27.2.10

nv 20.-21.02 - 14


20. veebruar - Rakvere tripp

Juba hommikul varakult (vaatamata igasugustele tuisuhoiatustele) ajasime mu Saabile hääled sisse ja kimasime Rakvere poole. Kerge (kohati mitte väga kerge, haha) pinnatuisk möllas ning ühes mõnusalt jäises kurvis sai üpris ohtralt driftitud (kes ütles, et esiveolisega ei saa driftida, ah?). Selles suhtes on talvel palju põnevam autoroolis olla.
Igatahes käisime ainult Põhjakeskuses ja Bauhofis. Koju (eeskätt vannituppa) oli üht koma teist soetada vaja ning mina polnud loobunud mõttest endale kevadeks uued saapad leida. Hea uudis on see, et leidsingi, ja veel superägedad, sellised, nagu "vaimusilmas" enda jaoks ette nägin. Kõrged ja neetidega, nii-et olen väga rahul, jei. Veel leidsin ühe kihvti topi, vinge käevõru ja 12-eegused kõrvarõngad. Minu meelest on Põhjakeskus üks parimaid kaubanduskeskusi terves Eestis, for sure.
Käisime oma käimised ära ja kimasimegi Jõgevale tagasi, et kodus ka veel üht koma teist jõuaks teha (näiteks täidan ma oma värsket garderoobi asjadega).


21. veebruar - ...

Käisime mu vanavanematel külas - pardipraadi ja pannkooke söömas (mina, kes ma absoluutselt seeni ei söö, tõstsin mingil põhjusel endale ka seeni... ulme). Vanaemalt näppasin paar kokaraamatut ka, et igasuguseid uusi asju proovida (näiteks: šokolaadi-jogurti mousse, maasikaunistus, ahjus röstitud kartulid jne).
Erik läks Tartusse, et siis Harjumaale tööle sõita, nii-et enne tema lahkumist valmistasin veel vürtsikaid pihve ja kreeka salatit.
Ja siis õhtul, pärast trenni, käisin esimest korda meie uues peaaegu valmis vannitoas pesemas. Roosa on ikka nii nunnu siukse väikse ruumi puhul. Mulle meeldib. Ja kindlasti meeldib veel rohkem, kui 100% valmis saab.

24.2.10

Õnne, Eesti! - 19.02 - 13


19. veebruar - Vabariigi aastapäeva pidu

Loomulikult pidi just sellel päeval tuiskama hakkama, mil toimus Eesti Vabariigi 92. aastapäeva pidulik vastuvõtt kohalikus Kultuurikeskuses.
Üldse ma "naudin" päevas sada korda lumekuhja alla sattuva auto puhtaksrookimist ja megasuure lumekihi all olevaid tänavaid ning muidugi lund ennast, mis lendleb absoluutselt igale poole, kuhu vaja pole.
Mingi tädi käis mulle tööd ka pakkumas, aga kahe töökoha jaoks kohe kindlasti aega ei jätku ning seda ma talle ka ütlesin, aga ta lubas ikkagi mul veel mõelda lasta ja tagasi tulla jne. Mis seal siis ikka. Kontoris käib üldse vahel igasuguseid huvitavaid persoone, ja alati just siis, kui ma üksi olen... Samas nii ongi põnevam.

Kuna kohal käisid ka mööblimehed, jõudsin koju alles poole kuue paiku, mis tähendas, et sättimiseks jäi ainult max tund aega... Põhimõtteliselt jooksin ühelt korruselt teisele, käisin saunas ja panin end valmis ülehelikiirusel (riietuse mõtlesin õnneks eelnevalt töö juures valmis, haha).
Niisiis, sel korral käisin vastuvõtul koos oma papsiga, kuna Erik ei tahtnud minna (vähemalt viis ta meid kohale). Alustuseks kätlemine ja õnnitlemine Vabariigi 92. aastapäeva puhul ning seejärel juba kontsert-aktus koos linnapea ja linnavolikogu esimehe kõnedega, Jõgeva Kammerkooriga ning suhteliselt noortest kuttidest koosneva puhkpillikvintetiga Tallinnast. Kusjuures, nad mängisid väga hästi, ja kuigi ma natuke proovisin ära arvata, milliste pillidega oli tegemist, siis ega väga ei õnnestunud... Tegelikult oli täitsa tore üritus ja aeg liikus ka uskumatult kiiresti.
Õhtul kodus külmetasin niisama ja mõtlesin, et ei viitsi haigeks jääda. Of course ei jäänudki.

