2.1.11

24.-26.12 - 76 - Jõuluteemad II

24. detsembril ehk jõululaupäeval sõitsime pärast mõningaid koduseid toimetusi Elvise ja Erikuga Tartusse viimase vanematekoju jõule pidama. Elvisel oli muidugi kõige lõbusam, sest ta sai pikalt-pikalt väljas ringi tormata, lumehangede otsas ja sees ronida ning mis kõige tähtsam - need olid tema esimesed (ja ühtlasi väga edukad) jõulud.


Muu hulgas valmistasime Eriku ema ja Eleryga ise piparkoogitaigna, mida ei saa ühegi poetaignaga minu meelest võrrelda, kuna maitsed on ikka totaalselt erinevad, st isetehtud taigen maitseb ilmselgelt palju paremini.
Kunagi õhtupoole algas ka jõulu-söömaaeg, mis sisaldas näiteks jõuluhane, verivorste, värsket hapukapsast, erinevaid veine, Elery tehtud kringlit, meie toodud kooki jne. Kõik oli väga maitsev ja toiduga mitteliialdamine tegi asja veel paremaks.

Kui nüüd kingijagamisest rääkida (eelmise päeva juures unustasin seda üldse mainida), siis saime koju uue Severini kohvimasina ning mina sain veel näiteks ägedad expressionsi kõrvarõngad ja nüüdseks ammu ajaloohõngus viibiva šokolaadi.
Tagantjärgi üles loetledes oli vanavanematelt saadud kingiks puidust riiul erinevate maitseainetega ja muidugi "kohustuslik" magus kraam. Ah jaa, kohe hommikul sain ju kätte kingituse Erikult ning selleks olid ekstra säravad Guessi kõrvarõngad.


Jõululaupäeva juurde tagasi pöördudes tegime veel sauna ja kuna iga-aastase traditsioonina ei tulnud telekast mitte midagi, hakkasin Hellcats'i vaatama.
Ilma poole pealt möllas tsüklon nimega Scarlett, mis oli ilmselt veel hullem kui tema eelkäija Monika. Tuiskas juba siis, kui Tartusse sõitsime, ja samamoodi kogu öö ning isegi järgmisel päeval veel. Väidetavalt sadas Tartus maha 25 cm lund lisaks olemasolevale.

Esimesel jõulupühal ehk 25. detsembril valmistasime Eleryga terve virna piparkooke, mis kattusid muidugi mõista rohke glasuuriga.
Põhiliseks tegevuseks oli veel suur lumelükkamisaktsioon, aga siinkohal ütlevad küll pildid tunduvalt rohkem kui sõnad.


Vaikselt sättisime oma asju kokku, et veel valges Jõgevale liikuma hakata. Kuigi, enne seda hüppasime läbi Lõunakast ja mul õnnestus Montonist leida endale ühed vinged teksad (Lucerne'i nimeline neetidega mudel Montoni teksakollektsioonist Spiced M, mis sai alguse 2007. aasta augustis) üle väga-väga pika aja ning loomulikult pärlimaigulised kõrvarõngad (mitte, et ma just poleks jõuludeks kahte paari saanud, haha). Külastasime ka toidupoodi ning seejärel hakkasimegi Jõgeva poole vurama.


Ilmselgelt ei olnud just igalpool kahte korralikku sõidusuunda, aga see selleks, mu Saab on alati igasugustes oludes edukas olnud.
Kodus ootas meid ees järgmine olukord: maja ette sõita ei saanud, kuna lumi oli ülikõrge, st parkisin ohutuledega auto sõiduteele... Läks aga veel "paremaks": majas ei olnud elektrit, kuna toimus miski rike. Helistasin Eesti Energiasse ja öeldi, et paari tunni jooksul tuleb tagasi. No ja siis plõksiski paar-kolm korda sisse ja välja, kuni lõpuks päriselt tagasi tuli. Selleks ajaks olime aga juba koos Elvisega mu vanemate pool jõule tähistamas. Minu vana toa aknast nägime, et tänav on taas valge ja viisime mu auto koju ning asjad tuppa ja panime ahjud-pliidid kuuma tootma. Ah jaa, lume rookisime rekordkiirusel enne vanemate juurde minekut ära.

Läbi suurte hangede läksime tagasi mu vanemate juurde, sõime seal lasanjet, värsket salatit ja aprikoosi-kohupiima kooki ning libistasime õllet. Elvis tsillis muidugi koos Jennyga.
Kinke jagasime ka ning sedapuhku saime omale Severini leivaküpsetaja, mille ma pühapäeval (26. detsembril) juba ka sisse õnnistasin leiba valmistades.
Elvise saagiks oli piiksuv pall (eelmise suutis ta ilmselgelt ribadeks närida). Muide, eelnevalt sai Elvis kingiks veel koeravorsti, koerte šokolaadinööpe, kommikujulisi närimiskonte ja ühe kummist burksi. Väikemehel olid kindlasti ägedad esimesed jõulud!


Kunagi, kui olime Hebega "Klass: elu pärast" viimase osa vaatamise lõpetanud, tuli hakata ka kojuminekut kaaluma. Pakke oli miljon ja Elvisel polnud rihma, sest see ununes Tartusse. Niisiis andis ema mulle veel ühe koti, millesse mahutasin oma 6-kilose Elvise (kaalusin mõlemad koerad ära: Jenny oli 12 kilo, Elvis 6 kilo). Läbi tohutute lumehangede sai siiski koju ronitud ja kuna lund endiselt sadas, oli Elvise nägu pärast üpris lumine, haha. Aga tubli oli ta selles kotis viibides ja ei osutanud mingit pahameelt.

Minu, Eriku ja Elvise jõulud 2010. aastal olid siis just sellised, nagu siia kirja sai: väga lumised, mitmekesised ja samas mõnes mõttes ka traditsioonilised.

2 comments:

  1. Anonymous2/1/11 13:48

    kohvimasin on küll kena kink sulle :D aga oled siis ära proovinud, kas väidetav teetegemine sellise masinaga ka tegelikult töötab?

    ReplyDelete
  2. kohvimasin on siiski kodule ikka, aga ma arvan, et järgmisel nädalal, kui erik tartusse läheb, teen selle triki ära ja proovin, kas töötab teevariant. mul on neid puruteesid lademetes, nii-et võiks töötada küll :D aga paluks inglismaa-postitusi!

    ReplyDelete