27.4.10

16.-17.04 - 28

16. aprill - Kella poole kaheksaks õhtul olime oodatud Põltsamaale, et ära tuua meie uus pereliige - pisi-Elvis. Ta on maailmanunnu väike tegelane, kes saab 8. mail kahe kuuseks. Elvisel on kaks venda ja õde, aga ta ise on pesakonnas kõige suurem kutsa ning sündinud on ta naistepäeva varahommikul. Tema huumorisoon on samuti märgatav.
Kokkuvõttes on meid nüüd viis - mina, Erik, Elvis, Jänks ja Birdie.


17. aprill - Võtsime mu Saabi ja kimasime koos vanavanemate ning pisi-Elvisega Rakveresse. Meil oli vaja kraami soetada vaid Elvise jaoks: toidu- ja jooginõu, krõbinad, mänguasjad, jalutusrihmad tulevikuks jne... okei, veidi muud söögikraami samuti.
Elvise panime korvi ja tema magas rahulikult autos, kuni talle vidinaid shoppasime.
Pärast lasime tal õues joosta ja hullata. Tüüp läks nii äksi täis, et hüppas igalpool ringi, tormas ja keerutas, möllas ja rõõmustas.
Vanavanemad on muidugi vaimustuses ja ütlevad, et Elvis on nende lapselapselaps, haha. Onu pere käis teda samuti vaatamas ja Martti ka. Just siis tegi Elvis oma mängimisrekordi, rahmeldades ringi pea tund aega. Nüüd juba haukus ja urises ka. Igati vinge vend ilmselgelt!

26.4.10

14.-15.04 - 27

14. aprill - Umbes-täpselt kell seitse alustasin marsruudiga Jõgeva-Põltsamaa-Imavere-Kabala-Särevere-Pärnu (mõne paiga niikuinii unustasin..), et kella kümneks Pärnumaa Kutsehariduskeskuses olla. Nagu arvata võib, käisin uusi teadmisi omandamas (2D Arvutijoonestamine CAD-programmis edasijõudnule ehk siis MicroStation V8i koolitus). Kuna ma sain ilmselgelt liiga vähe magada, ei olnud just väga kerge keskenduda ja vastu pidada, aga muidugi sain hakkama ning rohkem sellel praegu ei peatukski.

Kuskil kella viiest asusin teele oma hotelli poole. Tegemist oli Aisa hotelliga ning Pärnu lugematute ühesuunaliste tänavate tõttu ei olnud sinna jõudmine üldse mitte lihtne. Siiski oli hotellituba mõnus ja ruumikas (tavaliselt ei ole tubades nii palju ruumi), rõduga ning telekaga, milles ohtralt vaadatavaid kanaleid (meil kodus otsustas Viasat, et kustutab mälust kõik kanalid... asjalik).
Vaatasingi siis toa üle, olles eelnevalt auto ära parkinud, ja end ületades otsustasin jalgsi linna trippida. Jalutuskäik oli kiire ja ilm nii mõnus, et ma täitsa nautisin kõndimist. Meenusid juba tuttavad kohad, millest Marianniga kunagi mööda olime jalutanud... nostalgia missugune (ainult et tookord võtsime kaardi vale pidi ette, haha).

Igatahes shoppasin natuke New Yorkeris, tulemuseks meeste T-särk (siiski mulle endale), saapad ja vöö, loogiliselt võttes kõik allahinnatud, aga ägedad. Kaks nunnut kommikarpi ostsin ka, et saaks näiteks kellelegi kinkida (need on tõesti armsad ja pisikesed). Siis oligi mu viitsimine kadunud ja hakkasin supelranna poole kõmpima, et Pärnu lahte imetleda.
Ausõna, mul kukkus suu lahti, kui nägin, et selles nii-öelda rannarajoonis on peaaegu iga teine maja müüki pandud ja ka rannale lähemale jõudes ei olnud vaatepilt parem - tühjana seisvad ning täissoditud hooned... Veel paar aastat tagasi kees seal elu täiega! Puhas müstika... või peaks ütlema majandussurutis?

Vaatamata eelnevale oli "terviserajal" mõnus jalutada ning rannas oli samuti igati idülliline olla. Päikeseloojangul ei saakski seal ju kole olla ning kui ei teaks, et on alles aprill, siis võiks suvega segamini ajada küll.
Pärast neid pikki-pikki kilomeetreid olin ma rohkem kui väsinud, sõin ära oma rukkiburgeri ja nautisin suurt voodit ning teadmist, et ei pea sel päeval enam kuskile minema ega midagi tegema. Sellistel hetkedel mulle hotellid täitsa meeldivad!


