28.1.11

4 - written in the stars

Siis, kui ma sügavkülmikust ühe paki oma koduaia rabarbereid välja võtsin (19.01 ja 20.01)...
What I Wore 22.01: teksad - Hilfiger Denim; topp - Marat; vest - Fishbone Denim; jope - Guess; sall - Halens ilmselt; kindad - pieces

22. jaanuari hommikul pakkisime Erikuga Elvise koos kuudi ja mänguasjapargiga Saabi ning kimasime nädalalõpuks Tartusse.
Esimese asjana sain Tuglase-Saastaka juures kokku Kadiga, kes andis mulle üle ühe oma joonistustest. Nüüd tuleb veel mõelda, millise toa milline sein on pildi jaoks just see parim. Ja tegelikult on mul üks idee täiesti olemas ka.

Niisiis liikusime edasi Eriku vanemate juurde, helistasin Hebele ja üsna pea olingi juba Ilmatsalu tänavas, kust linna sõitsime. Ei pea ilmselt geenius olema, taipamaks, et läksime shoppama. Marsruut Tasku-Kaups-Zeppelin-Veeriku Selku-Ilmatsalu 18, nii-et mitte väga pikk, aga aeg lendas siiski lausa linnutiivul. Tasku oli ühtlasi ka vist kõige produktiivsem, sest La Senza tootis kõige armsamad barbie-roosad sussikesed ja New Yorker lausa kolm eset: Fishbone'i soojad retukad, musta pärlikeelisanditega pluusi ning ligikaudu 13-eurose alghinnaga nüüd 1-eurose oliivikarva pihavöö. Kusjuures, alguses proovisin seal asju selga ka, aga nendest ei jõudnud koju mitte midagi. Silma järgi valitud asjad töötavad aga täiuslikult.


Kaupsi ABC Kingast tõime ära Eesti naissportlaste 2011. aasta kalendri, mille feissbukist võitsin. Nüüd ootab ka see ülespanemist.
Hebe suutis mind nakatada The Body Shop'i pisikuga, mis kunagi, Tartu-aegadel juba mu pea segi ajanud oli. Ja see on muide väga hea, sest leidsin lõpuks lausa super juukseharja, mis tõesti töötab! Olgu, nagu muuseas jäi näppu ka papaia kehavõi, aga selle lõhn on lihtsalt taevalik.

Kui poed läbi kammitud said, hüppasime sisse Veeriku-Selkusse (ostsin Elvisele kotitäie kuivatatud seasabasid, haha) ja suundusime minu kunagisse ning Hebe ja Martti praegusesse elukohta, kus ma ei olnud maailmapikka aega üldse käinud (tegelikult vist suvest saadik...). Meeldivaks üllatuseks on korteri varem kõige ilmetum ruum olnud magamistuba nüüd väga ilus ja värske. Igatahes, jutustasime veidi ja siis kimasingi tagasi Hõbepaju tänavale. Sain Eriku isalt kätte oma uue (tegelikult ühtlasi esimese) Apacer'i välise kõvaketta, mis omab isegi stiilset väikest kotikest.
Varsti toimus juba ka mõnus õhtusöök punase veini lisandiga ning ühtlasi saun, õlle ja muu lebo. Elvis muidugi säras suurest rõõmust ja magamine oli viimane asi, mida ta teha soovis.


23. jaanuar algas üpris varakult, sest läksime Eriku vanematega koos Turuhoonesse "shopingule". Väga nostalgiline, sest kunagi ammu-ammu sai nädalavahetustel seal pidevalt käidud.
Pärast suundusime aga juba Erikuga kahekesi Bauhof'i, kus oli põhiteemaks seemnete hankimine. Nimelt saame sel suvel oma peenardesse panna nii porgandeid, lehtsalatit ja põld-võõrkapsast (ehk rukolat) kui ka kuumaasikaid ning roosat soolikarohtu. Selge see, et kevad tuleb aias tegus.