 kleit - Killah; jakk - Link; saapad - Rocawear; kott - Clinique.

nv 13.-14.02 + 15.02 - 12


13. veebruar - Tartu päev

Plaan nägi ette hommikul kiiret Tartu tiiru, aga tegelikkuses kulus taaskord peaaegu terve päeva "valge" osa.. Vannituppa saime segistikomplekti ning oma uhiuue garderoobi tarvis lambi, tillukese kingariiuli, leopardimustri imitatsiooniga kapikatted, vinge minimannekeeni (kaalun ka samas stiilis ehtehoidjate soetamist), punutud korvid nii vannitoa kui ka garderoobi jaoks ja kindlasti mingeid vajalikke vidinaid veelgi. Lühidalt öeldes läks käik asja ette. Kuigi...
Ma tahtsin väga endale kevadisi kingi või saapaid, aga lõpptulemusena jäid need saamata, kuna näiteks ühes poes ei saanud kaardimakset teha (ulme) ja sularaha ma ka välja võtta ei viitsinud. Teiste poodide saapad/kingad olid aga liiga igavad ja tavalised. Eks tuleb edasi otsida.. või siis viime Erikuga ellu plaani, mis näeb ette ühtede mu saabaste ära tuunimist. Siiski, Eesti kaubandus on masendav, haha. Ootan juba mõnda ägedat reisi.
No ja õhtul tulid mu mamps ja paps meile ning panimegi garderoobi tapeedi ära. Väga kihvt jäi ja ruum muutus võrreldes esialgse variandiga kohe tunduvalt avaramaks. Siiamaani on kõik "uudistajad" vaid vaimustust üles näidanud ja kiidusõnu jaganud, aga see on muidugi ka loogiline.


14. veebruar - Sõbrapäev

Sõbrapäeva alustuseks vaatasime LÕPUKS ära sellise õuduka nagu Orphan (ilmselgelt ebatavaline valik valentinipäevaks, aga mis teha..). Superluks film ja Isabelle Fuhrmani briljantne näitlejatöö. Orphan kajastub juba ka minu filmirubriigis.
Edasi kulges päev non-stop tegutsemise tähe all - mässasime Jänksiga, viimistlesime mu garderoobi, pesime pesu, koristasime, võtsime külalisi vastu jne jne... Muuseas valmistasin ma esimest korda elus makroone, ja tegemist on üllatavalt maitsvate küpsetistega.
Samuti saime Erikuga igasuguseid kingitusi, alustades voodipesust ning lõpetades veini, tee, roosikujuliste seepide ja maiustustega.
Õhtul kätšisime veidi ja seejärel läks Erik Tartusse tööasju ajama ning mina pärast trenni vanematele külla sõbrapäeva õhtusöögile ja sauna. Mul oli kõht niiiii tühi, et pitsa ja kook olid lausa superluks lahendus... šampus ka muidugi. Rääkisime Hebega põnevatel "toidu"teemadel ja äge õhtu oli.

15. veebruar - Null vaba hetke

Juba alates sellest, kui hommikul tööle jõudsin, läks selline tempo peale, et põhimõtteliselt hilisõhtuni ei saanud enam pidama. Isegi lõuna lükkus edasi ning õhtusöögi valmistamine jäi üldse ära. Õnneks tõi Erik mulle Tartust megahead mäki Caesari salatit, nii-et pärast seda, kui töö juures said koosolekud peetud ja Heli juures maniküüris käidud, sain oma salatisse sukelduda.
Peaaegu kaks tundi maniküüris tähendab muidugi ohtralt igasuguseid huvitavaid jututeemasid ja mõttearendusi ning kindlasti piisavalt nalja. Selleks mulle meeldibki maniküüris käia. Musta värvi küüned on üpris harjumatud muidugi, aga samas päris kihvtid ja silmatorkavad (mitte, et ma muidu ei saaks nende kohta pidevalt komplimente..). Ahjaa, õhtuks jagus meil koju veel päris korralikku äktsionit, aga keegi polegi öelnud, et elu ei võiks veelgi põnevam olla, kui ta juba on.
 17.02 outfit: kampsik - second hand;
vest - Pepe Jeans London; seelik - Reflex.

