagu Lovely Bones. Minu silmis meistriteos. 10/10

23.1.10

nv 16.-17.01.10 - 6



16. jaanuar - Uude kodusse!

Mitte, et seda vaja olnuks, aga siiski ärkasin nii ulmeliselt vara, et ei hakka täpsemat aega parem meenutamagi (nädalavahetus ikkagi ju..). Ehk oli asi selles, et magasin viimast korda oma vanematekodus...
Jah, algaski üks suur-suur pakkimine ning asjade tassimine ja kolimine uude kodusse, mis asub hoopis teisel pool raudteed. Eriku saabumiseni edenes minu pakkimisaktsioon üpris vaevaliselt ja kõik kohad olid asju täis ning otsa ma neil üldse ei näinudki, aga alates sellest, kui Erik ka kohale jõudis, sujus asi kuidagi üllatavalt kiiresti. Minu nüüdseks juba vana tuba sai ikka ulmeliselt tühjaks (ja puhtaks) - vot nii tühjaks, et see isegi kajas!
Muidugi pidin tõdema, et riideid on mul ikka ohtralt, lausa väga-väga kõvasti, ja nende lahtipakkimine ning sorteerimine ja paigutamine saab olema laiahaardeline ettevõtmine. Eriku asjade kogus on minu omade kõrval rohkem kui naeruväärne - lausa uskumatu, haha.

Igatahes, nüüd siis tuleb iga päev süüa teha, ja see on midagi uudset, aga samas üpris lihtne ja loogiline teema. Ning meil on hetkel üks koduloom - Bird - me ei tea, kas tal mingi õige nimi ka on, aga kutsume seda nunnukest lihtsalt Birdie´ks, vahel ka Vääksuks. Seda linnukest on nii naljakas jälgida kõrvalt, kui ta omaette nokitseb või niisama lauluviisi siristab.
Jenny toome ka ilmselt varsti endale külla, et näha, kuidas tema "uue" kohaga harjuks, kuid muidu on plaanis üks kutsikas majja võtta, tõenäoliselt proovime sobiva leida mõnest varjupaigast, et keegi neist vaesekestest päästa.


Selline on tilluke sissejuhatus minu ja Eriku uude ellu uues kodus kahekesi koos Birdie´ga.

17. jaanuar - Tartu

Mingil hommikuhetkel seadsime mu Saabikese Tartu poole teele ja läksime majja vajalikke asju shoppama (of course pidin ka endale kas või midagi soetama, sest nüüd on mul ju piisavalt ruumi!).

Kõigepealt avastasime ühe sellise poe nagu KriisiMarket, kus leidus vist põhimõtteliselt kõike ja suhteliselt madalate hindadega ning isegi üpris vingeid asju kohati. No näiteks saime endale roosade otstega kahvlid-noad ja ühe odava küpsetusvormi, aga suurema viitsimise korral võinuks ka palju muud huvitavat avastada.
Jyskist sai soetatud nunnu punutud pesukorv ja muuseas vist Koduextrast ostis Erik mulle maitsetaimede seemneid, sest meil tekkis äge plaan rajada aeda üks peenar, kuhu sibulad, porgandid, tillid ja muud sellised juurikad end sisse seavad. Maasikapeenar peab ka muidugi olema.
Kui toidukraam ja muud eluks vajalikud asjad ostetud said, tekkis mul vajadus ühe Guessi topi järele ja selle ma ka Kaupsist endale haarasin (täishinnaga polnud raatsinud osta, nagu ikka). Mõni uus asi ei tee ju paha, eriti veel, kui tegemist on vinge asjaga.

Ahjaa, vahepeal tsillisime vana kaubamaja taga asuvas parklas ja pugisime mäki eineid (nälg oli tappev!) ning jälgisime/kommenteerisime tüüpe, kes Parex panga akendelt silte maha kraapisid (üks neist ei saanud kohe kuidagi selle kraapimisega sina peale ja teine käis teda pidevalt õpetamas ning abikätt ulatamas).