Käisime veel ka kiirelt Lõunakas Maksimarketi-shopingul (oman nüüd lausa kahte uut Säästukaarti, haha) ja leidsime eelmisel päeval Kadilt saadud kunstiteosele raami. Ning Seppälä tootis mulle nunnud heledates toonides imeodavad ketsid. Leppisime Erikuga kokku, et trippidel hakkan kontsade asemel just neid kandma, nii-et vastav diil on nüüd olemas. Kusjuures, need ketsid tunduvad üpris pisikesed, mis on vägagi tervitatav.
Käimised käidud, läksime tagasi Eriku juurde, sõime seljankat, pakkisime oma kraami autosse ja liikusimegi juba varsti Jõgeva suunas, kogedes Supilinna "meeldivalt" kitsaid, ühesuunaliseks muundunud tänavaid.

Kell 3 olime küll juba Jõgeval ja oma kodus, aga sellegi poolest tuli minna Jennyt õue laskma ning Maximast joogi- ja koogikraami tooma.
Igatahes, üks väga sisukas ja tegus nädalavahetus heade inimeste, heade toitude ja hea shopinguga (edukale uuele nädalale tuli ju algus luua!).
ps. Elvis sisustas oma aega alates koju jõudmisest vaid põõnamisega (ja nii mitu päeva).

20.1.11

3 - the meltdown

What I Wore 12.01: pluus - Guess Jeans; seelik - Amisu; kingad - Link.

13. jaanuari hommikul avastasin postkastist teate selle kohta, et 3. jaanuaril Halensist tellitud kaup on kohale jõudnud. Tellisin viimati sealt väga-väga kaua aega tagasi, nii-et ootusärevus oli päris suur (põhiliselt just selle pärast, et kõik asjad ikka piisavalt ilusad ja kvaliteetsed oleksid). Minu õnneks ei pidanud pettuma, isegi värvid on reaalselt sama erksad kui piltidelt vaadates.
Aga mida ma üldse tellisin? No näiteks ühe lillelise kleidi kevadeks, lipsuga kunstnahast käevõru ja kõrvarõngad, babydoll-stiilis topiga komplekti ning muudki. Ja tegelikult võikski kevad juba kohale jõuda, sest 14. jaanuari taliharjapäev pidavat ju talve selgroo murdma. Mina igatahes ootan!


14. jaanuaril käisid meil külas mu vanemad, kel oli soov värskelt valminud leiba süüa. Paningi siis lõunapausil leiva hakkama ja õhtuks oli soe leib olemas, pealegi imemaitsev (st kadus laualt üpris kiiresti). Libistasime neljakesi õllet, sõime leiba ja jutustasime niisama.
Ema pügas mu juukseotsi ka, et saaksin edukalt jätkata juuksuritele mitte maksmist. Elvis jälgis kogu seda ettevõtmist loomulikult suure huviga (ta naudib kammimist-pügamist ja muid koerte ilutoiminguid väga).
Päev lõppes Jersey Shore'i kolmanda hooaja teise episoodiga.
Muuseas said paika pandud mingisugused ajavahemikud puhkuseks ning minu esimese puhkuseni 2011. aastal on jäänud v a i d umbaudu 160 "pisikest" päevakest, jei!


16. jaanuari hommik tähendas minu jaoks äratust juba kell 8.30 ja seejärel sättimist Tartusse sõiduks. Nimelt suundusime vanaemaga kahekesi kardina- ja toidushopingule.
Tegelikult alustasime hoopis ehitusmaterjalide poodidega, sest mulle oli antud ülesanne osta meil majas valmiva trepi tarvis lisaks olemasolevale veidi parketti ning ühtlasi sellist tegelast nagu sanitaarsilikoon (ilmselgelt uurisin kõik vastavad tuubid läbi, haha). Bauhof tootis muidugi absoluutselt igasugust kraami (mu dekoratiivpipar sai näiteks imeilusa poti).

Igatahes, kardinad Jyski soodukatelt shopatud, võtsime ette Prisma, mis ajas oma valikuga mind hulluks. See väljendus muidugi ka saagis, mis oli üpris korralik. Kõige kirjum oli minu meelest külmutatud toodete lett, kus leidus ilmselt miljon erinevat varianti absoluutselt kõigist asjadest, alustades sadade erinevate kartulitega ja lõpetades näiteks kaneelisaiade või lihapallidega. Ühesõnaga - ulme.
Lõpuks läkski kõht tühjaks, mis tähendas kiiret drive in-i: McRoyal kadus ilmselt paari minutiga, nii hea oli.

