31.5.10

16.-17.05 - 35

16. mai - Gregoriuse kalendri 136. (liigaastal 137.) päev
Suurte lootustega sättisin end ja Elvist maja ette muruplatsile päevitama (s.t. Elvis puu alla redutama), kusjuures, ärkasin rekordiliselt hilja ehk alles kella poole kümnest.. Aga loomulikult pidi mõne aja möödudes paduvihm saabuma ning kogu ülejäänud päeva kenasti ära sisustama. Täielik ebaõnn, nii-et asusin hoopis koristama ja kokkama (mingisugune improvisatsiooni käigus valminud soolane pirukas + rabarberi-hapukoore koogikene).


Lõpuks sain vaadatud ka ANTM-i uusima, 14. hooaja finaalosa, ning ongi järjekordne ameerika supermodell sündinud. Selleks neiuks on eestipärase eesnimega Krista White ning veebilehel www.tyra.com on olemas väike intervjuu temaga.
  • Mis tunne sul oli, kui nägid suurel ekraanil oma pilti ja taipasid, et oled võitnud? Krista: Tundsin end kui unenäos ning pidin ainiti oma pilti vaatama. Arvasin, et Tyra ütles Raina nime. Ma olin hullumas! Tunded olid ülevoolavad ja ma värisesin. Tundsin, et lõpuks on minu unistus täitunud! Telekast finaalosa vaadates hakkasin nutma, sest teadsin, kui kõvasti olin pingutanud sinnani jõudmiseks. See on uskumatu, kuigi pole siiamaani mulle päriselt kohale jõudnud. Olen endiselt selline nagu alati, kuid samas igati valmis töötama kõvasti ja tegema kõik, et tipus püsida!
  • Kas sa arvasid, et võidad? Krista: Üldse mitte! Ma võiksin öelda põhjuse, miks iga teine tüdruk võinuks võita, kuid mitte enda kohta. Olen väga enesekindel, kuid nägin siis Rainat ja olin veendunud, et ta pääseb tippu. Tean, et Tyrale meeldib eriline välimus - uus, värske ja erinev - just seda nägin Rainas. Temaga võisteldes tundsin, et mul on 50/50 võimalus.
  • Kas sa mõtlesid kunagi, et sind saadetakse koju? Krista: Igal väljapraakimisel mõtlesin, et võin koju minna. Ennast pärast telekast vaadates mõtlesin, et nägin välja, justkui saaksin kohe südameataki! Ma olin alati nii närvis.

Krista White (sündinud 19. detsember 1984) on nüüd Wilhelmina Modelsi hingekirjas, omab 100 000 $ lepingut Covergirliga ja on ka Seventeen Magazine´i kaanetüdruk. Mulle tundus, et Krista oli oma võidus üpris kindel ning kui nad Rainaga finaalis võistlesid, ei kahelnud ma samuti Krista saamises uueks supermodelliks.

17. mai - Maniküüripäev
Tegelikult siiski tavaline täispikk töörohke päev, aga lihtsalt õhtupoolik möödus maniküüri tähe all (ilmselgelt on neoonroosad küüned mulle sümpaatsed).

27.5.10

15.05 - 34

15. mai - Poolsaarte tripp vol. 3
Kaks ei jää kolmandata, nii-et siit tulebki järjekordse poolsaarte tripi lookene...
Kuna ma olin niikuinii üksinda ja vanavanemad plaanisid mere äärde minna, siis ei pidanud just eriti pikalt kaalutlema, kas minna kaasa või mitte? Pealegi oli vanaisa Mercedeses piisavalt ruumi ka Elvisele.
Niisiis, sõit algaski, ja olles Rakverest läbi hüpanud, kulgesime edasi juba Karepa suunas. See on muide küla Lääne-Virumaal Vihula vallas, Selja jõe suudmes ning piirneb läänes Rutja külaga, mille me samuti läbisime (nüüd siis sain teada, et külast lääne pool asub Rutja lennuväli... nojah, parem hilja kui mitte kunagi). Edasi Eisma küla ning merepeatus sai samuti tehtud (ja meri "lõhnas" korralikult). Minust tehtud piltide autor on muide vanaisa, kes kasutas ilmselt esimest korda elus peegelkaamerat.