15. aprill - Oli eriti mõnusalt pikk hommik, sest kooli pidin minema alles kella üheksaks. Seega lebo, telekas ja hommikusöök hotelli kohvikus.
Kutsehariduskeskusesse jõudsin üllatavalt kiiresti ning algaski koolituse teine päev, mis oli siiski veidi erksam kui eelmine. Mida rohkem und, seda teravam mõistus! Kuigi... päeva lõpuks olid kõigil juhtmed krussis ja ajud tossasid ning kella neljast saigi koolitolm jalge alt pühitud.
Käisin veel paaris poes, soetasin uue leivavormi ja otsustasin ära proovida Hessi küüslauguburgeri. Issver sussver, nutsin ja sõin, aga hakkama sain... Tõesti, selles ühes väikeses burgeris oli vist sada küüslauguküünt ja oi, kui vänge see oli!
Kõht täis, võtsingi kodutee ette, aga seekord Paikuse ja Tori kaudu, nii-et nägin jälle seda kena väikest kohakest, kust Tori hobused pärit on.
Kodus selgus külmkappi vaadates, et vanaema on seda vahepeal ohtralt täitnud ning väga pika aja toiduvarud sinna ladunud. Üpris tsill värk igatahes.

18.4.10

nv 10.-11.04 - 26

10. aprill - Vaieldamatult 2010. aasta kõige ilusama nädalavahetuse laupäev. Päikese käes oli lihtsalt võrratult mõnus ja soe! Niisiis saingi juba üpris varakult koos vanavanematega Tartusse (läksime Tallinn-Tartu mnt kaudu ja tsekkisime ülimalt veerohket Emajõge ka).
Tartus saime Erikuga kokku ning kuna vanaisa bussiga võib edukalt kaupa vedada, soetasimegi maja tarvis terve hunniku superhea hinnaga laminaatparketti ja samuti sinakates toonides laematerjali kontori-trennitoale.
Seejärel kimasime ringi juba kahekesi, et tegeleda nii shoppamise ja einestamisega kui ka jälle Emajõe vaatlemise ning muidugi pildistamisega. Vaheldumisi kaklesime natuke ja siis jälle jalutasime sooja päikese käes üleujutava Emajõe kallastel. Ühesõnaga - mõnus!
Siiski on mul hea meel, et Jõgeval sellist veekogust kuskil ringi ei voola, kuigi vaadata on ju tõepoolest põnev.


Kui nüüd shoppamisest rääkida, siis sellega me väga ei tegelenudki (v.a. ehituspoodide läbikammimine), aga Kaubamaja ning Monton siiski tootsid üht koma teist. Näiteks oli mul kindel soov soetada paabulinnu sabasulgede mustriga retuusid, sest need lihtsalt on vinged! Ja ei saanud ostmata jätta ka poole odavamat lillat (piha)vööd, millesarnane minu garderoobist veel siiamaani puudus. Osturallist oli nii palju kasu, et sain oma lemmiku Clinique´i ripsmetuši koos tasuta meigieemaldaja ja niisutava geel-kreemiga. Igati kordaläinud pisike poodlemistripp.

Kui Jõgevale jõudsime, valmistasin juustuküpsiseid, mis olid parimad, mida kunagi saanud olen ja kohe kindlasti tuleb seda kokkamist korrata.
Õhtul tulid meile külla Mariann ja Kaarel. Tutvustasime neile oma kodu ja pärast jutustasime niisama ning libistasime õllet-veini. Marianni ei olnud ma jälle umbes miljon aastat näinud ning siis meenutasimegi natuke oma kunagisi värvikaid seiklusi ja olime niisama ägedad.
Kui teised ära läksid, hakkasime Erikuga ANTM-i vaatama ning rohkem ma edasi ei mäleta, sest uni võidutses ja niitis jalust.

päiksekad - Diesel; trenchcoat - ALMIA, second hand
retuusid - Friis & Company; saapad - Bronx.

11. aprill - Taas maailmamõnus päikeseline hommik, millele järgnes meeldivalt soe päev, täis igasuguseid asjatamisi.
Mina pesin ära oma nunnu Saabikese, koos Erikuga rehitsesime aia puhtaks. Küpsetasin valmis kaks magusat leiba (aprikoosid, martsipan, rosinad, šokolaad) ja plaaditäie tumeda šokolaadi glasuuriga võiküpsiseid. Samuti avasime 2010. aasta grillihooaja ning nautisime esimesi grillil valminud vorstikesi koos kartulitega. Igati mahe värk.


Peale kõige eelneva käisime minu vanematele ja vanavanematele leiba viimas, jalutasime natuke maal üleujutava Pedja jõe ääres ning Erik korjas mulle mõned sinililled.
Ilmselgelt mõjub kevad mulle justkui üks suur energiasüst! Selle tõestuseks ajasin Eriku ka liikvele ja me käisime koos jooksmas. Esimese korra puhul võtsime ette neli kilomeetrit, aga see oligi just paras pikkus, et end korralikult ära väsitada. Erik mainis vahepeal, et õhus on juba suvelõhn, ja tõesti, peaaegu täielikult kadunud lumi ning soe päike mõjuvadki just nõnda, et tekivad juba suvemõttedki. Mulle tundub lausa, et mida mõnusam ja soojem ilm, seda rohkem asjatoimetusi tehtud saab!