Kunagi õhtul jätkasin oma riidevarude korrastamist, grupeerides nööpidega triiksärke (või on need hoopis pluusid...). Magamistoa riidekapp võtab järjest rohkem ilmet ja selle üle on mul väga hea meel, kuna eelnev vaatepilt oli lihtsalt masendav.
Muuseas avastasime Erikuga ühe ülivinge sarja - The Walking Dead. See on Ühendriikidest pärit maailmalõpuhõnguline õudus-sari, mis põhineb Robert Kirkmani, Tony Moore'i ja Charlie Adlardi samanimelisel koomiksil. Esimesele hooajale järgneb teine, 13-episoodiline hooaeg ja usun, et millalgi kirjutan sellest sarjast ka lähemalt (praeguseks on esimese hooaja kuus osa nähtud).

What I Wore 16.01: kampsik - Puma; triibuline topp - Didi-M, second hand; vöö - nii vana, et ei mäleta; püksid - Fornarina; saapad - Pertti Palmroth; kindad - mamps tõi Soomest.

18. jaanuaril selgus, et saan kontori-trennituppa varsti riputada Eesti naissportlaste 2011. aasta kalendri (feissbuki mängud toidavad isegi siis, kui neid eriti mängida ei viitsi, haha).

13.1.11

Saw VII (Saw 3D) (2010)

The Traps Come Alive

Saw 3D (samuti tuntud kui Saw VII) on 2010. aasta 3D-õudusfilm, mille režissööriks Kevin Greutert (Saw I kuni V toimetaja) ning peaosades astuvad üles Tobin Bell, Costas Mandylor, Betsy Russell, Sean Patrick Flanery ja Cary Elwes. Tegemist on seitsmenda ja ühtlasi viimase osaga Saw-filmide seerias.

Saw VII keskendub ühele mehele (Sean Patrick Flanery - Deadly Impact - 2010), kes väidab end olevat Jigsaw "mängude" ellujääja ning kirjutab raamatu, milles kirjeldab detailselt oma kogemust, saades seeläbi kohalikuks kuulsuseks. Peagi leiab mees end tõelise Jigsaw-mängu keskelt, kus peaks lõpptulemusena oma naise elu päästma.
Samal ajal selgitab Jill Tuck (Betsy Russell - Saw III kuni Saw VI (2006-2009)) ühele politsei-töötajale, et lurjusest uurija Hoffmann (Costas Mandylor - Saw III kuni Saw VI (2006-2009)) ongi mees, kes vastutab hiljutiste Jigsaw-mängude eest. Hoffmanni otsimise ajaks võetakse Tuck politsei valve alla.


Planeeriti veel kaheksandatki osa, kuid vähenenud huvi Saw VI vastu (võrreldes eelnevate Saw-osadega) viis Saw 3D-ni, millest sai saaga viimane film, sisaldades juba ka Saw VIII ideid.
See oli muidugi ainuõige otsus, kuna veel üks film kõnealuses sarjas olnuks liig, mis liig. Kui ikka ühte ja sama teemat leierdatakse seitse korda edasi ja tagasi, siis ma ei imesta, et inimestel huvi lõpuks ära kaob.

Saw VII või ka 3D oli küll äärmiselt verine, ebamugavust tekitav ja jõhker, kuid erilist mõtet sellel kõigel muidugi polnud. Õudusfilmiks mina Saw VII-t ei nimetaks, sest ühtegi ehmatavat kohta selles ei olnud, aga kuna eelnevad kuus filmi on nähtud, sai ka see nii-öelda moe pärast (või kohusetundest) läbi vaadatud.
Mina igatahes Saw VII-t vaadata ei soovita, eriti nendel, kes pole eelnevaid osi näinud ja selle nii-nimetatud jandi tagamaid ei tea. 5/10

12.1.11

2 - Shoping Tartus


8. jaanuar oli üks kiire ja korralik shopingupäev: veidi enne lõunat olid mu Saabil hääled sees ning peagi kruiisisime juba ringi Tartus. Marsruut oli selline: Kaubamaja - Tasku - Zeppelin - Eeden - Lõunakas - Mäki drive in, ja seda kõike üllatavalt lühikese aja jooksul. Mainiks veel, et Tartus ei teata korralikust lumekoristamisest ilmselgelt mitte midagi... küllap oodatakse kevadet ja lume sulamist, millest viimane iseenesest ju jõudiski tegelikult kohale.