Niisiis, järgmiseks vana tuttav Vainupea küla ning neem. Vainupeal asub kirik, jahisadam ja pansionaat ning sealse väga kauni muuli peal ma veel jalutanud ei olnudki. Mulle meenus sellega seoses millegipärast üks sadam Helsingis... ja sinna tahakski tagasi kunagi... Ah jaa, ei saa ju mainimata jätta, et kohtusin oma elus esimest korda metsikus looduses ussiga... päris maduussiga, ja nagu ma alles hiljem teada sain, siis ühtlasi juba mürgimaoga, ühesõnaga rästikuga. Kuna ma arvasin oma tarkuses, et tegemist on vaskussi või nastikuga (haha), siis ronisin talle üpris lähedale (ahvatlev pildistamisobjekt ju!). Ja ega ta ei tundunudki üldse agressiivne. Vanaisal oli muidugi vaja teda "taltsutama" hakata ja ära ajada... see oli koomiline vaatepilt.


Edasi tulid Altja ja Vergi, millest viimane on samuti juba tuttav koht. Aga õigus, vahepeal oli veel Vihula, täpsemalt Vihula mõis (kunagine rüütlimõis), kus 2009. aasta oktoobris avas ajaloolises mõisa tõllakuuris uksed Vihula Mõisa öko-SPA. Sellega seoses ongi mul tõsine plaan sinna puhkama minna (iseasi, millal ja kuidas see õnnestub...).
Kui nüüd Vergi juurde tagasi tulla, siis seal sadamas toimus Vihula valla Merelaat (15.-16. mail). Osalema ja kauplema olid oodatud kõik kohalikud ja ka kaugemad ettevõtted, talunikud ja eraisikud. Kaubeldi kõigega, alates talusaadustest ja tööstuskaupadest kuni vanavarani. Igati sümpaatne üritus ning kindlasti pean mainima mingisuguseid hiigelmulle, mille sees tsillida sai. Ägedad! 
Tühjade kätega ma sealt samuti ära ei tulnud, vaid vanaisa kinkis mulle tammepuust käevõru ning Liisel Leppiku käsitööna valminud ilusad kõrvarõngad soetasin omale ka. 
Elvis oli Vainupeal trippimisest nii väsinud, et magas ülejäänud kohad lihtsalt rahuliku südamega maha.


Viimaseks sihtpunktiks oligi vist minu suur armastus Käsmu, kus puhus sel korral ulmeliselt külm tuul. Et ajalooliselt ehitasid oma elamised sinna ja laiendasid küla peamiselt laevade kaptenid, laevaomanikud, siis kutsuti Käsmut kaptenite külaks. Käsmu on rändrahnurikkam koht Euroopas ning seal elab 100 perekonda, kellest kasvanud 62 kaptenit - maailmarekord! Mohni (Ekholm) asub Käsmust 10 km kaugusel ja on üks Eesti ilusamaid saari. 1891 ehitas karskusselts Käsmu tuletorni. Raha korjati trahvidena purjus kaptenitelt ja tüürimeestelt.


Suuremaid peatusi enam ei tulnudki ning uueks sihtkohaks sai Jõgeva. Päike kõrvetas ikka viisakalt ja ma lihtsalt pidin kogu õhtupooliku õues veetma ning muruniitmine oli just see tegevus, mis ees ootas. Ma mäletan hästi, et kunagi tundus selle muru niitmine lõputu aktsioonina ja oli alati kohutavalt väsitav. Nüüd oli kõik risti vastupidi: niitsin kõik ära nagu muuseas ja leidsin muru seest ühe pisikese linnumuna, mis päevade möödudes sealt kuhugi haihtus... Rohkem midagi märkimisväärset vist ei juhtunud ka.

päiksekad - Haga Eyewear; topp - The Eckõ Red Co.; teksad - Tommy Hilfiger Denim, second hand; vöö - Monton; rihmikud - Tamaris.

