28.10.10

15.10, kuues päev - Shoping shoping shoping

Pärast hommikusööki tegin pisikese Missiria-Platanes-Adelianos Kampose otsa, et veel enne Eestisse tagasi pöördumist veidi shopata. Kuna Kreetal müüakse muu hulgas eriti korralikke ja ilusaid (ning siiski suhteliselt kalleid) disaineritoodete replicaid, soetasingi endale -30%-lise allahindlusega Louis Vuittoni koti, aga ka Chaneli kaelarätiku ja Ray Bani päiksekad. Samuti ostsin veidi tüüpilisi Kreeta produkte (pähklitega mesi, oliiviõli jne.).
Kott kraami täis, kulgesin tagasi hotelli, et veidi puhata ja seejärel juba jõusaali trennile suunduda. Ilmselgelt tahaks teada, kui palju kilomeetreid ma nende päevadega maha kõndisin... tõenäoliselt umbes must miljon.

Pärast trenni tukkusin veidi mere ääres ja päevitasin ivake ning jalutasin tagasi Platanesesse, et veel mõned vajalikud asjad Eestisse kaasa osta. Ühest poest sain isegi tasuta kohalikke komme kaasa, nii-et igati kena värk. Enamik Kreeta klienditeenindajaid ongi muidugi üliviisakad ja abivalmid.
Igatahes, tagasi hotelli jõudes jooksin kokku mampsi ja papsiga ning kohe-kohe suundusime jalgsi Rethymnosse. See jalutuskäik kestis kuskil tund aega ja ilmselt ei taha ma pikka aega kõndimisest midagi kuulda... Vähemalt ei lahkunud ma linnast tühjade kätega, vaid leidsin 5 euro eest ühe ilusa sinise neetidega asümmeetrilise pluus-tuunika. Kuna keegi enam kõndida ei viitsinud, tulime Missiriasse tagasi taksoga, mis sõitis kuskil 5 minutit (võrdluseks: jalgsi kõndimine võttis vähemalt tunni...).
Päeva lõpuks sõime oma eelviimase õhtusöögi Kreetal ja ma alustasin isegi vähesel määral pakkimist.

27.10.10

14.10, viies päev - Kohalik turg Rethymnos

Hommik nagu hommik ikka - kõigepealt söök ja siis katse rannas olla. Katse sellepärast, et ilm ei soosinud tol hetkel meie mõtet. Seega hüppasimegi bussi peale ja sõitsime Rethymnosse, kus vist juba teisest poest leidsin endale 5 euro eest 50-eurose alghinnaga "gladiaatorite-laadsed" rihmikud.
Kondasime siis mööda vanalinna suhteliselt kitsaid tänavaid ringi ja tsekkisime erinevaid poode, soetades traditsioonilist Kreeta kraami (teistele kingituseks jne...). Muu hulgas õnnestus meil kohalikku turgu külastada, tulemuseks näiteks mõnusalt värsked rosinad ja kreeta küüslauk. Samuti olid seal müügiks maailma kõige armsamad küülikud, kellest mul üpris kahju oli, sest pidid nad ju eriti kitsastes tingimustes hakkama saama. Igatahes, pärast turu külastamist saime kohe bussi peale ja sõitsime Missiriasse tagasi, et natuke rannas olla ja ujuda. Vahepeal avastasime ka sellise basseini, mille juures paiknesid need nii-öelda "allalaskmistorud". Möllasimegi siis isaga seal natuke ja päris vinge oli (ma ei olnud ilmselt lapsepõlvest saadik sellistest torudest alla liuelnud...).

Pärast sai veidi päevitatud ja seejärel Lidl´isse toidushopingule suundutud: tulemuseks kreeta(pärased) juust, salaamivorst, spagetid, maiused Elvisele, krõpsud, kommivalik... lühidalt, kraami kui palju.
Õhtusöök oli sel päeval eriti mõnus ja isegi otse koka poolt kokku pandud roog kadus mul täielikult, kuna oli tõesti otsast lõpuni imemaitsev. Muide, igal õhtul tehti koka poolt mõnda kergemat rooga, mille otse kokalt endale küsida sai. Ja muuseas pakuti ka mu lemmikkartuleid, nom-nom.

