28.7.10

09.07 - 46

9. juuli - Üks nõmedamaid hommikuid üldse, sest paduvihm oli võimatult vali ja pikne kärgatas veel võimsamalt.
Vaatamata vastikule ilmale võtsin ette tripi Peipsi äärde Heigole külla. Kõigepealt käisime (vist) rannas päevitamas ja ujumas (ilmselgelt pidi ühel ja samal ajal päike sirama ning vihmapiisakesi kukkuma). Vähemalt sain kalendrisse risti kirja, sest Peipsis on nüüd ka ujumas käidud käesoleval suvel, kuigi päevitada tahtnuks muidugi rohkem..

Vahepeal olime jälle natuke Heigo juures, kus tema rääkis mobiiliga ja mina tema emaga, nii-et kõik ikka tasakaalus oleks, haha. Sõime veidi ja ilmselt väsitasime ka Kribu (Heigo õe taksikene), sest ta lihtsalt on maailmaäge tegelane, kelle poole tõmbab nagu magnetiga. Ma naljatasingi, et pistan koera endale koju minnes tasku ja viin ta Elvisele seltsiks.
Igatahes suundusime millalgi Alatskivile rulluisutama ja seda ma ei olnudki käesoleval aastal veel teha jõudnud, nii-et väga viis oli. Vahepeal käisime veel mu vanaema õhtuseks sünnaks ühes Kallaste poekeses kingitust ostmas ja kusjuures leidsingi sobiva põneva vaasikese, millele lisandus hiljem roosa roosbegoonia.

Lõpetuseks (pärast jäätist ja ühe politseiniku "asjaliku" tegevuse jälgimist) käisime Kalevipoja sängis kiirel pildiringil. Vot seal oli tunda tappev kuumus, justkui õhk seisaks ühe koha peal paigal (õudukas).
Kunagi varsti hakkasingi Jõgeva poole vurama (enne veel loopisin Kribule natuke ühte puupilbast, et tal ka igav poleks).

topp - Dolce & Gabbana, Kreeta saarelt; püksid - Nike; kingad - second hand; päiksekad - Dolce & Gabbana.


Õhtul toimus maal vanaema b´day party, kuhu ka meie koos Elvisega läksime. Rahvast oli vist 14 ringis ja nagu ma hiljem kuulsin, siis viin kammis korralikult, haha. Meie pidime suhteliselt varakult Jõgevale tagasi tulema, kuna ees ootas kella neljane äratus, et Tallinnasse kulgema hakata (ilmselgelt ei saanud ma kuuma tõttu und ja magasin vaid kolm närust tundi...).

26.7.10

06.-07.07 - 45

6. juuli - Kunagi käisin jälle autoteeninduses, et välja valida uus sumpa-lahendus, sest eelmisel päeval valitu ei olnud siiski parim variant. Järjekordselt sai asi tellimusse antud ning eks näis, mis edasi saab..

Lõunapaiku sain Hebega kokku ja koos läksime linna sekkarituurile. Tappev kuumus + intensiivne shoppamine = väga suur väsimus! See polnud aga üldse oluline, sest sain teada kahe uue poe olemasolust ja saak oli samuti väga hea, lühidalt - produktiivne käik!

Nüüd aga saagist: Voice of Europe (Norra rõivabränd, mille algus ulatub juba 1987. aastasse) klassikaline must pintsak 10 eeguga, Pertti Palmrothi kingad 35 eeguga + pealekauba veel ühed kerged suvekingad eesootavatele reisiseiklustele mõeldes. Pertti Palmroth on muide seesama Soome bränd, mille saapad mitte väga palju aega tagasi Stockist soetasin ning kõnealust kaupa on müüdud näiteks Saks Fifth Avenue´l, New Yorgi Bloomingdale´is ja Londoni Harrodsis ning Harvey Nicholsis. Samuti on Pertti Palmrothi jalatseid kasutatud arvukates rahvusvahelistes ajakirjades moefotodel (Vogue, Harper´s Bazaar, Elle, Burda...). Loomulikult ma olen igati rahul ja tegelikult leidsime mõlemad eriti vingeid kingi totaalselt soodsate hindadega.
Pärast väsitavat shopingut kulgesime mu vanemate juurde, kus sattusime täieliku jutusoone peale ja tsättisimegi päris tükk aega, enne kui lõpuks koju sain. Muide, järjekordne katse muru niita lõppes sellega, et vigastasin ühte sõrme ja tahtsin muruniiduki otsejoones Emexisse toimetada, haha. Lõpuks sain läbi häda muru siiski niidetud ja võisin kergemalt hingata (kuni järgmise korrani...).