Igatahes, põhiline, miks üldse Tartusse sõidetud sai, oli minu eelmisel aastal võidetud L'Oreali auhindade äratoomine. Teadsin, et peaksin saama huuleläike ja kreemi, aga reaalselt sain lausa kolm kingitust (Glam Shine 6H Volumizer eternal rose-toonis huuleläige, Youth Code silmaümbruskreem ja sama sarja päevakreem), nii-et mis muud, kui tuleb testima hakata. Võita on muidugi üldse väga kihvt... teinekordki!

Järgmiseks unustasin ennast La Senzasse, kust lahkusin terve kotitäie nunnu kraamiga (pidžaama, säärega sussid, pesu...). Sealsed allahindlused on alati toredad.
Ja siis lõppesid minu uue jope otsingud, jei! Nimelt lasin Denim Dreami müüjal omale sealseid talvejopesid näidata ja nii leidsingi sobiva isendi Guessilt, jätkates eelmise, vist 2008. aastal soetatud jopega alustatud Guessi-traditsiooni, pealegi poole hinnaga.
Vahepeal shoppasime veel natuke Jyskis, kust saime kontori-trennitoale ülisoodsad hõbedakarva kardinad, Elvisele üht koma teist ja tegelikult veel igasugust muud kraami oma koju, aga ma ei viitsi neid üles lugeda.

What I Wore 08.01: jakk - H&M; topp - second hand; teksad - Hilfiger Denim; vöö - Diesel; saapad - Tamaris; kõrvarõngad - Monton.

Tahtsime mu endisesse "kodu"-Selverisse minna, aga see oli voolukatkestuse tõttu suletud (nagu ka Lõunaka juures asuv uus mäkk). Niisiis jäi toidushoping hoopis Jõgevat ootama ja Erik ütleski, et tuleb pigem kodulinna toetada, haha.
Lõunakast ma siiski tühjade kätega ära ei tulnud ja leidsin uue jope juurde ka kindad ning ühtlasi vahelduseks 15cm-stele kontsadele madalad baleriina-stiilis Link'i kingakesed neetidest kaunistustega.
Lõpetuseks: Mäkis oli küll absoluutselt rekordiline järjekord, aga saime oma kraami kätte ja suundusime vanasse heasse söögipausi-parklasse Salvesti ees. Kanaburks ei olnud juba ammu nii ideaalselt maitsenud!

20 ja mõni minut peale ning olimegi Jõgeval, hüppasime läbi Selverist, kus nägime Hebe ja mu ema ning suundusimegi lõpuks koju. Ma rookisin lumest puhtaks rõdu, mida kattis miljoni cm paksune valge olluse kiht ja Erikuga koos puhastasime veel lume alt nii puid-põõsaid kui ka välikamina varjualuse katust, mille serva peal ma turnisin. Ilmselgelt on lumi äärmiselt tore tegelane, haha. Ühtlasi tuleks mainida, et shoppamine on samuti vägagi mõnus ajaviide vahelduse mõttes (seda loomulikult just soodukate ajal).

What I Wore 10.01: jope - Guess; teksad - Levi's; kindad - Seppälä; saapad - Pertti Palmroth; kott - Valentino.

9.1.11

1 - uue aasta algus

2011. aasta saabus nagu muuseas, ehk siis vaatasin ära Ühikarottide ekstreem-sõnasõja ning pärast seda hiilis kohale uni, mis kestis peaaegu 2 tundi. Siiski siiski, 15 minutit enne südaööd ja uue aasta algust jõudsime Erikuga õue, jõime veidi šampust ning vaatasime ilutulestikku. Ja õigus, enne (minu) magamajäämist sõime veel kanapraadi erinevate lisandite ning eriti mõnusa šampusega. Hea toit seletab võib-olla ka minu magusat und...

Igatahes, telefonikõnedele vastatud ja uusaastasoovid edastatud, saigi rahulikult unemaale suunduda.
Minu jaoks ei oma aastavahetus ausalt öeldes üldse erilist tähtsust, on see ju päev nagu iga teinegi ja tuleb niikuinii, ka ilma suure tähistamiseta. Peaasi, et edukas ja mõnus aasta tuleks!