24.10.10

13.10, neljas päev - Seda ja teist

Hommikusöök, kerge lebo mere ääres, kõva trenn jõusaalis, taaskord rand ja ujumine ning siis juba Missiria-Platanes-Adelianos Kampose tripp. Muu hulgas leidsime Lidli supermarketi ja ühe disaineririiete outleti Adelianos Kampose "ääremail". Kuna viimases olid kõik topid/T-särgid poole odavamad (ehk siis täitsa talutavate hindadega), ei suutnud ma kahe silma jäänud isendi vahel sugugi valida. Vaatasin ja vaatasin, kuid kasu sellest ei olnud, nii-et lõpuks lahkusin poest ikkagi mõlema särgiga: üks nunnu roosa Galliano särk ja teine vinge traksimotiiviga Armani Jeansi särk. Ühtlasi oli see vist ainuke outlet seal, kus ma nii suurt valikut asjalikke disainerirõivaid nägin.

Veel sai soetatud erinevaid õllesid, kartulikrõpsu, meresoola pipraterakestega ja kohalikku taimeteed. Loomulikult jäi enamik asju veel ostmata, kuid vähemalt jäi vist enam-vähem meelde, kuhu oli vaja tagasi minna, et leida ka kott, päiksekad, sall ja muudki kaupa.
Igatahes, söögi ajaks olime tagasi. Ja muide, sel päeval polnud küll enam jubedat tuult, temperatuur oli vähemalt 30 plusskraadi, aga taevast kattis suhteliselt ühtlane pilvevaip, mis paotus tõesti vaid paaril üksikul korral.

12.10, kolmas päev - Fortezza kindlus ja Aghia Irini Püha Kloostri nunnad

Kõigepealt hommikusöök ja -šampus ning seejärel mõned tunnid hotelli basseini ääres päevitamist. Tuul oli muide ulmeliselt tugev - lausa nii tugev, et mina polnudki varem midagi taolist kogenud. Temperatuuriks siiski kuskil 29 plusskraadi.
Mingil pärastlõunasel ajahetkel suundusin jõusaali trenni tegema ja see oli ülimalt mõnus, sest ma ei olnud seal vist Tartust ära kolimisest saadik käinud. Pärast trenni sai mullivannis lõõgastumas käidud ning kunagi sättisime end bussijaama, et Rethymnosse sõita. Natuke segadust, ja kohal me olimegi. Seiklesime siis sealses vanalinnas ringi ja sõime vahepeal souvlakit ning lõpuks jõudsime mereäärse Fortezza kindluse juurde (mina oma elus veel nii suure territooriumiga kindlust näinud ei ole).

Fortezza-nimeline kindlus on Rethymno tähtsaim vaatamisväärsus ja selle ehitasid Palaiokastro kaljusele künkale veneetslased. Nii kirjalike allikate kui ka arheoloogiliste tõendite põhjal asus iidne Rithimna akropol samas kohas. Kindluse nurgakivi asetati paika 13. septembril 1573, autoriks itaalia insener Sforza Pallavicini, kes muutis ehituse käigus hoone projekti ja järgis vaid bastionisüsteemi rajamise põhimõtteid, arvestades künka kaljuse iseloomu ja piiratud maa-alaga.