7. juuli - Sain oma auto kätte ja uus sumpa on leebelt öeldes V I N G E ! Nagu vanaisa ütles, siis hääl on justkui viieliitrisele mootorile omane, aga minu meelest on ka pott ise väga viisakas ja sobib üldpildiga perfektselt.

Samuti käisin Go Traveli Jõgeva büroos laevapileteid broneerimas, et 10. juulil väike Helsingi tripp koos Erikuga ette võtta. Valisin Viking Line´i päevakruiisi koos Bistro Buffet hommiku- ja õhtusöögiga ning aega saab meil Helsingis olema kuskil 10 tunni ringis, mida on ilmselgelt päris kõvasti. Natuke uurisin juba ka eelinfot septembrikuu reisi jaoks, sest ega seegi väga kaugel enam pole (lausa märgatavalt alla kahe kuu jäänud). Variandid on tõenäoliselt Bulgaaria, Hispaania ja Kreeka. Ilmselgelt ootan!

Korraks hüppasin läbi ka ühest sekkarist ja loomulikult ei väljunud sealt tühjade kätega, vaid HÖGLi kingadega, mis võiks siiski umbes pool numbrit väiksemad olla, aga see selleks. HÖGL on Austria jalatsifirma, millel rohkem kui 70 aastane ajalugu seljataga.

Mingil hetkel võtsime Hebega ette väikese jalutuskäigu minu pool raudteed. Avastasime I L U S A I D maju (mille olemasolust midagi ei teadnud), ühe suure rotveilerilaadse koera, pildistasime, võtsime Jaama poest jäätist-jooki ning maandusime Betti Alveri pargipingil, et jutud ka räägitud saaks. Saidki, ja kõiksugused plaanid tuli samuti üle rääkida ning veel uusigi juurde tekitada. Igatahes vinge.

Õhtupoole võtsin ennast kokku ja kokkasin valmis ühe soolase piruka (singile lisaks kasutasin ka keeduvorsti, riivjuustu asendasin tükeldatud Sõbra juustu viiludega, tilli asendasin Itaaliapäraste ürtide seguga ja saiakuubikud asendasin isetehtud leiva kuubikutega ning sidrunimahla jätsin ka välja). Maitsev sai sellegipoolest.

23.7.10

The Twilight Saga: Eclipse (2010)

It all begins... With a choice
2010. aasta ameerika päritolu romantiline vampiirifilm, mis põhineb Stephenie Meyeri 2007. a romaanil "Päikesevarjutus" (Eclipse). See on kolmas osa The Twilight Saga filmisarjas, järgnedes 2008. a Twilightile ja 2009. a New Moonile. Režissööriks David Slade (Hard Candy-2005, 30 Days of Night-2007), peaosades Kristen Stewart, Robert Pattinson ja Taylor Lautner, taasesitades Bella Swani, Edward Culleni ning Jacob Blacki rolle.
The Twilight Saga: Eclipse linastub rohkem kui 4416 erinevas kinos, olles suurima iseseisva näidatavusega film (eelkäijaks The Twilight Saga: New Moon, mis hoidis rekordit 2009. a novembrist alates).

Bella on taaskord ümbritsetud ohuga, sest Seattle´it laastab salapäraste tapmiste laine ning pahatahtlik vampiir jätkab oma kättemaksujahti. Kõige selle keskel on tüdruk sunnitud valima Edwardi ja Jacobi vahel, teades, et tema otsus võib vallandada võitluse vampiiri ja libahundi vahel. Koolilõpu aina kiirema lähenemise tõttu satub Bella silmitsi oma elu kõige olulisema otsusega.

 

Need kolm järgnevat on vaid tilluke osa andekatest ja humoorikatest dialoogidest/monoloogidest, mida filmis kuulda sai:
Charlie Swan: What´s going on?
Jacob Black: [pause] I kissed Bella.
[pause]
Jacob Black: And she broke her hand.
[pause]
Jacob Black: Punching my face.
[pause]
Jacob Black: It was a complete misunderstanding.
***
Edward Cullen: [about Jacob] Doesn´t he own a shirt?
***
Bella Swan: [discussing their engagement] We have to tell Charlie.
Edward Cullen: That could be extremely dangerous.
Bella Swan: Good thing you´re bulletproof.

