30.3.11

The Killer Inside Me (2010)

The Killer Inside Me on 2010. aastast pärinev ameeriklaste filmiversioon Jim Thompsoni samanimelisest 1952. aasta romaanist. Režissööriks Michael Winterbottom (Genova - 2008), peaosades Casey Affleck (Gone Baby Gone - 2007), Kate Hudson (Bride Wars - 2009) ja Jessica Alba (Machete - 2010).
Kui film välja tuli, hakati seda kohe maha tegema - eriti stseenide tõttu, mis sisaldasid naiste vastu suunatud vägivalda. 2010. aasta jaanuaris Sundance'i filmifestivalil toimunud esilinastuselt lahkus Jessica Alba kõvasti enne lõppu ja kui film läbi sai, tõusis üks vaataja püsti ning pöördus publiku seas istunud režissööri poole, lausudes järgnevalt: "Ma ei mõista, kuidas Sundance seda filmi näidata võis! Kuidas Te julgesite? Kuidas julges Seda teha Sundance?". Alates eelnevalt mainitud seigast ongi vägivald kõnealuse filmi arvustustes peamiseks teemaks.

The Killer Inside Me jutustab loo kenast, võluvast, tagasihoidlikust šerifiabist, kel nimeks Lou Ford. Lou'l on aga küllaga probleeme: probleemid naistega, õiguskorra tagamise probleemid, üha kasvav mõrvaohvrite arv West Texases, tema piirkonnas. Ja muidugi asjaolu, et ta on sadist, psühhopaat ja mõrtsukas.
Lou'd hakatakse aga kahtlustama ja on vaid aja küsimus, kui tema alibid otsa saavad. Siiski, Jim Thompsoni metsikus, sünges, tumedamast tumedamas maailmas ei ole mitte miski nii, nagu tundub, ja selgub, et Lou'd kahtlustavatel uurijatel võib endalgi saladusi olla.


Filmi negatiivseks küljeks oli kahtlemata selle piinavalt aeglane sündmustekulg: sissejuhatus kestis justkui igavesti. Ja Casey Affleck'i tegelaskuju oli muidugi vastik, võigas, väljakannatamatu! Oi, kuidas ma ootasin, et ta lõpuks oma otsa leiaks!
Samal ajal oli muljetavaldav, kui hästi ja tõetruult nii Affleck kui ka Alba ning Hudson oma rollid välja suutsid mängida (Jessica Alba "võitis" muide millegipärast viletsaima kõrvalosade näitlejanna Razzie auhinna ehk Kuldse Vaarika kokku lausa nelja filmi eest, sh veel näiteks Little Fockers ja Machete). Näiteks Kate Hudson, keda olen muidu vaid erinevates komöödiates näinud, oli siin hoopis teise ilmega ja ma ei tundnud teda kohe äragi - tõesti muljetavaldav.

Mis mulle veel väga meeldis, oli kogu see 40-ndate aastate lõpu õhkkond: vapustavalt ilusad autod, riided, kodud, stiil üleüldse. Filmi kodulehel (link postituse alguses) asub arvukalt suurepäraseid fotosid, millede hulgast oma lemmikud ka siia lisan.
Kokkuvõttes lootsin filmist ausalt öeldes enamat, aga samas on see omamoodi huvitav ja tekitab emotsioone igaühes - kas siis üdini halbu või isegi veidi heakskiitvaid. Näitlejad olid igatahes tasemel. 6,5/10

0 opinion(s):

Post a Comment