Kindlus koosneb neljast põhilisest poolbastionist lõunas ja idas ning kolmest silmatorkavast põhja- ja lääneseinas (bastion - muldkehandiga kaitserajatis, mis on sageli toetatud kivimüüriga). Seal asusid enamjaolt avalikud ehitised ja mitmed neist on säilinud tänapäevani.
Pärast seda, kui kindlus 1646. aastal türklaste kätte sattus, jäi seal suures osas kõik samaks. Ayios Nikolaose kirikuplatsile ehitati Sultan Ibrahim Hani mošee ja suurendati elamute arvu. 19. sajandi keskpaigaks oli kindlusesse rajatud suur asustus. Hooned, põhiliselt varemetes, tasandati kuuekümnendate dekaadi jooksul. Samal ajal algasid esimesed restaureerimistööd, mis süvenesid üheksakümnendatel ja jätkuvad veel tänagi, olles kaasrahastatud riiklikest fondidest ja Euroopa Regionaalarengu Fondist.
Niisiis, kui kindluses juba piisavalt ringi kolatud sai (kuna see asus kõrgel, oli tuul veel hullem, asju lendas lausa), võtsime taas suuna bussipeatuse poole (Kreeta bussiliiklus on üks suur segadus: kunagi ei tea, milline buss kuskile läheb ja kellaaegadest muidugi eriti kinni ei peeta).
Õhtusöögil käidud, jätsin vanemad mingit live-esinemist vaatama ja jalutasin ise natuke hotelli territooriumil ringi (õhk oli maailmasoe!). Lõpuks jõudsin Aghia Irini Püha Kloostri nunnade juurde. Nad käivad hotelli külastajatele kaks korda nädalas oma käsitööd müümas ja pärast põgusat jutuajamist ühega neist ning erinevate ehete vaatamist-proovimist saigi välja valitud üks kaunis hõbekäekett (muide, kui ütlesin, et olen Eestist, pakkus nunn mulle kohe venekeelset infovoldikut... andsin siis teada, et Eestis räägitakse siiski eesti keelt ja inglise keeles suhtlen ka hea meelega).

Aghia Irini (Saint Irene) Püha Klooster asub Vrisinase mäe jalamil, kaljusel künkal umbes viis km Rethymnost lõunas ja annab nime pisikesele asulale sellest põhjas. Ajalooliselt ehitati klooster kaitse-eesmärkidel ja sellest avaneb panoraamvaade Veneetsia kindlusele, Rethymno vanalinnale ning kaugele piki Kreeta põhjarannikut.
Kloostrit ümbritsevad kõrgemad tipud, seal hulgas Kreeta kõrgeim, Psiloritise mägi. Arvatakse, et Aghia Irini Püha Klooster on üks Kreeta vanimaid kloostreid, tõenäoliselt ulatudes tagasi teise Bütsantsi aega (961-1204), kuigi võis olla mõni klooster ka enne seda aega.

22.10.10

11.10, teine päev - Rannapuhkusest Vogue Italia ja Next Top Modelini


Nagu juba eelnevalt mainisin, oli meil peale kahe toa ka kaks vannituba, ehk siis minul oma ja mampsil-papsil oma. Hotell asus üldse justkui paradiisis.
Igatahes, kuskil kella 8-st startisime hommikusöögile, mis oli väga vinge, st pakuti imemaitsvat šampust ja minu toiduks olid pannkoogid maasikamoosi, šokolaadikreemi ning pähklitega ja erinevad lehttaignast maiustused. Soolane jäi seekord vahele, haha. Ilmselgelt ei anna seda kõike sõnadesse panna.

Järgmiseks suundusime randa päikest ja merevett nautima ning ma ei pea ilmselt mainimagi, kui mõnus see kõik oli. Mitte liiga palav, vaid täpselt selline totaalselt nauditav lõunamaine päike. Lamamistoolid, päikesevarjud ja rannalinad olid kõik juba hinna sees ning rannas said viibida vaid selle hotelli külastajad, mistõttu oli õhkkond ilmselgelt mõnusam ja rahulikum. Kinnitust sai asjaolu, et 5* ja 3* hotelle ei ole põhimõtteliselt võimalik omavahel võrrelda (siiski v.a. koristamise tase). See on, nagu võrdleks Opelit ja Aston Martinit, st need on üpris võrreldamatud, ehk igaühele oma.

Mingil hetkel otsustasime veidi ümbrusega tutvuda ja suundusimegi vastavale rännakule, läbides Platanese ja Adelianos Kampose, mis on mõlemad Missiria sarnased väikesed kohakesed terve hulga pisikeste (ja natuke suuremate) poekestega. Tutvusime sealse valikuga ja üht koma teist jäi isegi silma (nt miskid Chaneli kaelarätikute replicad). Shoppamine jäi sedapuhku mõneks muuks päevaks.

Nälg oli absoluutselt tappev, nii-et hotelli tagasi jõudes suundusime kiiresti sööma (proovisin näiteks pardi rinnaliha rohelise salatiga). Söömast tulles tegin ühe sõna otseses mõttes raske ostu: Vogue Italia Miranda Kerriga 3D-esikaanel, millega oli kaasas Vogue Gioiello, Vogue Unique, Vogue Accessory ja veel mingid vidinad (septembrinumber ju). Seda kõike vaid 10 euro eest.
Edasi veetsin mõnusa tubase õhtu, vaadates kreeklaste varianti ANTM-ist (Next Top Model). Loomulikult polnud ma kuulnudki, et ka Kreekas selline saade on. Kreeka tähtede õppimiseks sobis igatahes eriti hästi.