19.2.10

Vampire Diaries

 
The Vampire Diaries on ameeriklaste loominguna valminud fantaasiat, õudust ja üleloomulikke võimeid sisaldav telesari, mille autoriks Kevin Williamson. VD põhineb samanimelisel L.J. Smithi raamatusarjal.
Sari jutustab neiust nimega Elena Gilbert (Nina Dobrev), kes armub vampiiridest vendadesse Stefan (Paul Wesley) ja Damon Salvatore`i (Ian Somerhalder). Samuti kajastatakse Elena sõpruskonna ja ka teiste Virginias asuvas väljamõeldud linnakeses Mystic Fallsis elavate kodanike tegemisi.
VD on segu teismeliste draamast ja üleloomulikkusest. Sari esilinastus 10. septembril 2009 The CW Television Network kanalil ja on kujunenud selle edukaimaks seriaaliks. 21. oktoobril 2009 sai VD endale täispika 22-episoodilise esimese hooaja.

VD näol on tegemist minu uue lemmiksarjaga, sest see on tõesti uskumatult paeluv ja samas mitte üleliia dramaatiline, nagu paljud teised sarnased sarjad olema kipuvad. Varem ma mingite sarjade ajal ehmatusest võpatanud ei ole ja sama positiivseid emotsioone pole samuti ühegi teise seriaali puhul tekkinud. No ja muidugi Paul Wesley ja Ian Somerhalderi mängitud Stefan ja Damon Salvatore on väärt vaatamist. Damonil on lihtsalt nii äge "must" huumorimeel, ja üldse, tõsiselt hästi on mõlema venna karakterid välja mängitud. Nina Dobrevi veidi tagasihoidlik Elena justkui tasakaalustab sarja.
Käesoleval aastal võitis Vampire Diaries parima uue TV-draama auhinna People´s Choice Awardsil. Sarja näidatakse näiteks Austraalias, Brasiilias, Kanadas, Saksamaal, Norras, Portugalis, Türgis, Suurbritannias ja terves rivis muudes riikides, mida peaks olema 30 ringis.

Paul Wesley (sündinud 23.07.1982 Paul Thomas Wasilewski) on kaasa teinud näiteks sellistes sarjades ja filmides nagu 24, Army Wives, Everwood, Minority Report...
Ian Somerhalder (sündinud 08.12.1978 Ian Joseph Somerhalder) on osalenud järgmistes sarjades ja filmides: Lost, Pulse, Smallville, CSI: Crime Scene Investigation...
Nina Dobrevi (sündinud 09.01.1989 Nina Constantinova Dobreva) eelnevad rollid: Degrassi: The Next Generation, Chloe (seda pean KINDLASTI nägema, kaasa teevad veel Julianne Moore, Liam Neeson, Amanda Seyfried, Max Thieriot).

Põhiliselt ninadobrev.org abiga otsisin välja mulle enim meeldivad pildid Ninast, Ianist ja Paulist... suures osas siiski Ninast, kuna naiste puhul on alati hea ilusaid riideid vaadata ja Nina on ilmselgelt päris stiilne tüdruk (väikseks apsakaks pean seda rohelist hiigelsuurt mütsi). Üldmulje on viispluss, nii stuudios tehtud, avalike ürituste kui ka lihtsalt nii-öelda ootamatutel paparazzi fotodel.

07.06.2009 - iga-aastane Young Hollywood Awards, vasakult: Nina, Candice Accola ja Kayla Ewell (Candice´i clutch pole minu meelest just parim aksessuaar...).

31.10.2009 - Heidi Klumi korraldatud järjekorras kümnes Halloweeni pidu. Superäge purpurne outfit ja sellist jakki sooviks endalegi (kuigi sarnane beež mul juba on).

31.12.2009 - Miami South Beach, Nina vabal ajal.

16.01.2010 - Nina 21. sünnipäevapidu Studio 54-s, French Connectioni kleit.

13.02.2010 - Vampire Diaries´i Hot Topic tuur ja see natuke õudne mütsike...

fotosessioon ajakirjale Self Magazine - hästi kihvt komplekt, mille nimel tasub kevadet/suve oodata. Pintsak, skinnyd ja rihmikud aksessuaaridega (käevõrud... aga siin ka koer!!) on alati viispluss.

pildistamine ajakirja NYLON tarvis - need komplektid omastaksin sekundi pealt! Fantast.

Versace Spring 2010 RTW Colorful Printed Dress.