Äge oli, ning pärast ootas ees esimene pühapäevaõhtu uues kodus. Tähistasime seda õlle-laimi koksidega ja õunakoogiga, mille ma kiiresti valmis kokkasin.


Tiina õunakook

(mina valmistasin pool sellest kogusest)
100 g margariini või võid
2 dl suhkrut
1 muna
2 dl nisujahu
6-8 õuna
  • Vahusta rasv ja suhkur. Lisa muna ja jahu. Sega hästi läbi. Köögikombaini abil saab taigen väga kiiresti valmis.
  • Koori õunad ja lõika need lõikudeks.
  • Määri ahjuvorm kergelt rasvaga.
  • Laota õunalõigud vormi põhjale.
  • Kata õunalõigud taignaga.
  • Küpseta kooki ahju alaosas 200 kraadi juures 20-25 minutit.
  • Serveeri õunakook koos jäätisega.
Vaatasime ära ka Avameri 2 (Open Water 2: Adrift), mis oli Eesti telekanalitelt näidatava filmi kohta üllatavalt asjalik (arvustust ma sedapuhku ei kirjuta ilmselt, sest peategelased ajasid oma lauslollusega mind lihtsalt hulluks). Mina igatahes ei suutnud vaatamist pooleli jätta ja seega pidime magamamineku hilisemaks lükkama (see kajastus muidugi raskes esmaspäevahommikus, haha).


teisipäevane tööriietus: kardigan - Killah;
topp - Guess Jeans; vöö - Seppälä;
retuusid - [ES TI: CI:].

16.1.10

13.-14.01.10 - 5

Kakaoga kaerahelbeküpsised

Minu kätte sattus täiesti juhuslikult 2008. aasta oktoobrikuu ajakiri Kodu & Aed. Järgmisel hetkel teadsin, et pean sealse retsepti põhjal kaerahelbeküpsiseid valmistama. Ja nii ma tegingi, omapoolsete variatsioonidega muidugi.
Tulemus - kõige paremad kaerahelbeküpsised, mida ma kunagi saanud olen, täiesti siiralt.

200 g sulatatud võid (Eesti oma)
4 sl jahu
0,5 tl soodat (jahuga kokku segada)
3 sl kakaopulbrit (võib ka lahustuvat 4-5 sl)
3 klaasi kaerahelbeid
1,5 klaasi fariinsuhkrut
2 muna
  • Pane jahu, sooda, suhkur, kakao ja kaerahelbed kaussi.
  • Lisa sulatatud või ja sega kõik kokku.
  • Lisa munad, sega veel.
  • Küpseta 200 kraadi juures 10-15 minutit, hoolega jälgides, et plaat kauaks ahju ei jääks.


14. jaanuar - Muutused...

Päev täis teadmisi, haha, tegelikult selles mõttes mahe päev, et ma sain suhteliselt rahulikult istuda ja jälgida, kuidas üks häkkeri moodi tüüp MicroStationit "lammutab". Täiesti õudne, kui keerulisi programme ikka tänapäeval välja mõeldakse, ja of course pean mina selliseid valdama. Ilmselt pean hakkama saama ja muidugi saangi.
Vähemalt oli ajutöö kõrval piisavalt nalja ning aeg möödus lausa müstiliselt kiiresti (tavaliselt liigub lihtsalt kiiresti).
Pommuudis on aga see, et ma alustasin oma asjade pakkimist! Ei julge mõeldagi, kui palju kotte riiete tarvis vaja võib minna...



13.1.10

Four Christmases - 2008

His father, her mother, his mother and her father all in one day.