2. jaanuari õhtupoolikul tähistasime kuuekesi (mina, Erik, Martti, Hebe, Elvis, Jenny) tagantjärgi veel korra jõule. Valmistasime Erikuga sel puhul pisikese hilise õhtusöögi (või oli see pigem öösöök?) ja veidi enne südaööd siis lõpetasime oma koosviibimise.
Hebe ja Martti kinkisid meile kuuma joogi tasside komplekti ning glögi, mille Erik ja Martti õhtuga juba ära lahendada suutsid (tegelikult lahendasid isegi kaks pudelit). Muuseas tõi Hebe Inglismaalt kingiks maailma kõige armsama väikese kotikese, mis sisaldas šokolaadist huulepulka ja münte. Kuna euromüntidele on ju moes eraldi kott soetada, siis saan minagi nüüd oma mündid soovi korral spetsiaalselt hoiustada, nii-et uhke värk.


1. ja 2. jaanuar olid veel sellepoolest erilised, et ma suutsin end lõpuks kokku võtta ja oma riidehunnikuid kappidesse paigutama hakata. Eks kunagi näitan ilmselt siin tulemust ka, aga põhiline on see, et edukas algus tehtud sai!

3. jaanuaril oli selline tore päev, mil mu vanemad olid Soomest kodumaa pinnale tagasi jõudnud ja ilmselgelt tõid mulle neli kotitäit kraami, nii söödavat kui ka muidu kasulikku. Taaskord võidutses H&M: mustad püksid ja retuusid ning roosa jakk ja kardigan. Märgiksin ära veel kandekoti Elvisele, inglikujulised jõuluküünlad ning lugematul hulgal krõpse ja maiustusi ning mõned Ibero (juukse)ehted. Lähiajal poest magusaid asju vähemalt ostma ei pea, nii-et võin edukalt alustada oma katset veel vähem raha kulutada.


pilt: Google
Pärast tööpäeva lõppu tegin Selkus oma esimese euro-ostu Eestimaa pinnal: mina igatahes ei mõista, miks eurost nii suur number tehakse? Täiesti tavaline raha, millega niikuinii juba aastaid näiteks Soomes ja Kreekas arveldanud olen. Inimene harjub kõigega, nii-et küllap siis lõpuks ka selle imelooma euroga, haha.

Õhtul käisin Martti sünnipäevapeol head toitu nautimas ja nii see päev jälle läkski, iga sammuga kevadele (ning samamoodi suvele!) aina lähemale.

5. jaanuaril sain kätte vanaisa poolt meisterdatud peegli koos kahe väikese riiuliga. Ühtlasi on mul olemas ka ideed, kuhu selle paigaldada tahan lasta ja mida nendel riiulitel hoiustama hakkan.

pilt: Google
Kodusest õhtust ei tulnud loomulikult midagi välja, kuna mu onu pidas oma sünnipäeva. Veel enne minekut pandi mind vanaisa Land Cruiseri rooli ja nii ma sinna siis kruiisisingi, haha.
Sünnipäev iseenesest oli lahe ja sain süüa igasuguseid selliseid asju, mida varem kas üldse mitte või siis väga minimaalselt proovinud olen (näiteks sushi, mis mulle isegi täitsa meeldima hakkas, eriti Teriyaki kastme ja sushi-ingveriga).
Sai erinevaid kokasaateid vaadatud, ohtralt juttu räägitud, šampust joodud ja lõpuks imemaitsvat melissiteed limpsitud ning kuskil üheteistkümneks olingi juba oma kodus.


6. jaanuaril käisin õhtul esimest korda eurode eest maniküüris ja oh imet!, maksin isegi üle 20 eegu vähem kui muidu, eesti krooni ajal. Ja valisin sedapuhku violetsed toonid hõbedasäraga.
Pärast kodus tubade soojenemist oodates broneerisin endale ühe Kadi kunstiteostest. Kannab see nime "Banaan" ja pärineb aastast 2010 ning kui millalgi pildi kätte saan, näitan seda kindlasti ka siin blogis.