23.5.10

10.-14.05 - 33 - I need to see a picture of you.

10.05: pluus - Vero Moda; seelik - Hena Oy, second hand
kingad - Vagabond.
11.05: päiksekad - Haga Eyewear; topp - MNG Casual Sportswear; jakike (poolvarrukas) - River Island, second hand; seelik - Frankenwälder, second hand; saapad - Bullboxer; kott - Guess; jakk (pikk varrukas) - Only.
12.05: kampsun (poolvarrukas) - second hand; pluus, püksid - Monton.
13.05: topp - i say; seelik - second hand; kingad - Vagabond.

22.5.10

03.-09.05 - 32

3.-7. mai. Tagasi tööpostil ning ilmselgelt oli see üks kõige kiiremini möödunud töönädal, sest kui ikka terve nädala jagu eemal olla, jätkub pärast tegevust absoluutselt igaks ajahetkeks.

Mõni pärl reedesest tööpäevast:
* K: "Kas see on sul uus kampsun?"
U: "Ei, ma pesin seda Perwolliga!"
* K: "Teie telefon?" (lepingu täitmisel andmete küsimine; mõeldakse loomulikult telefoninumbrit)
Klient: "Nokia!"
Haha, ulme! Vähemalt ei hakka igav.

Kuna laupäev (8. mai) kujunes totaalseks tööpäevaks (mina, Erik ja Martti tegime maal suure hooga puid + kodused asjaajamised ning koristamised... õigus, väike grillimine samuti), siis pühapäev (9. mai) lihtsalt pidi veidi "mängulisem" olema. Niisiis, kõigepealt toimetasin kohale emadepäevakingitused oma emale ja vanaemale ning seejärel kimasin Tartusse.
Pärast Taskut, Kaubamaja ja drive in´i olid asjad aetud ning vajalik kraam soetatud (lisaks haarasin New Yorkerist ühed lillelised Fishbone´i retukad). Salvesti juures burksipeatust tehes mõtlesin, et võtan aega, kui kiiresti üks meessoost, pillikotti kandev hääletaja auto peale saab. Kurb, aga tõsi, kuid selle aja jooksul, mil mina oma burgerit hävitasin, keegi teda peale ei võtnud. Lõpuks hakkas mees suitsetama ning jagas oma sigaretti ühe möödakõndinud veidi asotsiaalse välimusega tegelasega, haha. Suitsuhaisust inimest ei võtaks ma ka auto peale...


Enne Tartusse minekut vaatasin koos emaga tegelikult läbi mõned second hand kraamiga kotid ja ma olin taaskord edukas. Üpris mõnusad leiud said suveks tehtud. Mõni neist vajab küll väikest putitamist, aga see pole üldse probleemiks. Minu üheks suureks lemmikuks on need supervärvikad seelikpüksid, samuti valge Lindexi vest.
Kui nüüd veidi ka kokandusest rääkida, siis Erik tegi valmis pizza (suitsuvorst, kollane paprika, seened, tomat, mozzarella juust) ning mina ehitasin sidrunikeeksi oma aia rabarberite ja tumeda šokolaadiga ning sidrunimaitselise glasuuriga. Väga maitsev õhtupoolik!


roosa särk Tetrex Crepe; valge vest Lindex; kirju pluus; roosa pluus Only; seelikpüksid; jakk Merlyn; seelik Pigalle - kõik second hand.