17.2.10

Orphan (2009)

There´s something wrong with Esther.
Orphan on 2009. aastanumbrit kandev ameeriklaste õudukas, mille lavastajaks Jaume Collet-Serra (House of Wax, 2005; Goal II: Living the Dream, 2008). Peaosades saab näha selliseid tuntud nimesid nagu Oscari kandidaat Vera Farmiga (Up In The Air, Breaking and Entering), Kuldgloobuse kandidaat Peter Sarsgaard (The Mysteries of Pittsburgh, Jarhead), uustulnuk Isabelle Fuhrman (Hounddog) ja kuulus lapsnäitleja Jimmy Bennett (The Amityville Horror). Orphani võtted toimusid Kanadas: Toronto, Port Hope´i ja Montreali linnades. Film keskendub abielupaarile, kes pärast oma veel sündimata lapse surma adopteerib salapärase 9-aastase tüdruku.

Veel sündimata lapse traagiline kaotus on Kate´i (Farmiga) ja Johni (Sarsgaard) kõvasti masendanud, mõjudes ka nende abielule ja Kate´i haprale hingeelule. Naine vaevleb õudusunenägude ja minevikudeemonite käes ning olukorra parandamiseks otsustab paar adopteerida uue lapse.
Kohalikus orbudekodus tunneb nii John kui ka Kate seletamatut tõmmet noore tüdruku Estheri (Fuhrman) suhtes. Kuid peaaegu kohe, kui perekond tervitab Estherit oma kodus, hakkavad juhtuma asjad, mis panevad Kate´i mõtlema, et Estheriga on midagi korrast ära - pealtnäha ingellik väike tüdruk ei ole see, kes ta tundub olevat. Oma pere pärast muretsedes proovib Kate Johni ja teisi Estherit läbi nägema panna, kuid naise hoiatused hajuvad justkui tuules, kuni võib olla juba liiga hilja... kõigi jaoks.


Muide, Estheri tume minevik sisaldab Ida-Euroopat ja isegi meie väikest Eestimaad, sest just siit on see neiu väidetavalt pärit, kuigi alguses pakuti siiski Venemaad. Igatahes saab filmis kuulda ka meie emakeelt!! Ausõna, hea ja uhke tunne oli kohe.
Kindlasti tahan natuke rääkida ka Maxine "Max" Colemani rollis olnud Aryana Engineerist (sündinud 06.03.2001), kes on kuulmispuudega nii reaalses elus kui ka Orphanis Maxi osatäitjana. Tüdruku avastas agendist naaber, kes nägi teda oma kurdi emaga viipekeeles suhtlemas. Uskumatult asjalik ja tubli tüdruk ning Maxi rollis samuti niivõrd armas ja siiras.


Orphan on minu jaoks üpris briljantne teos ning kandideerib kindlasti siiamaani nähtud parimate õudukate hulka (ilmselgelt vähemalt esikolmikusse). Tegemist lihtsalt PEAB olema hea asjaga, kui juba minul kahe tunni jooksul igav ei hakanud. See film lihtsalt on igast küljest lähenedes superluks! 10/10

16.2.10

06.02 - 11

 6. veebruar - Üllatus-üllatus... Tartu!!

Nagu viimasel ajal kombeks on saanud, kimasin hommikul üpriski varakult Tartusse, et mõningaid asju soetada. Lõpuks leidsingi esikusse jalanõude riiuli koos riidenagiga ja siis sain veel Bomanni aurustaja (3 küpsetustasandit, riisi aurutamisnõu jne). Peale eelneva ostsin lõpuks ära vahvliküpsetaja, nii-et jee, nüüd saan jälle vahvleid kokata. Üldse sai köök kohe olulist täiendust.
Põhimõtteliselt oligi vaid köök see, mis sai värsket varandust juurde.. Minul endal oli igal pool selline tunne, et poodidesse on alles jäänud vaid mingid mõttetud kaltsud ja kotad. Rahakotile selline variant muidugi sobib ja on igati soodne. Ahjaa, Erikule leidsin midagi sõbrapäevakingiks... ja ei ole siiamaani seda talle andnud, haha.
Lõpuks olin sellest ringikolamisest muidugi nii rampväsinud, et hilisõhtune saun, tume šokolaadiõlle, vastlakukkel, pomelo ja muud delikatessid koos Vampire Diaries´iga panid tegusale päevale õige punkti (peale kõige muu jõudsin ka pesu ära pesta, Jänksiga tegeleda, koristada jne). Kes teeb, see jõuab (ilmselgelt). Muide, Jänks on täielik lebovend: pidevalt viskab end külili, selili jne ning mõnuleb igat pidi ja tal on äge pisike keel.