21.10.10

10.10, esimene päev - (Teine) saabumine Kreeta saarele

Veel eelmisel õhtul selgus, et peame Tallinnasse sõitma minu Saabiga, ehk siis ma pidin roolis olema. Kuskil 9 paiku olimegi juba Tallinn-Tartu maanteel ja enne kella 11 ka lennujaamas. Kuna aega oli piisavalt, einestasime mingisuguses Liivi-nimelises söögikohas (pannkoogid keedisega) ja juba varsti võiski lennuki pardale liikuma hakata. 13:15 väljus meie lennuk Kreeta pealinna Heraklioni (või ka Iraklion) suunas, lennuki kapteniks väidetavalt Juri Gagarin. Vahemaaks kuskil 2700 km, aga ligikaudu 3,5-tunnine lend möödus tõesti ülikiiresti ja mõnusalt. Kohvreid tuli küll Heraklioni lennujaamas mõnda aega oodata, aga kui need paistma hakkasid, oli minu oma põhimõtteliselt esimene.

Meie hotell Grecotel Creta Palace asus Missiria külakeses, umbes 4 km kaugusel Rethymnost ja ligikaudu 76 km kaugusel Heraklionist.
Kohale jõudnud, sõidutati meie kohvrid hotelli, pakuti lõhnastatud kätepuhastusrätikesi ja apelsinimahla, ühesõnaga - 5* värk. Kuigi olime arvestanud kahe inimese toaga, kus on üks lisavoodi, saime hoopis kahest toast (ja kahest vannitoast) koosneva kompleksi, kus meid ootasid vein, puuviljad, hommikumantlid, sussid ja muu kraam. Nii ma siis oma tuppa sisse kolisingi ja varsti läksime Labyrinth´i restorani õhtusöögile. Sealne valik sisaldas nii vahemerelist toitu, taimetoitu kui ka rahvusvahelisi roogasid (näiteks imehea pizza Margarita, nom-nom). Minu osaks jäidki erinevad värsked salatid ning riis pähklite ja rosinatega. Koogikeste ja muude magusroogade valik oli muidugi samamoodi ülilai ja -suur.

Järgmisena pidin hotelli territooriumil asuvast poekesest endale mahaununenud (midagi pidin ju ikka unustama...) deodorandi asendaja leidma ja see mul ka õnnestus.
Enne magamaminekut veel väikesed õlled ja kartulikrõpsud ning mingil hetkel ma vajusingi lihtsalt ära. Uni oli muidugi super, sest voodi oli mõnus ja temperatuur just selline, nagu ise soovisin.

jakk - Pepe Jeans London; sall - Atmosphere, second hand; kampsun - Woans, second hand
püksid - [ES TI: CI:]; kingad - Hõgl, second hand.

20.10.10

01.-06.10 - 65

1. oktoober - "Mõnus" kellakuuene äratus ja juba kell 07:11 istusime mampsiga rongis, mis suundus Tallinna poole. Nimelt selgus üpris viimasel hetkel, et pean eelnevalt kokku pandud taotluse KIK-i kohale toimetama. No ja mamps polnud ammu rongiga sõitnud, nii-et tuligi siis kaasa.
Viisin kohe hommikul toetuse taotluse ära ja siis külastasime Viru Keskust, Stockmanni, Foorumit ning kindlasti midagi veel, kusjuures, ema shoppas küll täiega, aga mina ostsin vaid koju natuke Stocki toidukraami. See on muidugi puhas ime, kuidas ma nii suutsin, aga võib-olla mängis siin oma osa ees oodanud Kreeta reis (ja otse loomulikult sealsed shopinguvõimalused).