Ilmselt olidki sellised vaimukad kohad minu lemmikosaks Eclipse´i juures. Muidugi lisaks Jacobile, Quilile (Tyson Houseman) ja Embryle (Kiowa Gordon), kes lihtsalt on Twilighti ühed vingeimad kujud (Kellan Lutzi mängitud Emmett Cullen kuulub samuti mu lemmikute hulka). Nemad just sellepärast, et ilma kõnealuste tegelasteta poleks filmis ilmselt erilist vaimukust või kohti, kus saaks südamest naerda. Oli ju filmi alatoon siiski suhteliselt murelik ja tõsine ning nii-öelda sissejuhatus õige actionini venis kuidagi eriti pikaks. Vähemalt korvasid kõiksugused uhked võitlusstseenid eelneva ootamise ja närvikõdi jätkus ka vaatamata sellele, et tegelikult olen "Päikesevarjutuse" juba tükk aega tagasi läbi lugenud ning teadsin ju, mis, kus ja millal juhtuma hakkab.


Sellest ma muidugi aru ei saa, miks Bella Jacobi asemel Edwardi valib, sest olgem ausad, Edward näeb kuidagi eriti närb välja ja ei tundu ka iseloomult kuigi põnev või särtsakas. See selleks, filmid ja raamatud tuleb ju kuidagi põnevamaks teha ning nende austajatele mõtlemisainet pakkuda.

Lõpptulemusega jäin ma igatahes rahule ning positiivset oli ilmselgelt KÕVASTI rohkem kui selliseid asju, mille kallal vinguda võiks. Ja mis seal salata, film ajendas mind koheselt "Koidukuma" lugemist alustama ning 2011. aasta 18. novembril peaks välja tulema The Twilight Saga: Breaking Dawn, mis jagatakse lausa kaheks eraldi filmiks. 9/10

01.-05.07 - 44

1. juuli - Kuna oma lemmiksalongi mul sobivat maniküüriaega saada ei õnnestunud, läksin ühte muusse kesklinnas asuvasse salongi. Tagasi ma sinna enam igatahes minna ei kavatse.. Põhjuseid on mitu: 1. pidin umbes 20 minutit ootama ja seda oli ilmselgelt liiga palju; 2. tädi oli veidi palju tüütu ja mitte just kõige laiema silmaringiga; 3. kõige tipuks oli töö siiski veidi lohakas, kuigi lõpp-tulemusega jäin põhimõtteliselt isegi rahule.

3. juuli - Ilmselgelt tripipäev, kuigi hommikul tuli vist puid ka tassida (ma lihtsalt ei mäleta enam...). Aga polegi oluline, sest mingil hetkel olime Erikuga igatahes teel Põhja-Eesti suunas, et Pärispea poolsaarel (poolsaar Soome lahe lõunarannikul Hara ja Eru lahe vahel) kanda kinnitada. Marsruudiks niisiis Jõgeva-Rakvere-Veltsi-Aaspere-Viitna-Palmse-Vihasoo-Loksa-Suurpea-PÄRISPEA. Muide, ma fännan tohutult selle kandi loodust ja armsaid ning igati hoolitsetud majapidamisi.

Alustuseks käisime läänerannas asuvas Loksa linnas toidukraami hankimas, et siis juba edasi Suurpea küla suunas kulgeda. Poolsaar lõpeb põhjas Purekkari neemega ning Pärispea kaudu me just sinna suundusimegi. Pärispea poolsaar kuulub Lahemaa rahvusparki ja selle sisemaa-osa on asustamata. Lisaks imelisele merevaatele on seal arvukalt põnevaid nõuka-aegseid sõjaväelinnakuid (Pärispea poolsaare läänekaldal asus Leningradi Laevade Füüsikaliste Väljade TUI filiaal, millel oli Hara lahes laskepolügoon).

Kõigepealt jalutasime veidi ühe muulilaadse moodustise peal (või oli see hoopis kai? vot ei oskagi öelda...) ja seejärel leidsime Purekkari neemel maailmamõnusa koha päevitamiseks-suplemiseks. Minu ainus mõte oli, et tahangi sinna elama jääda, niivõrd fantastiline! Lühidalt öeldes tõeline paradiisirand. Peale päevitamise ja A Le Coq Maizi nautimise pidin ka ujuma minema, sest polnud käesoleval aastal selleni veel jõudnud ning tühja pole ka mõtet merevees passida (vesi oli leebelt öeldes jahe, aga lubasin Erikule, et teen asja ära ja oma sõna ma pean, haha). Tegelikult oli tõeliselt mõnus ja karastav!

Kahjuks pidime end varsti liigutama hakkama, et veel veidi mere ääres jalutada ja mõned kivikesed korjata (mina leidsin eriti ägedaid kivistisi sisaldava kivikamaka). Järjekordselt veendusin, et "minu koht" on mere ääres ja kui see vaid võimalikuks osutuks, tahaksin kuskile sarnasesse paika endale tulevikus kas või suvekodu soetada. Ja oi kui kahju, et Jõgeva mere ääres ei asu, sest linna suurus on täiesti okei. Igatahes, plaanid ja unistused peavad ju olema... ning kui kivikesed leitud, hakkasime Jõgeva poole tagasi kulgema, et siis järjekordselt natuke oma talvepuudega tegeleda ja Elvis pardikasse ujuma viia (tema esimene ujumine!).