17.5.10

29.04-02.05 - 31

29. aprill - Täielik vedamine, et eelmisel päeval tripitud saime, sest see oli totaalne vihmapäev. Masendav ilm..
Et päike tagasi kutsuda, soetasin endale ühe paari leopardimustriga päikeseprille. Igati ilus ja soodne leid (Jõgeva kohta, haha). Oma väikese kõrvaltööga teenisin põhimõtteliselt kohe kulutatud raha tagasi ka.
Kokkamisega tegelesin samuti, tulemuseks ülepanni hakklihapirukas, tõeliselt maitsev küpsetis, eriti koos värske salatiga (hiina kapsas, kreeka pähklid, kurk, rosinad, seesamiseemned, tomat + maitsestamise kraam) süües. Võin julgelt soovitada.


30. aprill - Mingil hetkel pakkisime oma asjad kokku, võtsime Elvise ja hakkasime Tartu poole sõitma. Päris äge oli kahe autoga üksteise järel kulgeda peaaegu Tartuni välja... lõpuni siiski Eriku autoga.. See selleks, läksime Eriku vanemate maja juurde ja tsillisime seni Elvisega õues, kuni teised ka kohale jõudsid. Niisiis oli point selles, et toimus väike grilliõhtu volbriöö tähistamiseks ning muidugi ei olnud teised veel Elvist näinud. Aga kellele ta ei meeldiks, eksole, nii-et sõbrunemine toimus kiiresti. Kusjuures, Elvis pidas end eriti viisakalt üleval ja oli terve seal oldud aja äärmiselt tubli koer.

Jõime õlli, grillisime ja tsillisime niisama. Volbrituli tehti sedapuhku kaminasse, kuna naabritel olid juba niigi võimsad lõkked, mida vaadata sai (ja ma avastasin enda jaoks põneva mooduse lõkete/tulede pildistamiseks..).
Pidu läbi, vaatasime ANTM-i järjekordset osa ja kolisime ära unemaailma.

päiksekad - Haga Eyewear; T-särk, vöö - New Yorker;
püksid - Falmer, second hand; jakk - Lindon, second hand;
saapad - Bullboxer.

1.mai - Pärast mõningaid hommikusi sättimisi ja söömisi ning kiiret Lõunakeskuse külastamist oligi juba võimalik Jõgevale tagasi kimada.

Lõunakas oli minu sooviks leida Australian Goldi näokaitsepulk, mille otsimist alustasin juba Pärnus olles, kuid tulemusteta. Ja pulka ei vaja ma mitte näo jaoks, vaid hoopis tätoveeringute kaitseks, nii-et nüüd on see mul lõpuks olemas ning ootab kasutamist.

Kui nüüd jälle koduteemadel rääkida, siis valmistasin Mississipi šokolaadipirukat ning vot see tuli küll väga nom nom, nii-et kaalun tolle kokkamist ka oma tuleval sünnipäeval külalistele pakkumiseks. Ja kui veel värskeid maasikaid sinna vahukoore sisse laduda... hõrgutav..

Õigus, sain kolm "uut" kleiti ja seeliku, seega suvi võib tulla küll. Ma ei jõua ära oodata, millal juba rannas tsillida saaks, ujuda ja päevitada ning külma õllet limpsida... paradiis...


2. mai - Polegi muud öelda, kui et täielik tööpäev. Hommikul kümnest õhtul viieni tegime maal omale talvepuid. Mina ja vanaema ladusime riitasid püsti ning vahelduseks lõhkusin puid ka (üks mõnus tegevus, kuhu oma energiat suunata). Teised saagisid metsas puid juurde.

Elvis sõbrunes maakoerte Bella ja Lauraga ning sai endale kaitseks külma eest sooja kampsuni, haha, ta nägi nii naljakas välja sellega.
Igatahes olime me kõik õhtuks maailmaväsinud, aga leiba küpsetasin ma muidugi ikka ja need said ekstra maitsvad sel korral. Mu kokandusalastel saavutustel ongi juba oma austajaskond tekkinud, nii-et tasub tegutseda küll.
Ja sellega oli ka minu 2010. aasta esimene puhkus läbi, mis tähendab, et tuleb kuni järgmiseni jälle kõvasti tööd rabada, aga see ei ole üldse mitte halb, pigem mõnus.