12.4.10

04.-06.04 - 25

4. aprill - See, et lumikellukesed end juba tükk aega nii lumevabadel kui ka endiselt lumega kaetud mururibadel ilmutavad, on ilmselt praeguseks igaühele teada. Meie aias on aga midagi hoopis vingemat! Nimelt magab majaseina ääres lillepeenras lehekuhja all õndsat talveund üks maailmanunnu siilikene. Tõeliselt armas temast just meie aed endale talvitumiseks välja valida. (ilmselgelt pidin tema selja ka pildile jäädvustama...)


5. aprill - Kui ma juba loomadest kirjutama hakkasin, siis ei saa ka Dariusest, maailma suurimast küülikust kirjutamata jätta. Täielik ulme minu jaoks...
Darius elab Suurbritannias ja kaalub 22 kg ning on 1,2 m pikk. Ta on 13 kuu vanune ja sööb päevas 12 porgandit, 6 õuna ning 2 kapsast ja lisaks veel küülikute segatoitu.
Ja ta ei ole siiski veel oma maksimumsuurust saavutanud! (omaniku, 59-aastase Annette Edwardsi kinnitusel kasvab küülik veel umbes kuus kuud)
Guinnessi rekordite raamat ei ole selle ülisuure küüliku rekordit veel kinnitanud, kuid teeb seda lähiajal.
Ulme ulme ulme...
 pluus - Monton; jakk - Link; seelik - second hand; kott - second hand.
6. aprill - Juba üsna tööpäeva lõpus sattusin juhuslikult ühe Kuldse Börsi kuulutuse peale... Ja keda muud seal ikka pakuti kui tillukesi kutsikaid.
Pidasin müüjaga väikese kirjavahetuse ning õhtul otsustasime Erikuga, et läheme kutsikaid Põltsamaale vaatama. Ma ei hakka üritamagi, sest seda lihtsalt ei ole võimalik kirjeldada, kui maailmanunnud nad on!
Kokkulepe jäi selline, et omanik helistab mulle, kui kutsikad juba ise sööma hakkavad. Ei tea, kas ma ootan juba hüpersuper väga või ei? Ilmselgelt jaa! Siiski ei hakka oma lootusi veel totaalselt üles kruvima, sest kutsu asub ju praegu alles Põltsamaal ja mitte meie juures. Oeh, kui tore väike tegelane ta ikka on! Ilmselgelt tuleb nüüd päevi lugema hakata (okei, tunde, minuteid ja sekundeid, haha).

7.4.10

29.03-03.04 - 24

29. märts - Taaskord on põhjust ilusaid ilmu taga nutta. Nimelt tõi peretuttav jälle "uut" kaupa ja mina sain peale Miss Selfridge´i teksaseeliku ning Jane Normani kleidi kaks õhukest salli ja samapalju pearätikuid (või kuidas iganes neid nimetama peaks).



Vaatasin siis ühtlasi ka Miss Selfridge´i ja Jane Normani kodulehekülgi ning on täiesti masendav, et Eestist selliseid asju ei leia. Ja mitte ainult! Nendel piltidel on veel allahinnatud asjad, millel ulmeliselt madalad hinnad. Kui Londonisse satuks, ostaksin kohe kindlasti kõik piltidel olevad asjad, ning arvata võib, et palju muudki.
Eestis on praegu miljon sellist poodi, mis tuleks siit minema pühkida ja ASJALIKUD poed asemele tekitada. Iseasi, kas see üldse kunagi nii läheb...

31. märts - Minu küüned said kõige nunnuma neoonroosa lakikihi osaliseks... okei, sinine on samuti teemas veidi ja päikesevalguses näevad need veel eriti vinged välja!



2. aprill - Alustasime Erikuga trenni- ja kontoriruumi ettevalmistamist ehk siis hakkasime vanu tapeedikihte (neid on umbes miljon) maha kiskuma. Sellesse tuppa tuleb minu trenažöör, lauaarvuti, purskkaev, meie väikesed koduloomad ja muud asjad, mis mul kohe meelde ei tule (no näiteks vanad ajakirjad sellest perioodist, mil kolm aastat Tartus elasin ja samuti õppematerjalid ülikoolist). Remondi alguses näeb tuba välja just selline, nagu siin näha saab.


3. aprill - Selleks, et lae- ja põrandamaterjalidega tutvust teha, tegime kiire Tartu tiiru. Leidsimegi nii sobiva laminaadi kui ka laematerjali ning millalgi tuleb nendele siis järele minna ja ära osta (enne saab veel seintega tegeleda, sest tapeet on mul juba ammu ostetud).
Loomulikult kolasime muudes poodides ka, kuid minu õnneks (või siis kahjuks) on kaubavalik endiselt kehv ja üksluine, seega rahakotisõbralik, haha.
Tegelikult leidsin ühe kena kleidiga ehetemannekeeni, mis on just selline, nagu ma tahtnud olen alates ammusest ajast. Shoppasime veel mõned vajalikud asjad, tegime drive ini ja juba saigi koju tagasi tulla, et uus (sedapuhku magus) leib valmis küpsetada.

 müts - O`Neill; jakk - Monton; topp - Dorothy Perkins
leggings - Seppälä; saapad - New Yorker + oma tuuning; 
mantel - Klementi.