Igatahes, juba kell 14:07 hakkasime Jõgevale tagasi kulgema, sest ees ootas pisike shoping ühe peretuttava juures. See oli muide vägagi edukas: tulemuseks Lacoste´i (polo)särk, Betty Barclay õhuline tuunika-pluus, Looney Tunes´i topike, Vero Moda superkena meresinine kampsik ja üks Hispaania-päritolu suvekleidike (justkui Kreeta jaoks loodud...). Halb oli see, et ma külmusin peaaegu ära ja hea oli samal ajal asjaolu, et ma ei pidanud oma kraami eest maksma. Nii-et igati asjalik värk.
Muide, see oli üle pika aja esimene päev, mil ma ei pidanud hommikust õhtuni tööd rügama (mitte, et ma siis jõudnuks midagi muud kasulikku teha, sest väsimus oli oma osa võtnud).
2. oktoober - Ärkasin vägagi "normaalsel" ajal, ehk siis kuskil pool seitse või nii ja asusin toimetama: pesu pesema (näiteks eelmise päeva shopingusaak), trenni tegema jne.
Kunagi sai üles ka Erik ja siis võis hakata sättima Rakveresse minekuks. Nimelt oli meil juba eelnevalt paika pandud kindel plaan sealsest TEA raamatupoe esinduskauplusest oma ja Hebe Facebookist tasuta saadud raamatud ära tuua.
See laupäev oli muide ilmselt terve aasta kõige udusem päev, seda eriti Jõgeva ümber, nii-et loomulikult tuli mõnusat uduloori ja natuke piiluvat päikest kaameraga jäädvustada.

Kui nüüd Rakverest rääkida, siis kõigepealt saigi raamatud ära toodud (minu raamat on "Saage tuttavaks... Küpros", sest kunagi tahan seal kindlasti ära käia) ja seejärel Norra-Rootsi kaubaga sekkarit külastatud. Leidsin sealt kõige ilusama Gapi triiksärgi armsaimate väikeste rüüsikestega. Ja see on sama hästi kui uus.
Hüppasime veel läbi Põhjakeskusest, mis tootis vaid supermõnusad peekoniburgerid mulle ja Erikule ning tegelikult saigi siis peaaegu kohe Jõgevale tagasi kimatud, sest ees ootasid sada kodust toimetust (alustasin värava värvimisega näiteks). Iluaed ja taimne pool said samuti veidi uuendamist ning nii see aeg lendaski.
Kõige muu kõrval valmistasime õhtul iirise-vahvlikooki, mida ma reaalselt viimati vist kuskil lapsepõlves sõin. Aga väga maitsev sai ja ilmselgelt peaks millalgi uuesti selle teema ette võtma.
jakk - Only; triiksärk - Coldress Lady - second hand; teksad - Diesel Industry, second hand
sall - Atmosphere, second hand; saapad - Amisu
kõrvakad - Tamberi TÜ; kell - Hello Kitty.
3. oktoober - Hommikupoolikul tegutsesime Erikuga oma aia avarustes, siis hüppasime korraks läbi pardikast ja juba varsti sõitsimegi Tartu suunas. Erik aitas isal kasvuhoonet kokku panna ja tegi midagi ilmselt veel, samal ajal kui mina niisama tsillisin.
Siiski, mingil hetkel tegime Elery ja Pilleryga vahvleid, mis oli päris põnev ettevõtmine, sest puudusid munad - põhikomponent... Vaatamata sellele sai lõpptulemus üle ootuste maitsev, nii-et tasus möllata.
Kahjuks möödus nädalavahetus kuidagi eriti kiiresti ja märkamatult.
5. oktoober - Just siis, kui ma planeerisin rahulikku kodust õhtupoolikut, helises telefon ja ema kutsus enda juurde hilpe vaatama. Mis seal siis ikka, haarasin Elvise ja lippasingi kohale ning saagi üle muidugi kurta ei saa. Ralph Laureni polosärk, Ted Baker Londoni topp, Stockmann Silki pluus, ilus valge pluus, roosakad pidžaamapüksid ja veel üks Pinky särk ning roosa kootud seelik. Isegi Erikule võtsin arvestatava koguse asju ja samamoodi kaks väga ilusat pluusi vanaemale.
6. oktoober - Mõnus reisieelne maniküür, et mu küüned ikka piisavalt suvised ja kirkad välja näeksid. Eesmärk sai igatahes sajaprotsendiliselt täidetud ja roosa taaskord rokib.