5. juuli - minu selle aasta pikima (5.-19. juuli) puhkuse esimene ametlik päev, millest umbes täpselt poole veetsin autoteeninduses oma Saabile sportsumpat valides. Lõpuks saime isaga kahepeale otsuse langetatud ja asi läks tellimusse, et siis juba reaalselt auto külge sobituda.

Algselt pidin Heigoga kokku saama, aga kuna kell oli juba nii palju edasi liikunud, läksin Elvisega hoopis maale - pardikasse, kus olid ka Martti, Hebe ja Jenny. Tsillisimegi siis seal viiekesi, ujutasime igal võimalusel Elvist, kes armastab vett nagu värsket neeru või südant (ilmselgelt normaalne võrdlus, haha) ja jutustasime niisama. Kusjuures, palavus oli lihtsalt ulmeline, täiesti tappev. Jõin liitri apelsini-mango vitamiinijooki ja vaevlesin vedelikupuuduse käes edasi.. Huvitav, kuidas hiigelmõõtmetes bernhardiin Laura ennast näiteks tundis? Mulle ronis igatahes väga lähedale, haha.

Niisiis sai mingil hetkel koju tuldud, sest ma lootsin veidi muruniitmisega tegeleda, aga otse loomulikult pidi muruniiduk JÄLLE katki minema (nii on juhtunud vähemalt 3-4 viimast korda...). Ebaõnn.

20.7.10

25. & 29.06 - 43

25. juuni - Minu jaoks täielik laupäev või pühapäev, ehk siis lihtsalt pikkade pühade resultaat segunenuna liiga varajase ärkamisega.
Niisiis hakkasin tegutsema: koristasin võimalikult minimaalselt, võtsin ette pesupesemise, isegi aias liikusin ringi, st põhiliselt niitsin muru (ülejäänu on rohkem Eriku teema). "Head muruniitmist!" sooviti mulle ühe tundmatu poolt samuti, haha. Kusjuures.. alati, kui tänava äärest muru niidan, kaasneb sellega midagi ebaharilikku või lihtsalt naljakat.

Lisaks kõigele muule jõudsin korraks ka linna ja mõtlesin, et tsekin niisama ühte sekkarit Maxima kõrval (eelmisel korral oli tulemus terve linna peale puhas null..). Ja joppaski ning lahkusin sealt lausa kahe uue asjaga: George must rüüsiga pluus ja Be Beau mereroheline või -sinine (ma tõesti ei oska nime anda) jakk/pluus, mõlemad üllatavalt head leiud Jõgeva kohta! Be Beau on muide Matalani poe uus rõivabränd, mis sisaldab nii kõrgmoodi, trendiriideid kui ka suurepäraseid catwalki esemete koopiaid. Mina igatahes jumaldan seda merekarva riidetükki Be Beault.


Ainukeseks valminud kokandussaavutuseks jäi sedapuhku vaarika-šokolaadirull, mis maitses kuidagi eriti suviselt ja värskelt.
Elvisest sain maailmaägedaid pilte teha ning ilmselgelt läks ta täiega äksi täis ja hakkas aina paremaid näoilmeid tootma. Väike koomik.
Ah jaa, tsekkisin mingeid vanu asju, mis vanavanematel veel siia on jäänud ning tegin paar ägedat avastust: 1) leidsin kotikese kunagi mu enda poolt valmis nikerdatud käsitööga (heegeldamine, kudumine, tikkimine ja õmblemine, nagu põhikoolis ikka kombeks oli) - uskumatu, et ma olen viitsinud nii palju vaeva näha.. okei, tegelikult ei olnud ju valikut, haha; 2) avastasin mingit old school kraami - seinapildid, kotid, vöö, pross, vingete mustritega kangad. Kahju on vaid sellest, et peale titeriiete muid rõivaid ei leidunud..
Eelneva võib vist kokku võtta sellega, et oli üks tegus päev!


29. juuni - Käisime Erikuga Katrini ja Veigo juures nende maa-elamist vaatamas, et Erik seal kunagi veidi ehitustööd teha saaks. Asjad aetud ja räägitud, suundusime ühte mu lemmikkohta - Laiuse mäe tippu. Päikeseloojanguga oli vaade veel kaunim kui muidu, aga õhk kiskus kuidagi külmaks, nii-et kauaks seda ilu kahjuks ei jätkunudki. Vähemalt sai hulgaliselt päikeseloojangutoonides pilte klõpsitud.