Four Christmases (Austraalias ja Uus-Meremaal Four Holidays; Hollandis, Norras, Araabia Ühendemiraatides ja Lõuna-Aafrika Vabariigis Anywhere But Home) on jõuluteemaline romantiline komöödia paarikesest, kes külastab (kõiki) oma lahutatud vanemaid ühe päeva jooksul.
Peaosades saab näha Vince Vaughni ja Reese Witherspooni, muudes rollides teevad kaasa Sissy Spacek, Mary Steenburgen, Kristin Chenoweth, Jon Voight, Jon Favreau ja Robert Duvall. Four Christmases on režissöör Seth Gordoni esimene stuudiofilm.

Kui heal järjel olev, õnnelikult vabaabielus paarike Kate (Reese Witherspoon) ja Brad (Vince Vaughn - Into the Wild, Couples Retreat) leiab end jõuluhommikul udulõksus olevat, muunduvad eksootilised puhkuseplaanid perekeskseteks pühadeks, mida nad siiamaani rahulolevalt vältinud on. Kohusetundest ja põgenemislootuseta rühivad Kate ja Brad mitte ühele ega kahele, vaid neljale sugulasterohkele kogunemisele, tundes ebameeldivust pinnale kerkivate lapsepõlvehirmude ees ja samal ajal ka täiskasvanuea valupunktide esilekerkimise pärast ning kõigele lisaks muutub nende kahe ühine tulevik vägagi ebakindlaks.

Kui Brad loetleb tunde, mis on jäänud nende vanemate, kasuvanemate, sugulaste ja terve hunniku õe- ja vennalaste juurest pääsemiseni, siis Kate hakkab tajuma hoopis ühe teistsuguse kella tiksumist. Päeva lõpuks hakkab naine mõtlema, kas hullumeelne perekond on ikka nii hullumeelne, kui algselt tundunud on...





Muidugi kavatsesin seda filmi vaadata enne (nüüd juba eelmise aasta) jõule, aga nagu ikka - aega lihtsalt ei jätkunud piisavalt. Ja tõepoolest, nüüd, kui Erikuga seda ühel jaanuarikuisel pühapäevahommikul vaatasime, ei tekkinud erilisi emotsioone. Jõulud on mõneks ajaks läbi ning film kuidagi teemast väljas ja tavaline.

Ma ei ütle, et Four Christmases on halb film, sest see ei ole päris nii. Vince Vaughn ja Reese Witherspoon on asjalikud komöödianäitlejad ning Reese kuulub minu lemmikute hulka juba alates sellistest filmidest nagu Cruel Intentions (Annette Hargrove´i roll), Legally Blonde (Elle Woodsi roll), aga ka Sweet Home Alabama (Melanie Carmichaeli roll). Need on linateosed, mida ma võin lugematu arv kordi aina uuesti ja uuesti vaadata ning ausõna, ma ei tüdine!
Lihtsalt, jõuluvälisel ajal jõulufilmi vaadates ei teki vastavaid ülevaid tundeid (võib-olla, kui jõulud veidi lähemal oleksid, tunneksin teistmoodi...). Siiski keskmiselt arvestatav näitlejatöö ning igati õpetlik lugu abielu, armastuse ja pereväärtuste kohta. 6,5/10





10.1.10

06.01.10 ja nv 09.-10.01.10 - 4

6. jaanuar

Veidi aega tagasi mõtlesin, et võiksin omada mõnda pilti oma töökohast, ja oh seda rõõmu!, kui minu e-postiaadressile saabus üks eelmise aasta lõpus tellitud eksperthinnang, mida sirvima asusin. Selles ei sisaldunud mitte ainult mu töökoha pilt, vaid ka pilt mu autost ja isegi minust endast (tööhoos). Üpris vinge kokkusattumus.
Muuseas oli tegemist ka uue aasta esimese maniküüripäevaga, mis oli täielikuks elupäästjaks, sest mu küüned kasvavad üldjuhul lihtsalt metsiku kiirusega ja seega ulatub vana lakk vaid kolmveerandi osa peale küünest ning ülejäänu jääb paljaks, aga see selleks, haha.




neljapäevane tööriietus: pealmine pluus - Silkwear (second hand); 
alumine pluus - Guess Jeans; vöö - Seppälä; teksad - Levi Strauss & CO.

9. jaanuar - Shoping Tallinnas

Ajasime Erikuga end hommikul varakult püsti ja sättisime kell 7:11 väljuvale Tallinna rongile. (Rongis istudes tekkis mul ainulaadne võimalus ajakirja lugeda, sedapuhku siis MOODi)
Kõigepealt ammutasime Hesburgerist kõhutäidet ja energialisa, et eesootavaks suureks shoppamiseks võimalikult palju jaksu jätkuks.
Kuna Stockmann on pealinnas mu lemmikpood, suundusimegi esimesena sinna ja põhiosa oma saagist saingi just Stockist, nagu ka eeldada võis.

Maja tarvis sai soetatud näiteks (salati)roheline salatikomplekt ja üks äge karp ehete või muude vidinate tarvis (kuna müüja pakkis selle nii hoolikalt sisse, ei viitsi ma paberit maha kiskuda ja pilti teha).
Iseenda jaoks leidsin eeskätt talvesaapad ja -mütsi, mille pärast tegelikult vist see tripp üldse ette võetud saigi. Müts - Guess by Marciano - et sobiks kokku olemasoleva jope ja salliga. Saapad - Pertti Palmroth - nii kõrge alghinnaga saapaid mul tõenäoliselt varem olnud pole ja ega alghinnaga ma nende poole vaadanud ei olekski, kui aus olla. Seda enam olen äärmiselt rahul (talvesaabaste leidmine on minu jaoks alati täielik katsumus olnud, seega oli mul neid vaid kaks paari, nüüd siis kolm).
[ES TI: CI:] tumesinised teksalaadsed retuusid jäid samuti näppu ning üks nunnu pieces` peavõru ja Tommy Hilfigeri pesu ka ( ajakirja MOOD 2010. aasta horoskoobi sõnul on Kaksikute lemmikbränd just Tommy Hilfiger, seega on mõningane Hilfigeri-vajadus mulle sisse kodeeritud, haha).






Igatahes, enne rongile minekut külastasime veel korra Hessi ja hüppasime läbi ka Lindexist, kus oli megaodavat pesu ning ilusa vöö leidsin samuti (allahindlused on toredad).
Kolasime veidi vanalinnas ringi ja mu süda tahtis murduda, kui Balti jaama vastas maailma kõige armsamad pardikesed tee ääres värisesid ja nokkasid plagistasid. Õnneks hakkas keegi neid just söötma (mul oli nii kahju, et teravilju kaasas ei kanna).
Meie (Erik sai vaid ühe dressika..) shopingutripp oli aga sedapuhku otsakorral ja ees ootas Jõgeva ning minu onu sünnipäevapidu (avastasin jälle mingi hea joogi, haha).



10. jaanuar - vannitoa sneak peek

Käisime Erikuga jälle maja vaatamas ja plaane tegemas (viisin esimesed saapapaarid ka juba sinna). Oh, tegelikult juba varsti saame sisse kolida ja vannituba kerkib ka suhteliselt jõudsalt ning need roosad plaadid on endiselt mu lemmikud. Plaane on lihtsalt meeletutes kogustes, kuid vaba aega kahjuks sama palju ei ole, nii-et märksõnaks on "kannatlikkus". Siiski tundub ebareaalne, et üks mu suurimatest unistustest nii kiiresti täituma on hakanud ja mõne aja pärast olen (minu jaoks) tohutu suure maja perenaine ning algab uus etapp nii minu kui ka Eriku jaoks (ja kunagi varsti meie ühiste koduloomade, okei, algselt koera jaoks). Veidi ulmeline tõesti, kuid samas täitsa tõsi ja reaalne.